Ainsuse osastava moodustamisest
Käänete vahel valitseb veel üks oluline seos, mis aitab õigesti moodustada mitmuse omastavat käänet: valida õige tüvi ja mitmuse tunnus.
Mitmuse omastav saadakse sageli ainsuse osastava käände alusel.
Ainsuse osastava moodustamiseks on mitu võimalust:
- tüvele lisandub käändelõpp -d:
soo/d, un/d - tüvele lisandub käändelõpp -t:
raamatu/t, liitri/t - osastav kääne on lõputa:
(ehitasin) pesa, seda nõu
Mitmuse tunnuse tuletamisest
Astmevahelduslike sõnade puhul on ainsuse osastav ja de-mitmus enamasti samas astmes:
hüljest (NA) – hüljeste (NA),
maastikku (TA) – maastikkude (TA).
Kuid ka see reegel pole üldine:
võtit (NA) – võtmete (TA).
Erandid
Siiski on eesti keeles terve hulk sõnu, mille puhul ei saa mitmuse tunnust tuletada ainsuse osastavast:
autot – autode,
aken/t – aken/de,
tubli/t – tubli/de,
küünal/t – küünal/de.
Vältevahelduslikel lik-, nik-, mik- ja stik-liitelistel sõnadel on mitmuse omastav ja kõik ülejäänud mitmuse käänded alates sisseütlevast nõrgas astmes, st kirjutatakse üks tugev sulghäälik.
rahulike | raiesmike |
rahulikesse | raiesmikesse |
rahulikes | raiesmikes |
rahulikest | raiesmikest |
rahulikele | raiesmikele |
... | ... |
rahulikega | raiesmikega |
Selliste sündmuste kordumist pole karta.
inimeste silmis heiklesid pisarad.
Nende imeline võlu jääb kauaks hinge helisema.
Selliste tööriistadega on võimatu head tööd teha.
nägudega vaatasid nad rongi lahkumist jaamast.
Paljud inimesed tegid inimeste abistamiseks annetusi.
Kokkuvõte
- Mis võib põhjustada raskusi mitmuse omastava käände moodustamisel?
- Millal tuleb tunda käänetevahelisi seoseid?
