Kohanimed kõnelevad

Miks on vaja kohanimesid?

Tagametsa –  –  –  –  –  –  –  –  –  – 

Kui jääd nimeketi koostamisel hätta, vaata lahendust animatsioonist.

Maailmas on tohutul hulgal kohanimesid. Need tekivad vajadusest kohta nimetada ja teistest kohtadest eristada.

  • Mis oleks teisiti, kui kohanimesid poleks? Kuidas räägiksid sõbrale oma põnevast reisist või juhataksid kellelegi teed, kasutamata kohanimesid?
  • Kuidas võisid kohanimed tekkida? Vali kaardilt üks kohanimi ja püüa seletada selle päritolu.
  • Kas kohanimesid võib kaduda või juurde tekkida? Mis põhjusel?

Kohanimede kokku-lahkukirjutamine

Kohanimi  esineb tihti koos liigisõnaga. See näitab, millise kohaga on tegemist, näiteks linn, tänav, väljak, küla, maa, mägi, jõgi, järv, laht, meri, neem. Liigisõna kirjutatakse kohanimega kokku (Penijõgi, Uniküla) või sellest lahku (Pirita jõgi, Vainupea küla). Et õigesti toimida, tuleb juhinduda reeglitest.

Liigisõna kirjutatakse nimest LAHKU

Liigisõna kirjutatakse nimega KOKKU

1) liigisõnaks on tänav, puiestee, väljak vms: ​Lai tänav, Pikk jalg, Raekoja plats, Põllu põik

1) liigisõnaks on maa: Eestimaa, Saaremaa, Soomaa, Muumimaa, Virumaa

2) kohanimi on kasutusel ka iseseisvana, ilma liigisõnata:
Võru linn (Võru), Koiva jõgi (Koiva),
Karula rahvuspark, Valaste juga

2) kohanime esiosa ei ole kasutusel eraldi kohanimena: Emajõgi, Lambaoja, Raikküla, Supilinn, Lasnamäe, Pedassaar, Hirvepark

3) kohanimi on omadussõna, mida saab käänata:
Vaikne ookean, Vaikset ookeani,
​​Must meri, Mustale merele

3) kohanimes on omadussõna, mida ei saa käänata:
Pühajärv,  Pühajärvel, mitte Pühal järvel
MustjõgiMustjõge, Mustjões

Pärli jõe, Soome laht, ​Paun küla, Rüütli tänav, Must vee, ​Pikk jalg, ​Kolga alevik, ​Mulgi maa, Pikk nurme, Väike väin

Kui tahad rakendada automaatkontrolli, kirjuta sõnad tabelisse nende esinemise järjekorras.

KOKKU

LAHKU

Kui kohanimel on täiend

Kui kohanimel on täiend, mis seda täpsustab ja teistest samakujulistest nimedest eristab, siis ühendatakse see nimega sidekriipsu abil.

Suur-Karja tänav
Suur-Kaukasus​
Kivi-Vigala​
Kaug-Ida​
Lõuna-Eesti​
Lääne-Aafrika​

Väike-Karja tänav
​Väike-Kaukasus
​Vana-Vigala
Lähis-Ida​
Põhja-Eesti​
Ida-Aafrika​

Lahku kirjutatakse täiend, mis käändub. Võrdle!

Täpsustav täiendosa ei käändu
SIDEKRIIPS

Täpsustav täiendosa käändub
LAHKU​

Suur-Pakril

Suurel Munamäel

Väike-Pakrile

Väikesele Emajõele

Väike-Maarjast

Väikesest Tütarsaarest

NB! Erandlikult kirjutatakse Suurbritannia ja Valgevene.

Täiendiga kohanimi

Kui vaja, kasuta ÕS-i või Sõnaveebi.

Euroopa

Järva

Eesti

Narva

Korea

Kohtla

Jäämeri

Kolga

Antsla

Viru

Pakri

Pärnu

Milliseid kohanimesid on ÕS-i kohanimeloendis rohkem, kas täiendosaga Lääne- või Ida-? Too mõlema kohta kaks näidet.

1) 

1) 

2) 

2) 

Küsimused ja ülesanded

Kui liigisõna on nt tänav või väljak, kirjutatakse see kohanimest  , nt .

Kui liigisõna on  , kirjutatakse see kohanimega kokku, nt .

Kui kohanimi on omadussõna, mida saab käänata, kirjutame  , nt .

Kui kohanimel on täpsustav täiend, mis eristab seda teistest samasugustest nimedest, kasutatakse  , nt .

Kohanimi kirjutatakse  algustähega, liigisõna  algustähega.

64.

Leia tekstist kohanimed ja põhjenda nende kokku-lahkukirjutamist.

  • Kas Sõnamurdja saab selle kirja kätte? Miks?
  • Kuidas kirja õigesti adresseerida, vaata Omniva kodulehelt. 
        • Annelinn
        • Üksküla
        • Mustjala
        • Paganamaa
        • Kõrvemaa
        • Pikknurme
        • Ojamaa
        • Valgejõe
        • Vanaküla
        • Nelijärve
        • Õismäe
        • Mustamäe
        • Nootamaa
        • Lilleküla
        • Hiiumaa
        Lisa igasse rühma kaks kohanime oma kodukandist.

        Kuidas võisid need kohanimed tekkida? Kas nime saamislugu võiks kuidagi kohanimes kajastuda?
        Vali välja üks kohanimi ja jutusta, kuidas võis see koht endale nime saada.