Sõnu on mitut liiki
Me kõneleme selleks, et teistele inimestele midagi teatada või neilt midagi küsida. Suhtlemisel kasutame lauseid, mis omakorda koosnevad sõnadest. Juhuslikult ühendatud sõnad moodustavad vaid mõttetu sõnarea: „Päike soe ilm paistma”. Et sõnadest saaks tervikliku mõttega lause, tuleb sõnu kasutada õiges grammatilises vormis ning need õigesti järjestada: „Päike paistab, ilm on soe.”
Mõnikord kasutame suhtlemisel ka ainult üksiksõnu. Näiteks küsimusele: „Kus sa käisid?” võib vastata lühidalt: „Kinos.” Ka siin on tegemist lausega, millest on mõni sõna (ma, käisin) välja jäetud. Selliseid lauseid nimetatakse väljajättelisteks lauseteks.
Dialoog
Täiendage pinginaabriga dialoogi, nii et tekiksid terviklikud laused.
Kus?
Linnas.
Millises?
Kinos.
Mida?
Ulmefilmi.
Kuidas?
Hästi!
Kes?
Ei mäleta.
Kas?
Kindlasti.
Ole tubli!
Näeme!
Sõnaliigid
Igal sõnal on tähendus, sõnu saab muuta (käänata ja pöörata) ning neil on lauses täita kindel ülesanne. Sellest lähtudes jagunebki sõnavara sõnaliikideks.
Muutmisviisi järgi moodustavad sõnad kolm rühma: käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad.
Tähenduse alusel liigitatakse sõnad järgmiselt: nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad, tegusõnad, määrsõnad, kaassõnad, hüüdsõnad, sidesõnad.
SÕNALIIGID
MUUTMISVIISI JÄRGI | TÄHENDUSE JÄRGI |
KÄÄNDSÕNAD | Nimisõnad (kes? mis?): lennuk, tool, ema, sõber, saavutatu, õppimine, sõbralikkus, kihutaja |
PÖÖRDSÕNAD | Tegusõnad (mida tegema?): kihutama, jooksma, peitma, õppima, olema, istuma, tundma, mõtlema |
MUUTUMATUD SÕNAD | Sidesõnad: ja, ning, või, aga, kuid, sest, olgugi et, nii… kui ka |
Pöördsõnade algvorm on ma-tegevusnimi: ohkama, laulma; käändsõnade algvorm on nimetav kääne: kiri, kuulutus, sinine, viisteist, see.
Liitsõna liigitamine
Liitsõna sõnaliik sõltub tema viimasest osisest.
- raudteejaam
- kapsaussilik
- saja-aastane
- maad kuulama
- tiitelleht
- pikakoivaline
- nalja heitma
- vastsündinu
- uttu tõmbama
Osa muutumatuid sõnu käändub
Osa muutumatuid sõnu käändub kohakäänetes.
Sisseütlev | Seesütlev | Seestütlev |
ette | ees | eest |
sisse | sees | seest |
Alaleütlev | Alalütlev | Alaltütlev |
eemale | eemal | eemalt |
peale | peal | pealt |
Mõtle!
- Kas tead veel mõnda muutumatut sõna, mida saab mõnes üksikus käändes käänata?
- Too näiteid muutumatute sõnade kohta, mida saab ka võrdlusastmetesse panna.
Kõik tegusõnad ei pöördu
Eesti keeles leidub tegusõnu, mida ei saa nende tähenduse tõttu kõigis vormides kasutada. Need on enamjaolt seotud loodusnähtuste või tegevustega, mida ei saa inimene sooritada. Sellised tegusõnad esinevad tavaliselt 3. pöördes: sajab, koitis, haljendab, iiveldab, tuikas, aurab.
Tegusõna on ka eituses esinev pole, ehkki sellest saab moodustada üksikuid vorme: pole : polnud : poleks : polevat
Kokkuvõtteks
- Mille alusel sõnu liigitatakse?
- Millest on oma nimetuse saanud muutumatud sõnad?
- Mis küsimustele vastavad asesõnad?
