Pöördevormil on tähendus
Tegusõna pööramisel liidetakse sõna tüvele tunnused ja lõpud. Kõigis pöördevormides jääb püsima sõna põhitähendus, kuid iga vorm väljendab ka kindlat lisatähendust.
Tegusõna arv
Tegusõna arv näitab, kas tegevuse sooritajaid on üks (ainsus) või mitu (mitmus).
Pööre | Ainsus | Mitmus |
1. pööre (isik) | ma joonista/n | me joonista/me |
2. pööre (isik) | sa joonista/d | te joonista/te |
3. pööre (isik) | ta joonista/b | nad joonista/vad |
- luusime
- meilin
- magan
- ärkab
- sajab
- nuusite
- puhkame
- karastab
- puhkevad
- joondute
- nokib
- informeerivad
- kuulatad
- unistab
- kihutavad
- pügate
Lauses kasutame enamasti tegusõna ilma asesõnata (te, me), sest tegusõna vorm on ka selleta äratuntav:
Eile joonistasime (me) merd.
Olevik, lihtminevik, täisminevik, enneminevik
Tegusõnaga saab väljendada peale praegusel hetkel, st olevikus, toimuvate sündmuste ka neid, mis toimusid kunagi ammu, minevikus. Selleks on tegusõnal kaks aega ehk ajavormi.
Olevik | Minevik |
Praegu istun akna all. | Eile algas kevad. |
Olevik
Ksenija hüppab.
Tunnus puudub.
Väljendab praegusel hetkel, aga ka tulevikus toimuvat, samuti üldiselt kehtivat.
Lihtminevik
Ksenija hüppas kaugele.
Tunnused: -si, -s, -i
Väljendab tegevust, mis on kõnehetkeks lõppenud.
Täisminevik
Ksenija on juba hüpanud.
Tunnus: on … -nud
Tehakse kokkuvõte mineviku tegevusest käesoleva hetke seisukohast. Tegevus võib olla kõnehetkeks lõppenud, kuid see võib ka jätkuda.
Enneminevik
Kuulsin, et Ksenija oli hästi hüpanud.
Tunnus: oli … -nud
Väljendab mingile minevikuhetkele eelnenud tegevust.
- Keegi oli vaasi katki teinud.
- Ta kõndis mööda kitsast metsarada kaugel paistva vilkuva tulukese poole.
- Kirjanik Karl Ristikivi lapsepõlv möödus Varblas.
- Uue kooliaasta alguseks oli Arnold kevadistest trenniriietest välja kasvanud.
- Kui mul jalgratas katki on, siis kõnnin jala.
- Kõigilt inimestelt, kellega olen kohtunud, olen õppinud midagi kasulikku.
- See naine käib igal hommikul meie maja ees oma koeraga jalutamas.
- Kõik laagrilised hüppasid kümne meetri kõrgusest hüppetornist vette.
Tulevik
Nüüd tekib kindlasti küsimus, kas eesti keeles tulevikku polegi. Näiteks inglise keeles väljendab tulevikku abisõna will, saksa keeles werden. Kas eesti keeles saab ainult minevikust rääkida? Ka eesti keeles saab tulevikust kõnelda, ainult selle väljendamiseks pole spetsiaalset tunnust: tuleviku väljendamiseks kasutame tegusõna olevikuvorme. Lause kaastekst ja teised sõnad (homme, järgmisel nädalal jt) aitavad aru saada, et jutt käib tulevikus toimuvatest sündmustest.
NB!
Eesti keeles ei soovitata kasutada tuleviku väljendamiseks tegusõna saama.
Halvem | Parem |
Tulevikus saab mul palju lapsi olema. | Tulevikus on mul palju lapsi. |
Kokkuvõtteks
- Mitu pööret saab tegusõnast moodustada?
- Miks ei ole eesti keeles alati vaja koos tegusõna pöördelise vormiga kasutada isikulist asesõna (me, te jt)?
- Mille poolest erinevad liht- ja täisminevik?
- Kas täis- ja enneminevikus peavad tegusõna olema vorm ja nud-kesksõna lauses kõrvuti asuma? Too näiteid.
- Mille poolest erineb eesti keele ainsuse 3. pööre vene, inglise ja saksa keele omast?
