A
- aatomipomm – suure purustusvõimega lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete tuumade lõhustumise tagajärjel, nimetatakse ka tuumapommiks
- absoluutne null – temperatuur, millest madalamat ei ole olemas, sest sellisel temperatuuril on aines molekulide kineetiline energia null, st molekulid seisavad paigal; Kelvini skaala nullpunkt
- absoluutne temperatuuriskaala – Inglise füüsiku William Thomsoni ehk lord Kelvini loodud skaala, mille nullpunktiks on absoluutne nulltemperatuur (−273,15 °C ehk 0 K)
- agregaatolek – aine olek
- ahelreaktsioon – nähtus, kus reaktsioon ise põhjustab selle reaktsiooni jätkumise
- alalisvool – elektrivool, mille suund on kogu aeg sama
- alfakiirgus – kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevatest alfaosakestest moodustunud radioaktiivne kiirgus
- alfaosake – osake, mis koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist
- amorfne aine – tahke aine, kus osakesed paiknevad juhuslikult, st puudub korrapära
- amper – voolutugevuse mõõtühik
- ampermeeter – mõõteriist voolutugevuse mõõtmiseks
- analoogmõõteriist – mõõteriist, mille näidu saab teada mõõteskaala kohal liikuva osuti asendi järgi
- anioon – negatiivse laenguga ioon, mis liigub anoodi ehk positiivse elektroodi poole
- aur – õhus leiduv gaasiline aine, mis saab samal temperatuuril olla ka vedelas olekus
- aurumine – aine üleminek vedelast olekust gaasilisse
- aurumissoojus – näitab soojushulka, mida on vaja, et muuta 1 kg vedelikku auruks antud temperatuuril
B
- beetakiirgus – radioaktiivse kiirguse liik, mis koosneb kiiresti liikuvatest elektronidest
- bimetalltermomeeter – termomeeter, mille põhiosa on kahest eri metallist koosnev spiraal, mis temperatuuri mõjul lahti rullub; spiraal on ühendatud osutiga
D
- deklinatsioon – nurk Maa geograafilisi ja magnetilisi poolusi ühendavate mõtteliste sirgete vahel
- destilleeritud vesi – vesi, milles puuduvad lisaained ehk on ainult vee molekulid
- difusioon – nähtus, mille korral ained segunevad iseenesest
- digitaalmõõteriist – mõõteriist, mille näit kuvatakse arvuna näidikule
- domeen – keha osa, millel on püsimagneti omadused
- dosimeeter – kiirguse mõõtmise seade
- dosimeetria – tegevusala, mis tegeleb kiirguse mõõtmise ja ohtlikkuse hindamisega
- džaul – töö, energia ja soojushulga mõõtühik
E
- ekvivalentdoos – kiirgusdoosist tuletatud suurus, mis arvestab kiirguse võimet tekitada bioloogilisi kahjustusi; ühikuks on siivert (Sv)
- elektriarvesti – summeeriv aparaat energiahulga mõõtmiseks
- elektrijõud – jõud, mis mõjub laetud kehale, kui ta asub elektriväljas
- elektriliselt laetud keha – keha, millel on elektrilaeng
- elektrilöök – nähtus, mille korral läheb inimese kehast läbi tajutav elektrivool
- elektrimootor – seade, mis muudab elektrienergia mehaaniliseks energiaks
- elektriseerimine – kehale elektrilaengu tekitamine või üle kandmine
- elektriskeem – skeem, mis tingmärkide abil näitab ära kõik vooluringi elemendid ja nende ühendused
- elektrisoojendusriist – seade, milles elektrienergia muundub soojusenergiaks
- elektrivoolu toime – elektrivooluga kaasnev nähtus
- elektrivoolu töö – füüsikaline suurus, mis on võrdne voolutugevuse, pinge ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega
- elektrivoolugeneraator – seade, mis muudab magnetvälja abil mehaanilise energia elektrienergiaks
- elektrivoolugeneraator – seade, mis muundab mehaanilise energia elektrienergiaks
- elektriväli – kannab edasi üksteisega mitte kokkupuutuvate elektriliselt laetud kehade vahel mõjuvat jõudu
- elektrolüüdi vesilahus – aluse, happe või soola vesilahus, kus lahustunud aine on lagunenud positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks
