***
ÜKSKORD ENNEPUISTE oli kuningriik, kus
kõik oli puust. Kuningas kandis puukrooni. Ja
puukoolis puituvad lapsed ei tohtinud puududa
ühestki tunnist.
Seal oli ka puuhoov, kuhu kuulusid
puuhoovkondlased. See kõik oli mõistagi üpris
puine – ja mida te puupeadelt ikka ootate!
Pidulikel puupäevadel pandi selga nägusamad
puusärgid, puistati põskedele puudrit ja löödi
palee puupüsti täis. Seal tantsiti puujalad puiste
ja söödi kuningas puupaljaks. Ta vaeseke oli kui
puuga pähe saanud.
Siis aga tuli tuletõrjuja ning ütles: see on kõik
väga ilus, aga… eeskirjad. Eeskirjad!
Puuseas, iialgi pole üht kuningriiki kergemini
kukutatud.
Leia luuletusest sõnad, milles leidub häälikuühend „pu”.
Millistes neist on see seotud mõistega „puu”?
Kirjuta välja sõnad, mille kirjanik on välja mõelnud.
Pane luuletusele pealkiri.
Jutusta luuletuse sisu oma sõnadega ümber. Nagu muinasjuttu jutustades, võid ka siin lugu omalt poolt täiendada.
Sügas
sügas kased kollased
sügas vahtrail kirjud lahed
sügas raagus puud ja udu
sügas linnud lõunamaale
sügas hirmutis puil ja põõsail
sügas läbi – pekine paugub
Milliste sõnadega on luuletaja naljatlenud?
Asenda need sõnadega, mis siin sisult ootuspärasemad oleks olnud. Kuidas luuletus nüüd mõjub? Mis on selle luuletuse naljakaks teinud?
Ürgmets
Logloblüüdi gii gii
viliküüt viuhüüt
torogeogeo bii bii
tiu tiu tirigüüt
bibigöök bibigöök
tsiut tsiut
vrlt vrlt
tsrklvüöö
öö
gee
giits
Kas sa saad luuletuse igast reast aru?
Kui ei, siis kas see segab luuletuse mõtet tabamast?
***
KIRJELDAMAKS TOOLI MIS ASUS MU
VANAVANAISA MAJAS POSKA JA
VILMSI TÄNAVA NUKAL ÜHES
PÕHJAPOOLSETEST TUBADEST OTSE
AKNA ALL JA MILLEL VANAVANAISA
ÕHTUTI ISTUDES VAHEL LAULDA
JORISES (EI TEMA MAJA EGA KA SEDA
TOOLI POLE ENAM AMMUILMA
OLEMAS VANAVANAST ENDAST
RÄÄKIMATA)
t
o
o
l
n t o o l i
a k
g k
u a
Mis saab vanadest asjadest, mida enam vaja pole?
