Soolad ja elektrolüütide lahused

Millised ühendid on soolad?
Kuidas nimetatakse sooli?
Mis on elektrolüüdid?

Pliisoolad värvides

Inimesed on sajandeid värvipigmentidena kasutanud mitmesuguseid värvilisi mineraale, sealhulgas sooli. Värvides kasutati näiteks valget plii(II)karbonaati, punast plii(II,IV)oksiidi ja kollast plii(II)kromaati. Plii on inimesele mürgine juba väikses koguses, seetõttu ei lubata pliivärve enam toota ega kasutada. Kuid vanadest majadest võib veel pliivärve leida, seetõttu tuleb värvi eemaldades olla ettevaatlik ja jälgida ohutusnõudeid.

Maalrid eemaldavad vanalt majalt pliivärvi. Mürgituse vältimiseks kannavad nad kaitsevarustust

Seotud sisu

Soolade üldiseloomustus

Loe tekst ette

Soolad on tahked kristalsed ained, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. Ioonide vahel soola kristallivõres on iooniline side.

Sool koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest.

Sajandeid on inimesed värvipigmentidena kasutanud malahhiiti, punast ja kollast ookrit, kinaveri, realgaari, auripigmenti, hematiiti ja lasuriiti. Millistest oksiididest või sooladest need koosnevad?

Enamik soolasid lahustub vees küllaltki hästi. Hästilahustuvad soolad on näiteks naatriumi-, kaaliumi- ja ammooniumisoolad. Paljud vähemaktiivsete metallide soolad lahustuvad vees halvasti. Vesilahustes esinevad soolad ainult ioonidena. Andmed tuntumate soolade lahustuvuse kohta vees on toodud tabelis õpiku lõpus.

Aktiivsemate metallide soolad on tavaliselt valged, paljud vähemaktiivsete metallide soolad on aga iseloomuliku värvusega, näiteks vask(II)soolade lahused on sinised, niklisoolade lahused rohelised jne.

H₂S
Li₂SO₄
CH₃COOH
CaCl₂
HNO₃
Cu(OH)₂
FeSO₃
Na₂CO₃
Cr₂(SO₄)₃
C
MnCl₂
AlPO₄

CO₂
H₂O₂
PbBr₂
BaCO₃
Fe₃O₄
Mg(NO₂)₂
Cu(NO₃)₂
H₃PO₄
AgNO₃
Na₂SO₃
Cd(OH)₂
KNO₂

Seotud sisu

Vesiniksoolad

Peale tavaliste soolade, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest, esinevad ka nn vesiniksoolad. Tuntuim vesiniksool on NaHCO₃ – naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda. Vesiniksoolad on koostiselt hapete ja tavaliste soolade vahepealsed. Nad sisaldavad lisaks aluse katioonidele ka vesinikku nagu happedki.

Selleks, et kook kerkiks, kasutatakse söögisoodat ehk naatriumvesinikkarbonaati

Hape	Vesiniksool	Sool
H₂CO₃	NaHCO₃	Na₂CO₃
süsihape	naatriumvesinikkarbonaat	naatriumkarbonaat

Seotud sisu

Lisaselgitus

Vesiniksoolad tekivad mitmeprootonihapete osalisel neutraliseerimisel alusega. Vesinikioonid on happe aniooniga seotud kovalentse sidemega (mitte ioonilisega), seetõttu reageerivad mitmeprootonhapped alustega astmete kaupa: kõigepealt reageerib happe koostisest ära esimene vesinikioon, alles seejärel teine vesinikioon jne.

I aste: H₂CO₃ + NaOH → NaHCO₃+ H₂O

II aste: NaHCO₃ + NaOH → Na₂CO₃ + H₂O

Reaktsioon toimub astmeliselt sellepärast, et pärast esimese vesinikiooni loovutamist tekib happe molekulist vastav anioon (nt süsihappe korral HCO₃^–-ioon). Negatiivse laenguga ioon hoiab aga vesinikiooni palju tugevamini kinni kui neutraalne happe molekul.

Seotud sisu

Soolade nimetamine

Soolade nimetused koosnevad vastavate katioonide ning anioonide nimetustest.

K₂SO₃ – kaaliumsulfit
CaCl₂ – kaltsiumkloriid

Kui metall saab moodustada erinevas oksüdatsiooniastmes katioone, märgitakse soola nimetuses selle elemendi oksüdatsiooniaste.

Fe₂(SO₄)₃ – raud(III)sulfaat (loeme: raud-kolm-sulfaat)
FeSO₄ – raud(II)sulfaat
CuCl₂ – vask(II)kloriid

Ammoniaakhüdraadi NH₃∙H₂O reageerimisel hapetega tekivad soolad, milles katioonideks on ammooniumioonid NH₄⁺, näiteks

NH₄Cl – ammooniumkloriid
(NH₄)₂SO₄ – ammooniumsulfaat

Vesiniksoolade nimetustes märgitakse eesliitega ka vesinikioonide arv, kui vesinikioone on kaks või enam.

KH₂PO₄ – kaaliumdivesinikfosfaat
K₂HPO₄ – kaaliumvesinikfosfaat

Na₂SO₄
BaBr₂
KCl
Cs₃PO₄

Fe₃(PO₄)₂
Pb(NO₃)₂
PbS
NiCl₂

Seotud sisu

Elektrolüütide lahused

Loe tekst ette

Eespool oleme vaadelnud nelja põhilist ühendite klassi: oksiidid, happed, alused ja soolad. Viimasesse kolme aineklassi kuuluvad ained on lahustes kas osaliselt või täielikult jagunenud ioonideks. Selliseid aineid nimetatakse elektrolüütideks.

Inimese kehas on elektrolüüdid olulised näiteks närviimpulsside levimiseks. Pärast tugevat trenni tuleb taastada keha vee-, elektrolüüdi- ja süsivesikute varud

Elektrolüüdid on ained, mis vesilahustes jagunevad osaliselt või täielikult ioonideks.

Elektrolüüdid on happed, alused ja soolad

Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nende molekule lahuses ei esine. Tugevad elektrolüüdid on enamik sooli, kõik tugevad happed ja tugevad alused ehk leelised.

Nõrgad elektrolüüdid on vaid vähesel määral jagunenud ioonideks. Nõrkade elektrolüütide hulka kuuluvad nõrgad happed ja nõrgad alused.

Elektrolüütide lahused sisaldavad laenguga osakesi – ioone. Seepärast juhivad elektrolüütide lahused elektrit. Tugevate hapete, leeliste ja soolade lahused juhivad elektrit hästi. Nõrkade hapete ja aluste lahused sisaldavad ioone vähe, mistõttu juhivad nende lahused suhteliselt halvasti elektrit.

Tugev elektrolüüt
Nõrk elektrolüüt

Jaguneb lahuses täielikult ioonideks.
Jaguneb lahuses osaliselt ioonideks.

Seotud sisu

Ma tean, et ...

Soolad – tahked kristalsed ained, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest.
Soolad jagunevad lahuses vastavateks (aluse) katioonideks ja (happe) anioonideks.
- NaCl (tahke) $\overset{+ H_{2} O}{\to}$ Na⁺ + Cl^–
Vesiniksoolad – koostiselt happe ja soola vahepealsed ained, nt NaHCO₃ (naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda).
Elektrolüüdid – ained, mis vesilahustes jagunevad osaliselt või täielikult ioonideks.