- elektrolüüt – aine, mis laguneb vees erimärgilisteks ioonideks
- elektromagnet – raudsüdamikuga pool
- elektromagnetiline induktsioon – nähtus, mille korral tekitab magnetväli elektrivoolu
- elektromagnetlaine – ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutumine, mis kannab edasi energiat (ka valgus on elektromagnetlaine)
- elektron – aatomi koosseisu kuuluv või vabalt ringi liikuv negatiivse laenguga osake, mille laeng on täpselt võrdne −1 elementaarlaenguga ja mass on umbes 1000 korda väiksem kui prootoni mass
- elektronpilv – piirkond tuuma ümber, kust võib elektroni leida
- elektrood – vooluringi osa, mis on kokkupuutes mittemetalse keskkonnaga; positiivne elektrood ehk anood on ühendatud vooluallika plusspoolusega, negatiivne elektrood ehk katood on ühendatud vooluallika miinuspoolusega
- elektroskoop – riist, millega saab kindlaks teha, kas keha on elektriliselt laetud või ei
- elektrostaatiline induktsioon – nähtus, kus elektrivälja mõjul toimub esemes laetud osakeste ümberpaigutumine. Elektrivälja tekitava kehaga samamärgilised laengud nihkuvad natukene kaugemale, vastasmärgilised aga natukene lähemale
- elementaarlaeng – kõige väiksem looduses leiduv laeng; prootoni ja elektroni laeng
- elementaarosake – aineosake, mida ei saa enam väiksemateks osakesteks jagada
- ergastatud olek – aineosakeste süsteemi (aatom, tuum) olek, mille korral süsteemil on rohkem energiat kui põhiolekus ehk vähima võimaliku energiaga olekus
- ergastumine – üleminek suurema energiaga olekusse
- erisoojus – füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk tõstab ühikulise massiga keha temperatuuri ühe kraadi võrra
F
- faasijuhe – vooluvõrgu juhe, mis on 230 V pinge all
- ferromagneetik – domeenidest koosnev aine, millel on magnetilised omadused
- fotoelement – pooljuhtseadis, mis muudab valgusenergia elektrienergiaks
G
- gammakiirgus – radioaktiivse kiirguse liik, mis koosneb väga väikese lainepikkusega elektromagnetilisest kiirgusest
- grei – kiirgusdoosi ühik
H
- hõõglamp – lamp, milles annab valgust klaaskestas olev kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit
- härmatumine – aine üleminek gaasilisest olekust tahkesse
I
- infrapunakiirgus – inimsilmale nähtamatu elektromagnetlaine, mille lainepikkus on suurem nähtava valguse lainepikkusest
- ioniseerumine – aatomi muutumine iooniks ühe või mitme elektroni aatomist välja löömise kaudu
- isolaator – aine, mida mööda laeng edasi ei kandu
- isotoop – keemilise elemendi erim, milles on erinev arv neutroneid
J
- jadaühendus – vooluringi osade ühendus, mille korral paiknevad kõik osad ridamisi ehk üksteise järel ja mille korral on elektrivoolul ainult üks liikumistee
- jaotis – mõõteskaala osa, kahe kriipsu vahe väärtus
- Joule`i-Lenzi seadus – elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja ajaga
- juht – aine, mida mööda elektrilaeng saab liikuda ühelt kehalt teisele
- juhtvardad – tuumareaktori osa, neutroneid neelavast ainest vardad, mida saab reaktsiooni piirkonda rohkem või vähem sisse viia, et reaktsiooni aeglustada või peatada
- jõudude tasakaal – olukord, kus kehale mõjuvate jõudude summa on null
K
- kaitse – automaatseade vooluringi katkestamiseks lubatust tugevama voolu korral
- kaitselüliti – seade, mis lülitab ohu korral voolu automaatselt välja
- kaitsemaandus – elektriseadme metallkesta ühendamine Maaga kaitsejuhtme abil
- kasutegur – arv, mis näitab, kui suure osa kulutatavast energiast muundab seade kasulikuks energiaks, st tööks
- katioon – positiivse laenguga ioon, mis liigub katoodi ehk negatiivse elektroodi poole
- keemiline element – aine, mida ei saa keemiliste meetoditega lihtsamateks aineteks lahutada
