Kas see on kõneleja valida, mida lauses rõhutada? Kas see on kõneleja valida, mida sõnas rõhutada? Kas liialt rõhutatud sõna võib plahvatada? Kas sõnal võib olla oma sisemine rõhk, mida kõneleja muuta ei saa? Kas see ongi välde?
Sõna rõhk
Kuidas saame teise inimese kõnet kuulates aru, millal üks sõna lõpeb ja järgmine algab? Kuidas mõistad lauset, mis ei ole liigendatud sõnadeks?
Kastekannugakastatelilli.(?)
Rõhk aitab kõnet sõnadeks liigendada: rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumine võimaldab sõnu eristada.
Eesti keeles on sõna pearõhk alati esimesel silbil.
Mõtle!
Miks vahelduvad keeles rõhulised ja rõhuta silbid?
Esimesele rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, millele omakorda järgneb kaasrõhuline silp. Kolmesilbilises sõnas järgnevad rõhulisele silbile rõhuta silbid:
tá-hak-si-me, káu-ge-ma-le, rás-ku-sed, pí-si-ke.
Teistes keeltes võib rõhk asuda ka sõna viimasel silbil (näiteks prantsuse keeles) või muutuda sõnast sõnasse. Eesti keeles ongi erandiks võõrsõnad, mille pearõhk võib paikneda järgsilbil:
eks-kur-si-óon, bü-róo.
Välde
Pikki rõhulisi silpe saab eesti keeles hääldada kahte moodi: kiiresti ehk lühidalt ja tugevalt ehk pikalt. Näiteks sõnades lau-lan lau-lu (mida?) on esimene silp kirjapildi järgi täpselt samasugune, aga ometi kuuleme hääldades selget vahet: sõnas laulan hääldame esimest silpi lühemalt kui sõnas laulu.
Pikkade silpide kahtviisi hääldamine ongi aluseks eesti keele vältesüsteemile ehk kolme välte esinemisele. Isegi meie lähedases sugulaskeeles – soome keeles – on vältesüsteem tundmatu.
Sõna välte määramiseks tuleb uurida sõna pearõhulist silpi.
Kui rõhuline silp on lühike, siis on sõna I vältes (hääldame lühidalt): ma-he, te-ma.
Kui rõhuline silp on pikk, siis saab ainult hääldamise järgi vahet teha, kas tegemist on II või III vältega: kii-rus, kii-rus-ta.
Mis on välde?
Välde on kestus ehk see, kui kaua või kui tugevalt me mingit silpi või sõna hääldame.
Häälda ja võrdle: õpin selles koolis; lähen teise kooli.
Kumb sõna hääldus tugevamalt?
Talve järel saabus nagu ikka kevad. Päike tõusis ja pühkis une silmist. Taimed tervitasid teda. Ootamatult ilmusid taevasse süsimustad pilved. Pikne sähvatas tumedas taevas. Lilledel oli kahju, et ilm nii pimedaks läks. Ainult üks väike poiss tundis rõõmu, et vihma sadama hakkas: tema peas sündis tähtis otsus porilompidesse paljajalu solistama minna. See oli hea põhjus õueminna.
Liitsõnades määrame välte igas sõnas eraldi:
III | III | I | III | II | III | |||
päikse | + | kiir | elu | + | tarkus | karja | + | maa |
Jäta meelde järgmiste sõnade õige hääldus:
III v: päike, väike, äike, põhjus
II v: kahju, otsus, pilved, talved, räimed, taimed
Abiks välte määramisel
ÕS-is märgib kolmandat väldet kriipsuke ` (graavis) rõhulise silbi täishääliku ees: k`uulus, k`orduma, j`ahtima, kak`ao, el`ekter.
ÕSi uuemates väljaannetes (2013 ja 2018) on välde märgitud ka ühesilbilistel sõnadel, kuigi need on alati kolmandas vältes: t`ee, t`elk, kr`aav.
(ÕS veebis - http://www.eki.ee/dict/qs/)
Lühikesed ühesilbilised sõnad, nt ma, sa, me, ju, on lauses tavaliselt rõhuta asendis ning neis väldet ei määrata.
Ümarsulgudes vältekriips (`) tähendab, et sõna võib hääldada nii III kui ka II vältes, nt k(`)angelane.
Kokkuvõtteks
- Milles avaldub eesti keele vältesüsteem?
- Milline silp on aluseks sõna välte määramisel?
- Kuidas ära tunda I väldet?
- Mis teeb II ja III välte eristamise keeruliseks?
