Aatomi ehitus
- Aatomnumber Z = tuumalaeng = prootonite arv (järjenumber)
- Massiarv A = prootonite arv + neutronite arv = tuumaosakeste (nukleonide) arv tuumas
- Elektronide arv (neutraalses aatomis) = prootonite arv = Z
- 1. elektronkiht – kuni 2 elektroni
- 2. elektronkiht – kuni 8 elektroni
- 3. elektronkiht – kuni 18 elektroni
- 4. elektronkiht – kuni 32 elektroni
- Väliskihis (tuumast kaugeimas kihis) – kuni 8 elektroni (v.a 1. kiht).
Osake | Tähis | Osakese laeng | Osakese mass amü |
prooton | p | + | 1 |
neutron | n | 0 | 1 |
elektron | e– | – | ~0,0005 |
- Perioodi number = elektronkihtide arv aatomis
- Rühma number A-rühma elementidel = väliskihi elektronide arv aatomis
- B-rühma elementidel on väliskihi elektronide arv enamasti 2.
- Elementide metallilised omadused tugevnevad perioodilisustabelis ülalt alla ja paremalt vasakule.
Aine massi, hulga ja ruumala seosed
Mõõdetav suurus | Tähis | Ühikud |
Mass | m | g, kg |
Molaarmass | M | g/mol |
Ruumala | V | dm3 (l), cm3 (ml) |
Molaarruumala | Vm | dm3/mol |
Tihedus | ρ | kg/m3, g/cm3 |
Aine hulk | n | mol |
Osakeste arv | N | — |
Osakeste arv moolis | NA | — |
Avogadro arv (osakeste arv moolis) NA = 6,02 ∙ 1023
Gaasi molaarruumala (normaaltingimustes) Vm = 22,4 dm3/mol
Puhta vee tihedus = 1,0 kg/dm3 = 1,0 g/cm3
Massiprotsent
Mahuprotsent
Redoksprotsessid
- Oksüdeerija redutseerub, s.t liidab elektrone, oksüdatsiooniaste väheneb.
- Redutseerumine on elektronide liitmine.
- Redutseerija oksüdeerub, s.t loovutab elektrone, oksüdatsiooniaste suureneb.
- Oksüdeerumine on elektronide loovutamine.

Hapnik oksüdeerijana
metall + O2
mittemetall + O2
orgaaniline aine + O2
Vesinik redutseerijana
H2 + mittemetall
H2 + metallioksiid
Metallid redutseerijana
metall + mittemetall
metall + hape
metall + vesi
metall + sool