Isikuline ja umbisikuline tegumood. Eitav ja jaatav kõne

Kes on umbisik? Mida ta teeb? Kuidas?

Tegumood

Kui lauses on tegija teada, kasutame tegusõna isikulises tegumoes.

Näiteks:

Kui lauses pole tegijat mainitud ega saa teda ka juurde mõelda, siis on tegusõna umbisikulises tegumoes.

Näiteks:

Umbisikulise tegumoe tunnused on

-da

lauldakse,

-ta

õpitakse,

-t

kukutati,

-d

mõeldi,

-a

luuakse.

      • Ta trükib pimesi 300 märki minutis.
      • Mu isa ehitas suvila oma kätega.
      • Heategusid tehakse lihtsalt niisama.
      • Tavaliselt trükitakse sada märki minutis.
      • Õppisin küll, aga ikka sain kahe.
      • Artiklit kirjutati üheskoos Peetri kodus.
      • Kodus õpitakse aina vähem.
      • Mu vanaisa on istutanud tuhandeid puid.
      • Tunnis istutati taimi ja puid.
      • Tegime sõpradega naabritele tembu.
      • Ta kirjutab novelli.
      • Viimastel aastatel on ehitatud palju maju.

      Mõtle!

      Loe läbi uudiste pealkirjad ja ütle, millist tegumoodi on neis kasutatud. Kas umbisikulist tegumoodi eelistatakse heade või halbade uudiste puhul? Miks?
      1. Otsustati vähendada rahalist toetust õpilaste huvitegevusele
      2. Jõge reostati 10 tonni mürgiste jäätmetega
      3. Viljandi koolide õpilased kaunistasid kodulinna
      4. Eesti ja naabermaade kunstnikud valmistasid Varbola maalinnas puuskulptuure
      5. Anti luba iidsete tammede raiumiseks
      6. Märjamaa gümnaasiumi 7. klasside õpilased asutasid astronoomiaklubi

      Tegumoed ja kõneviisid

      Kõneviis

      Aeg

      Isikuline tegumood

      Umbisikuline tegumood

      Kindel

      Olevik

      Poisid mängivad õues palli.

      Õues mängitakse palli.

      Lihtminevik

      Poisid mängisid õues palli.

      Õues mängiti palli.

      Täisminevik

      Poisid on õues palli mänginud.

      Õues on palli mängitud.

      Enneminevik

      Poisid olid õues palli mänginud.

      Õues oli palli mängitud.

      Tingiv

      Olevik

      Poisid mängiks õues palli.

      Õues mängitaks palli.

      Täisminevik

      Poisid oleks mänginud õues palli

      Õues oleks palli mängitud.

      Käskiv

      Olevik

      Poisid mängigu õues palli!

      Õues mängitagu palli!

      Täisminevik

      Poisid olgu mänginud palli!

      Õues olgu mängitud palli!

      Kaudne

      Olevik

      Poisid mängivat õues palli.

      Õues mängitavat palli.

      Täisminevik

      Poisid olevat mänginud palli.

      Õues olevat mängitud palli.

      Peeter kahtles õpetaja jutu õigsuses.


      Ema kõneles toas valju häälega.


      Politseinik kuulatab hiirvaikselt kurikaela ukse taga.


      Õpilased kirjutavad harjutused vihikusse.


      Sõbrad usaldavad üksteist jäägitult.


      Õpilasomavalitsus on korraldanud sel aastal palju üritusi.


      Näljane koer on nahka pistnud kõik kondid.


      Sportlane on heitnud ketast kaheksakümne meetri kaugusele.


      Kõik pealtvaatajad olid lummatud näitlejate esinemisest.


      Müüja ei teenindanud väljaspool järjekorda trügijaid.


      Võõrkeelte mõjul on eesti keeles hakatud kasutama umbisikulist tegumoodi koos kaassõnaga poolt. Loomulikum ja parem oleks see asendada isikulise tegumoega.

      Halvem

      Parem

      Lõke süüdati gaidide poolt.

      Lõkke süütasid gaidid.

      Ettepanek tehti meie klassi õpilaste poolt.

      Ettepaneku tegid meie klassi õpilased.

      Käskkiri on direktori poolt allkirjastatud.

      Käskkirja on allkirjastanud direktor.

          • Politseinikud nabisid varga kärmelt kinni.
          • Võistkonna poolt sooritati parim võimalik tulemus.
          • Varas nabiti politseinike poolt kärmelt kinni.
          • Kass võeti perre ema poolt.
          • Ema võttis perre kassi.
          • Võistkond sooritas parima võimaliku tulemuse.

          Jaatus ja eitus

          Tegusõnaga saab väljendada ka tegevuse jaatust või eitust.

          Jaatav kõne väljendab, et tegevus toimub (või toimus):

          Eitav kõne väljendab, et tegevus ei toimu(nud). Eitava kõnega väljendatakse ka keeldu.

          Varblane sädistab põõsas.

          Varblane ei sädista põõsas.

          Tule lähemale.

          Ära tule lähemale!

          Eitust saab väljendada kõigis kõneviisides, ajavormides ja tegumoodides.

          Kindlas, tingivas ja kaudses kõneviisis moodustatakse eitav kõne sõna ei abil.

          Käskivas kõneviisis moodustatakse eitav kõne sõna ära, ärgu jne abil.

          Ta ei kuule su häält.
          ​Ta ei kuulnud uudiseid.
          ​Ta ei kuulvat su häält.
          ​Ta ei kuuleks su häält ka kõige parema tahtmise korral.

          Ära kuula teda.
          Ärge kuulake uudiseid.

          Eitavas kõnes kasutatakse väljendite ei ole, ei olnud, ei oleks jne asemel ka vorme pole, polnud, poleks:

          • Ma ei ole ehk pole kuulnud uudiseid.
          • Ta ei olevat ehk polevat kuulnud su häält.

          Liitlauses ja koondlauses kasutatakse eitava kõne korral sidesõna ja asemel ega:

          • Ta ei läinud õue ega hakanud ka koduseid töid tegema.
          • Kolumbus ei jõudnudki Austraaliasse ega Antarktikasse.

          Kõik on tarvis lihtsalt pähe tuupida.


          Kodutöid peaks andma aina rohkem.


          Sporti ja muud kehalist tegevust tuleks vältida.


          Sageli õpitakse teiste vigadest.


          Hädasolija tuleb jätta abita.


          Televiisori vaatamine on mõttetu tegevus.


          Kokkuvõtteks

          1. Millal kasutatakse umbisikulist tegumoodi?
          2. Millal kasutatakse eitussõna ei ja millal ära?
          3. Millal kasutame lauses sidesõna ega?
          4. Miks kasutatakse umbisikulise tegumoe vorme vähem kui isikulise tegumoe vorme?