Hea raamat on nagu lõpmatusse avanev kuur, mille tagasein on ära kukkunud.
Valdur MikitaIlukirjanduslik keel
Ilukirjanduse keele omapära ja kütkestavus peitub suuresti kirjaniku sõnavalikus. Mida ilmekamalt ja tabavamalt kirjanik ennast väljendab, mida värskemaid, värvikamaid, mõjusamaid sõnu ja väljendeid ta kasutab, seda suurema elamuse lugeja teosest saab. Seepärast on tähtis, et kirjaniku sõnavara oleks rikkalik ja mitmepalgeline: muidu ei ole ju millegi seast valida. Eriti kehtib see luules, kus tuleb väheste sõnadega öelda palju.
Laused „Jänes sõi porgandi ruttu ära” ja „Kikk-kõrv pistis porgandi kärmelt pintslisse” on sisult samad, kuid kõlavad ja mõjuvad erinevalt. Teine lause on ilmekam ja elavam, sest kõige tavalisemad sõnad „jänes”, „sööma” ja „ruttu” on siin asendatud haruldasemate sünonüümidega „kikk-kõrv”, „pintslisse pistma” ja „kärmelt”.
Kuidas sõnavara abil teksti ilmekamaks muuta?
- Võib kasutada haruldasi sõnu.
- Võib kasutada kauni kõlaga sõnu.
- Võib kasutada piltlikke väljendeid.
- Võib kasutada mingi kindla vormitunnusega sõnu, näiteks järjest hulka ühe ja sama häälikuga algavaid sõnu.
- Võib kasutada omavahel riimuvaid sõnu.
- Võib kasutada oma väljamõeldud sõnu.
Milliseid võimalusi veel on?
Kumb on ilmekam? Kumb on tõepärasem? Miks?
Millise pildi teeksid sina?
Võrdle!
Kõht on tühi ja tuju on paha.
Kere on hele ja tuju on tume.
Teenis aastaid raha, kuid kulutas selle päevaga ära.
Ajas aastaid raha kokku, kuid heitis selle päevaga tuulde.
Ta vihastas kohutavalt ja ütles, et see ettepanek on tobe.
Ta vihastas ennast siniseks ja kähvas, et see ettepanek on idiootsuse tipp.
Kumb lause on ilmekam? Miks?
Sünonüümid
Teades sünonüüme, s.t tähenduselt lähedasi sõnu, saab väljenduda täpsemalt ja paljuütlevamalt, muuta keelt mitmekesisemaks, vältida kordusi.
Sünonüümid ei ole alati täpselt sama tähendusega. Vahel võivad sünonüümid erineda täpsuse poolest: mõni hõlmata kitsamat, mõni laiemat mõistet. Vahel võib sünonüümidel olla erinev stiilivärving. Näiteks mõjub sõna, mida kasutatakse harva ja peamiselt ilukirjanduses, mõjuda luulelisemalt kui tema tavakeelne sünonüüm.
Võrdle!
Vöödiline kass tuli tuppa.
Vöödiline kõuts tuli tuppa.
Vöödiline kiisu tuli tuppa.
Esimene lause ei ütle kassi kohta muud kui seda, et ta on vöödiline. Teisest lausest saame teada, et tegu on isase kassiga, seega kujutame ette pigem suurt kui väga väikest vöödilist kassi. Kolmandast lausest mõistame, et kõneleja heldib kassist rääkides. See võib tähendada, et kass on lihtsalt armas või näiteks kõneleja enda lemmikloom. Sünonüümi valikust võib seega sõltuda, kuidas tekst mõjub: milliseid mõtteid edasi annab ja mis tundeid tekitab.
Mis on sünonüümid?
- Sünonüümid on vastandliku tähendusega sõnad.
- Sünonüümid on sarnase tähendusega sõnad.
- Sünonüümid on mitme tähendusega sõnad.
Millest tekib sünonüümide eri stiilivärving?
- Osa sõnu on tavakeeles kogu aeg käibel, osa on haruldasemad ja mõjuvad seepärast tekstis eriliselt.
- Osa sõnu väljendab koos sisulise tähendusega kõneleja suhtumist, näiteks kiindumust, halvustust vm.
- Stiilivärving määratakse õigekeelsusnormidega.
- Osa sõnu on seotud mingi kindla ainevalla või olukorraga, mis tuleb meelde, kui neid sõnu on tekstis kasutatud.
- Sünonüümide täpne tähendus ei ole enamasti täpselt sama, nii et iga sünonüüm tekitab pisut erineva kujutluspildi.
