Määrsõnaline väljend kirjutatakse kokku
Määrsõnad ja kaassõnad kirjutatakse teistest sõnadest tavaliselt lahku.
väga hea
niisama osav
üsna kaval
palju õnne
kaugelt tulnud
homme õhtul
mööda teed
laua all
vastu ihu
pea kohal
maad ligi
Kui kaks kõrvuti olevat sõna moodustavad määrsõnalise väljendi, siis kirjutatakse need kokku.
tasapisi
kusjuures
hädavaevalt
eeskätt
mehemoodi
seepärast
aegamööda
ümberringi
Kindlad kokkukirjutised on juhtumid, kus kaks sõna koos väljendavad midagi muud kui kumbki sõna eraldi kirjutatuna.
ühtelugu (sageli, ühtepuhku) – ühte lugu
kõigepealt (eeskätt, kõige enne) – kõige pealt
ülekäte (hukka, käest ära) – üle käte
muuseas (muide, möödaminnes) – muu seas
Kogu aeg kirjutatakse alati lahku.
Tõtt-öelda (tähenduses tegelikult) kirjutatakse sidekriipsuga.
- kõnelesime läbisegi
- kõndisin kiiresti
- suundusin sinnapoole
- maja ees
- mere ääres
- metsa pool
- seina taga
- naerab tihti
- laua all
- muudkui sõnelevad
- vastu näppu
oma pead
omapead
endist viisi
endistviisi
mehe moodi
mehemoodi
Veaohtlike kaassõnade õigekiri
pool, poole, poolt | |
kirjutatakse käändsõnast lahku: lõuna pool, lõpu poole, ukse poolt, paremal pool, teisel pool, igal pool, omalt poolt, tema poolt, mõnelt poolt. | kirjutatakse määrsõnaga kokku: sinnapoole, seespool, väljastpoolt, eespool, tagantpoolt, ülespoole, allpool. |
pidi | |
kirjutatakse käändsõnast lahku: teed pidi, rööpaid pidi, sanga pidi. | kirjutatakse kokku, kui tekib eritähenduslik väljend: vastupidi, (tunneb) nägupidi, (veab) ninapidi, (teretab) kättpidi; kirjutatakse kokku lühenenud tüve või nimetavalise täiendsõnaga: tagurpidi, äraspidi, parempidi. |
teel | |
kirjutatakse käändsõnast lahku: telefoni teel, posti teel, kirja teel. | |
pealt, peale, pärast | |
kirjutatakse käändsõnast lahku: laua peal, jooksu pealt, tema pärast. | kirjutatakse kokku, kui tekib eritähenduslik väljend: kõigepealt, päevapealt, käepärast, jaopärast. |
mööda | |
kirjutatakse käändsõnast tavaliselt lahku: teed mööda, katuseid mööda, nurki mööda. | kirjutatakse kokku, kui tekib eritähenduslik väljend: pikkamööda, kordamööda. |
Eesti asub Lätist (põhi, pool) . Leedu on kõige (lõuna, poolne) riik Baltikumis. Sõitsime mööda Pärnu maanteed (lõuna, poole) . (Sinna, poole) sõitis palju autosid, sest algamas olid pühad. (Seal, pool) pidavat alati parem olema kui (siin, pool) .
Suure jänese maja on (väljast, poolt) roheline, (seest, poolt) aga kollase-punasetäpiline. (Paremalt, poolt) vaadates näeb maja välja nagu põõsas, (vasakult, poolt) vaadates sarnaneb jänese osmik aga rohumättaga. Maja (põhja, poolne) külg on pisut sammaldunud. Jänese majas vedeleb (igal, pool) palju porgandeid.
Tagurpidi-Ants tegi kõike (vastu, pidi) . Ta sõitis autoga (rööpaid, pidi) , silitas kassi (vastu, karva) , ei hoidnud kunagi tassi (sanga, pidi) . Ants ronis (jalgu, pidi) toidulauale ning ei tundnud (nägu, pidi) ära ühtki inimest. Ants ei jalutanud kunagi (teed, mööda) , vaid turnis (katuseid, mööda) . Inimesed harjusid (pikka, mööda) tema veidrustega ja hakkasid ka ise (nalja, pärast) igasuguseid trikke tegema.
pikkamööda, aegapidi, raashaaval, pisitasa, tasahaaval
esmajoones, kõigepealt, esmajärjekorras, esijoones
mõnikord, aeg-ajalt, vahetevahel, teinekord, hookaupa
hädavaevalt, hädavaevu, läbi häda, kuidagiviisi
niiviisi, sedamoodi, nõndamoodi, sel kombel
Kokkuvõtteks
- Milline on muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamise üldreegel?
- Millal võib muutumatu sõna käändsõnaga kokku kirjutada?
- Mis on sulle muutumatute sõnade kokku-lahkukirjutamises kõige raskem? Miks?