- keemissoojus – soojushulk, mida on vaja, et muuta 1 kg vedelikku auruks keemistemperatuuril
- keemistemperatuur – temperatuur, mille juures vedelik keeb
- Kelvini skaala – lord Kelvini (William Thomson) loodud temperatuuriskaala, mille nullpunkt (0 K) on absoluutne null, st temperatuur, millest madalamat ei ole olemas
- kerge tuum – tuum, mille massiarv on väiksem kui 50
- kergete tuumade liitumine – tuumareaktsioon, mille korral kaks tuuma liituvad uueks tuumaks
- kiirgusdoos – iseloomustab radioaktiivse kiirguse toimet ainele; ühik on 1 J/kg ja selle ühiku nimetus on grei (Gy)
- kiirguse neeldumine – nähtus, mille korral muutub kehale langeva kiirguse energia keha siseenergiaks
- kiirguskaitse – tegevusvaldkond, millega kaitstakse inimesi ja keskkonda ohtliku kiirguse eest
- kiiritustõbi – haigus, mis tekib, kui radioaktiivse kiirguse mõjul kehas tekkinud vabad radikaalid segavad organismi normaalset talitlust
- kompass – vahend Maa magnetvälja abil ilmakaarte määramiseks
- kondenseerumine – aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse
- konditsioneer – seade, mis reguleerib külmutustsükli kaudu ruumi õhutemperatuuri (kasutatakse peamiselt jahutamiseks)
- konvektsioon – soojusülekanne, kus siseenergia levib gaasi- või õhu liikumise tõttu
- kristall – tahkes olekus aine, millel on kindel struktuur; aineosakestel on kindel koht, mille ümber nad võnguvad ning kust nad ei saa ära liikuda
- kulon – laengu mõõtühik
- kvant – elektromagnetilist kiirgust kirjeldav osake, mille energia on võrdeline kiirguse sagedusega
- kõrvaljõud – igasugune vooluallika sees elektrone liigutav jõud, mis ei ole elektrijõud
- külmkapp – seade, mis hoiab ja säilitab toiduaineid madalal temperatuuril
- kütteelement – elektrisoojendusriista osa, kus toimub soojuse eraldumine.Valmistatud kõrge sulamistemperatuuri ja suure eritakistusega ainest.
- kütteväärtus – näitab, kui suur soojushulk eraldub 1 kg kütuse täielikul põlemisel
- kütus – aine, mille põletamise käigus eraldub palju soojust
L
- laadimine – kehale elektrilaengu tekitamine või üle kandmine
- laengu jäävuse seadus – isoleeritud süsteemi kogu elektrilaeng on jääv suurus, st laengud võivad selles süsteemis tekkida või kaduda vaid paarikaupa (+q ja –q)
- laenguarv (Z) – kirjeldab tuuma laengut, on võrdne tuumas olevate prootonite arvuga
- lühis – faasijuhtme kokkupuude nulljuhtme või mõne maandatud kehaga kas vahetult või läbi mõne väga väikese takistusega keha
M
- maandamine – laetud keha ühendamine Maaga elektrijuhi (metalljuhtme) abil
- magneetumine – nähtus, mille korral muutub magneti külge pandud ferromagneetikust, näiteks rauast keha samuti magnetiks
- magnetjõud – magnetväljas olevale ferromagneetikust, näiteks rauast kehale või teisele magnetile mõjuv jõud
- magnetkraana – kraana, mida kasutatakse rauast või mõnest muust ferromagneetikust raskete esemete tõstmiseks
- magnetnõel – kerge püsimagnet, mis toetub keskkohaga teravikule ja saab sellel pöörelda
- magnetväli – erinevate magnetpooluste või magnetiseeritud kehade vahel mõjuvate jõudude vahendaja (sarnane elektriväljaga)
- magnetvälja jõujooned – kujuteldavad jooned magneti ümburses, mille paigutus iseloomustab magnetvälja paiknemist ja tugevust
- massiarv (A) – kirjeldab tuuma massi, on võrdne tuumas olevate nukleonide arvuga
- metallurgia – teadus-, tehnika- ja tööstusharu, mis tegeleb maagist metalli tootmisega
- mikrofon – seade, mis muudab helilained muutuvaks elektrivooluks
- mudel – originaali ligilähedane koopia, kus on säilitatud originaali kõik põhilised tunnused
- mõõtepiirkond – näitab ära vähima ja suurima väärtuse, mida mõõteriistaga mõõta saab