Kunstiline mäng ja murdekeel
Ilukirjanduse keelele annavad värvingut juurde ka vananenud, harva esinevad väljendid, släng, kirjaniku enda loodud sõnad ja sõnavormid, suulise kõne eripära kasutamine ning isegi teadlik (pane tähele, et teadlik!), n-ö kunstiline kõrvalekaldumine õigekirjareeglitest: näiteks on luuletuse puhul üsna tavaline, et ei kasutata ei suurt algustähte ega kirjavahemärke. Kõik see võimaldab kirjanikul väljenduda tavapärasest veidi erinevalt, teinekord ka lugejat üllatada. Olgu aga rõhutatud, et kõrvalekaldumine keelereeglitest mõjub ilukirjanduse keelele rikastavalt üksnes siis, kui kõrvalekaldujal enesel on need reeglid väga hästi selged.
Ilukirjanduse keelt rikastab ka murdekeel. Murdest võib kirjakeelsesse teksti võtta üksikuid sõnu ja väljendeid, aga võib ka kogu teose kirja panna murdes. Tänapäeva eesti kirjanduses on murdekeelsetel teostel oluline koht, murdekeeles kirjutavad näiteks Mats Traat, Kauksi Ülle, Contra, Aapo Ilves, Olavi Ruitlane jmt.
Mis on stiil?
- Stiil on keelekasutusviis, mille valime vastavalt suhtlemisolukorrale.
- Stiil on kirjutamine ilma vigadeta.
- Stiil on inimese isikupärane keelekasutusviis.
- Stiil on kirjutamine vigu kartmata.
Mis on murdekeel?
- Murdekeel on kindla paigaga seotud keel.
- Murdekeel on inimese isikupärane keelepruuk.
- Murdekeel on keele mänguline vorm.
- Murdekeel on keel, milles saab rääkida kõigi lindude ja loomade ja seente ja taimedega, aga ainult ühe kihelkonna piires.
Tõlkimine võib olla mäng
Uuri Contra tõlget Wimbergi luuletusest. Kasuta võru-eesti sõnaraamatut. Mida erinevat tekstides märkad? Miks erineb tõlge algsest luuletusest?
Luuletaja ja ehitaja
Olen väike luuletaja.
Minule on luulet vaja.
Mõnele ei ole vaja –
sellisest saab ehitaja.
Kui sa oled ehitaja,
on su luuletuseks maja.
Ole väiku luulõmiis
Ole väiku luulõmiis,
inne luulõtusi tiiss.
Tõno ilmän naid ei tiiss,
säändsest tulõ eihtüsmiis.
Ku sa olet eihtüsmiis,
maja om su lauluviis.
Ilmeka väljenduse näiteid
Vananenud väljendid:
Harvaesinevad väljendid:
Släng:
Kirjaniku loodud sõnad:
Teadlikult tehtud õigekirjavead:
Suulisele kõnele omased jooned:
Mõtle, kuidas väljendada sama mõtet tavakeeles. On see võimalik? Kas mõte jääb ikka samaks?
mytlesin no midä
jaapani tancuhiir tahab
panin talle näpüocatäie tangu
ja teise annuse igaks juhuks riisi
hiir vyttiski riisiterä
oma pisukeste kätüde vahele
nagu porkna vyi kaali
hakkas ocast nosima
Väheke vapustusi on hingetasakaalu huvides vaieldamatult vajalik.
Ükski viisakas inimene ei jäta oma põhilisi ja paremaid patte teiste sooritada.
Ning tugipuuta, nöörita
sind kannab kiikuv traat
vaid siis, kui pääd ei pöörita
sul kõrgus, akrobaat!
Mida ma siin teen? Ega asi pole selles, mida ma siin teen. Asi on selles, mida ma enam EI TEE. Ja kus ma enam EI OLE. Ma ei tee enam seda, mis enne tegin. Kuigi ma ei teinudki enne midagi. Nüüd ei tee ma enam seda mittemidagitegemist mis enne, vaid teist.
Peeter Sauter, „Tee New Yorki”Meie seisame ju kuristiku serval: tohutu suure sokiaugu äärel.
Hasso Krull, „Lugu mehest, kes kukkus oma sokiauku”miks vene nimega tüdruk luuletab eesti keeles
sest vene keeles oskab ta ainult ropendada
Hea raamat on nagu lõpmatusse avanev kuur, mille tagasein on ära kukkunud. Seal ilma seinteta ruumis meeldiks mulle vaikides seista ja kuulatada, kuidas rooste närib jalgratta lenkstangi.
Valdur Mikita, „Lingvistiline mets”
