Tegumood
Kui lauses on tegija teada, kasutame tegusõna isikulises tegumoes.
Näiteks:


Kui lauses pole tegijat mainitud ega saa teda ka juurde mõelda, siis on tegusõna umbisikulises tegumoes.
Näiteks:

Umbisikulise tegumoe tunnused on
-da | lauldakse, |
-ta | õpitakse, |
-t | kukutati, |
-d | mõeldi, |
-a | luuakse. |
Tegumoed ja kõneviisid
Kõneviis | Aeg | Isikuline tegumood | Umbisikuline tegumood |
Kindel | Olevik | Poisid mängivad õues palli. | Õues mängitakse palli. |
Lihtminevik | Poisid mängisid õues palli. | Õues mängiti palli. | |
Täisminevik | Poisid on õues palli mänginud. | Õues on palli mängitud. | |
Enneminevik | Poisid olid õues palli mänginud. | Õues oli palli mängitud. | |
Tingiv | Olevik | Poisid mängiks õues palli. | Õues mängitaks palli. |
Täisminevik | Poisid oleks mänginud õues palli | Õues oleks palli mängitud. | |
Käskiv | Olevik | Poisid mängigu õues palli! | Õues mängitagu palli! |
Täisminevik | Poisid olgu mänginud palli! | Õues olgu mängitud palli! | |
Kaudne | Olevik | Poisid mängivat õues palli. | Õues mängitavat palli. |
Täisminevik | Poisid olevat mänginud palli. | Õues olevat mängitud palli. |
Võõrkeelte mõjul on eesti keeles hakatud kasutama umbisikulist tegumoodi koos kaassõnaga poolt. Loomulikum ja parem oleks see asendada isikulise tegumoega.
Halvem | Parem |
Lõke | Lõkke süütasid gaidid. |
Ettepanek | Ettepaneku tegid meie klassi õpilased. |
Käskkiri on | Käskkirja on allkirjastanud direktor. |
- Politseinikud nabisid varga kärmelt kinni.
- Võistkonna poolt sooritati parim võimalik tulemus.
- Varas nabiti politseinike poolt kärmelt kinni.
- Kass võeti perre ema poolt.
- Ema võttis perre kassi.
- Võistkond sooritas parima võimaliku tulemuse.
Jaatus ja eitus
Tegusõnaga saab väljendada ka tegevuse jaatust või eitust.
Jaatav kõne väljendab, et tegevus toimub (või toimus): | Eitav kõne väljendab, et tegevus ei toimu(nud). Eitava kõnega väljendatakse ka keeldu. |
Varblane sädistab põõsas. | Varblane ei sädista põõsas. |
Tule lähemale. | Ära tule lähemale! |
Eitust saab väljendada kõigis kõneviisides, ajavormides ja tegumoodides.
Kindlas, tingivas ja kaudses kõneviisis moodustatakse eitav kõne sõna ei abil. | Käskivas kõneviisis moodustatakse eitav kõne sõna ära, ärgu jne abil. |
Ta ei kuule su häält. | Ära kuula teda. |
Eitavas kõnes kasutatakse väljendite ei ole, ei olnud, ei oleks jne asemel ka vorme pole, polnud, poleks:
- Ma ei ole ehk pole kuulnud uudiseid.
- Ta ei olevat ehk polevat kuulnud su häält.
Liitlauses ja koondlauses kasutatakse eitava kõne korral sidesõna ja asemel ega:
- Ta ei läinud õue ega hakanud ka koduseid töid tegema.
- Kolumbus ei jõudnudki Austraaliasse ega Antarktikasse.
Kokkuvõtteks
- Millal kasutatakse umbisikulist tegumoodi?
- Millal kasutatakse eitussõna ei ja millal ära?
- Millal kasutame lauses sidesõna ega?
- Miks kasutatakse umbisikulise tegumoe vorme vähem kui isikulise tegumoe vorme?