N
- nimipinge – pinge, mis on seadme tööks ette nähtud
- nimivõimsus – võimsus, mida seade saab maksimaalselt rakendada nimipinge korral
- nukleonid – tuumaosakesed: prootonid ja neutronid
- nulljuhe – vooluvõrgu juhe, mis ei ole pinge all
O
- Ohmi seadus – voolutugevus juhis on võrdeline juhile rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega
- oommeeter – mõõteriist takistuse mõõtmiseks
- orbiit – elektroni liikumistee aatomi tuuma ümber
P
- perioodilisustabel – tabel, milles on keemilised elemendid reastatud laenguarvu kasvu järjekorras ning kus elementide keemiliste omaduste perioodiline korduvus ilmneb (üldiselt) iga 18 elemendi järel
- pinge – füüsikaline suurus, mis on võrdne tööga, mis tuleb teha, et viia ühikuline laeng ühest vooluringi punktist teise
- plasma – gaasiga sarnanev aine olek, kus teatud hulk osakesi on ioniseeritud, st esinevad ioonidena
- plii – pehme mürgine raskemetall (Pb), mida varem nimetati ka seatinaks; kaitseb hästi radioaktiivse- ja röntgenikiirguse eest
- poolestusaeg – ajavahemik, mille jooksul laguneb pool olemasolevatest tuumadest
- postulaat – mingi teooria aluseks võetav väide, mille kehtivust tunnistatakse ilma tõestuseta
- prooton – ainult aatomi tuuma koostisse kuuluv positiivse laenguga osakene, mille laeng on täpselt võrdne +1 elementaarlaenguga ja mass on umbes 1000 korda suurem kui elektroni mass
- päevavalguslamp – lamp, milles valgus tekib, kui elektrivool läbib torus olevat gaasisegu. Elektrivoolu toimel hakkab gaas kiirgama ultravalgust, mis levib toru siseküljele kantud luminofoorikihile ja paneb selle helendama
- päikesekollektor – seade, milles olev vedelik soojeneb neelduva päikesekiirguse toimel ja see vedelik võib kütta ruume või soojendada tarbevett
- püsimagnet – keha, mille omadus rauast või muust ferromagneetikust kehasid enda külge tõmmata säilib kaua (kümneid aastaid)
R
- radioaktiivne kiirgus – tuuma lagunemise käigus eralduv kiirgus
- radioaktiivse süsiniku meetod – üks dateerimise meetod, millega tehakse kindlaks orgaanilise päritoluga fossiilsete arheoloogiliste leidude vanus. Põhineb süsiniku isotoobi ¹⁴C lagunemisel
- radioaktiivsus – tuuma iseeneslik lagunemine
- raske tuum – tuum, mille massiarv on suurem kui 150
- raskete tuumade lõhustumine – tuumareaktsioon, mille korral tuum jaguneb kaheks uueks tuumaks
- ristlõige – kujund, mis saadakse keha mõttelisel läbilõikamisel tasandiga, mis on risti keha teljega
- röntgenikiirgus – silmale nähtamatu elektromagnetlaine, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,01−10 nm
- rööpühendus – vooluringi osade ühendus, mille korral on elektrivoolul mitu võimalikku liikumisteed
S
- seoseenergia – energia, mis tuleb kulutada, et tuum üksikuteks nukleonideks lõhkuda
- siirdesoojus – soojushulk, mis ühikulise massiga aine oleku muutumise käigus neeldub või eraldub
- siivert – ekvivalentdoosi ühik
- siseenergia – keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa
- sisepõlemismootor – soojusmasin, kus kütus põleb mootoris
- soojuselektrijaam – elektrijaam, kus soojusenergia muundatakse elektrienergiaks
- soojushulk – füüsikaline suurus, mis kirjeldab soojusülekandel üle antava siseenergia hulka
- soojusjuhtivus – soojusülekanne, kus siseenergia kandub ühelt kehalt või kehaosalt teisele aineosakeste põrgete kaudu
- soojuskiirgus – soojusülekanne, kus siseenergia levib elektromagnetlainete kiirgumise ja neeldumise tõttu
- soojusliikumine – aineosakestekorrapäratu ja lakkamatu liikumine; mida suurem on aineosakeste liikumise keskmine kiirus, seda kõrgem on keha temperatuur
