Kütused ja toit keemilise energia allikana. Energia neeldumine ja eraldumine looduslikes protsessides

Kütused ja kütteväärtus

  • Kütused
    • on parim viis energia salvestamiseks ja kasutamiseks;
    • võivad olla gaasilised, vedelad või tahked;
    • kütuste põlemisel toimub
      • kiire oksüdatsioon,
      • eraldub palju soojust ja valgust,
      • lenduvate põlevate ainete olemasolul tekib leek.
  • Kütteväärtus
    • näitab, kui palju energiat eraldub kindla koguse kütuse täielikul põlemisel;
    • on seda suurem, mida madalam on kütuses süsiniku oksüdatsiooni­aste (mida rohkem on kütuse koostises vesinikku).
  • Kütustes salvestatud keemiline energia pärineb päikese valgusenergiast.

Toit ja toiteväärtus

  • Toiteväärtus näitab, kui palju sisaldab toit
    • energiat,
    • valke,
    • rasvu,
    • sahhariide,
    • vitamiine,
    • mineraalaineid,
    • lisaaineid.

Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides

  • Fotosüntees kulgeb päikesekiirguse energia neeldumisel rohelistes taimedes. CO2 ja vesi muunduvad glükoosiks ja O2-ks. Fotosüntees on Maal elu alus. 
  • Kõdunemine 
    • on organismidest pärinevate keeruliste süsinikuühendite osaline oksüdatsioon ja muundumine;
    • toimub mikroorganismide kaastegevusel;
    • protsessis eraldub energiat;
    • selle saadused on huumus, turvas ja kaevandatavad kütused.
  • Käärimine
    • kulgeb mikroorganismide toimel;
    • kulgeb enamasti ilma hapniku osavõtuta;
    • selles eraldub suhteliselt vähe energiat.
  • Tähtsamad käärimised on 
    • glükoos → etanool (etanool­käärimine);
    • piimasuhkur → piimhape (piimhape­käärimine).