- soojuslik tasakaal – olukord, kus soojusülekanne on lõppenud, sest kehade temperatuurid on muutunud võrdseks (nimetatakse ka termodünaamiliseks tasakaaluks)
- soojuspaisumine – nähtus, mille korral aine temperatuuri tõustes paisub ja temperatuuri alanedes tõmbub kokku
- soojusülekanne – siseenergia levimine ühelt kehalt teisele
- struktuur – koostisosade asetus
- sublimeerumine – aine üleminek tahkest olekust gaasilisse
- sulamine – aine üleminek tahkest olekust vedelasse
- sulamissoojus – soojushulk, mida on vaja, et muuta 1 kg tahkist vedelaks
- sulamistemperatuur – temperatuur, millest madalamal temperatuuril on aine tahkes olekus ja millest kõrgemal temperatuuril on aine vedelas olekus
T
- tahkumine – aine üleminek vedelast olekust tahkesse
- takisti – kindla takistusega juht, mille takistus on palju suurem vooluringi ühendusjuhtmete takistusest
- takistus – keha omadus elektrivoolu liikumist takistada
- tarviti – seade, mis muudab elektrienergia mõneks teiseks energialiigiks
- termoelektriline termomeeter – termomeeter, kus aineosakeste liikumise energia muundatakse elektrienergiaks, millega tekitatakse ekraanile numbrinäit
- termoelement – pooljuhtseadis, mis muudab soojusenergia elektrienergiaks
- termomeeter – temperatuuri mõõtmise riist
- termoregulaator – elektrisoojendusriista osa, mis võimaldab muuta seadme temperatuuri
- termos – anum ainete hoidmiseks ümbritseva keskkonna temperatuurist erineval temperatuuril
- termotuumareaktsioon – kergete tuumade liitumisreaktsioon, mis vajab toimimiseks väga kõrget temperatuuri
- tunneliefekt – mikromaailmas esinev nähtus, mille korral võib osake sattuda olekusse, millesse jõudmiseks ei ole tal piisavalt energiat
- tuumaelektrijaam – elektrijaam, kus elektrienergiaks muundatakse tuumade lõhustumise käigus eralduv energia
- tuumajõud – tõmbejõud, mis hoiab koos tuumaosakesi
- tuumareaktor – seade, milles toimuv tuumareaktsioon muundab tuumaenergia soojusenergiaks
- tuumareaktsioon – nähtus, mille korral aatomituum, põrkudes mõne teise aatomi tuumaga või elementaarosakesega, muundub mõne teise elemendi tuumaks
V
- vaakum – õhutühi või väga hõreda gaasiga täidetud ruum
- vabad elektronid – elektronid, mis ei ole aatomi koosseisus ning saavad aines vabalt liikuda
- vabad radikaalid – tekivad, kui radioaktiivne kiirgus lööb kehas olevatest aatomitest elektrone välja ning need elektronid liituvad kehas olevate neutraalsete molekulidega
- valjuhääldi – seade, mis muudab mikrofoni poolt tekitatud elektrilise signaali kuuldavaks heliks
- vattmeeter – mõõteriist elektrivoolu võimsuse mõõtmiseks
- vedeliktermomeeter – termomeeter, mille töö põhineb selles oleva aine (elavhõbe või värviline piirituse lahus) soojuspaisumisel
- vesinikupomm – tuumapomm, mille töö põhineb kergete tuumade liitumisreaktsioonil; nimetatakse ka termotuumapommiks
- voltmeeter – mõõteriist pinge mõõtmiseks
- vooluallikas – seade, mis tekitab ja säilitab elektrivälja
- voolumõõtja – mõõteriist, mis mõõdab elektrivoolu tööd kilovatt-tundides (kWh)
- võimsus – füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus tehtud töö hulka
- võrdeline seos – seos kahe suuruse vahel, kus ühe suuruse kasvamisel või kahanemisel mingi arv kordi teine suurus kasvab või kahaneb sama arv kordi
- võrdeline sõltuvus – seos kahe suuruse vahel, kus ühe suuruse kasvamisel või kahanemisel mingi arv kordi teine suurus kasvab või kahaneb sama arv kordi
- väli – reaalsuse ehk mateeria vorm, mis annab edasi ühe keha poolt teisele mõjuvat jõudu, näiteks elektrilist tõmbe- või tõukejõudu
Õ
- õhksoojuspump – seade, mis reguleerib külmutustsükli kaudu ruumi õhutemperatuuri (kasutatakse peamiselt soojendamiseks)
- õhuniiskus – iseloomustab õhus oleva veeauru hulka
