Kaart on alati vajalik

Geograafiaõpingud algavad kaardiõpetuse ehk kartograafiaga. See on väga vajalik osa nii geograafia õppimisel kui ka iga­päe­va­elus. Geograafias, aga ka näiteks matkates, ajalugu õppides, skeeme või plaane koostades jne ei saa asjadest ülevaadet ega oska neid seletada ilma kaarti kasutamata. Proovi ilma kaardita kirjel­dada sõbrale näiteks laulupeo rong­käigu teekonda või kutsuda teda sobivasse kalastuskohta. Väga keeruline ja ei tea, kas ta ikka aru saab ja jõuab kohale!

​Kaardiõpetus on geograafiaõpingutes võrd­le­misi raske osa, sest eeldab teadmisi ka mate­maa­ti­kast ja kunsti­õpetusest. Kui kaar­di­tar­ku­sed on hästi omandatud, on edaspidi geo­graa­fia õppimine ja toime­tulek mõnes olu­korras kerge. Kaarti tundes on lihtne vastata paljudele küsimustele, tulgu need siis ette iga­päeva­ses elus, kontroll­töös või eksamil. Täna­päeval on enamik meist kogenud, kui väga on vaja osata lugeda paber­kaarte ning olla kursis ka arvuti­kaar­tide võimalustega.

​Kaart on suurepärane andmekogu, just nagu joonis, millele saab mahutada palju rohkem teavet kui sama suurele paberitükile kirju­ta­des. Algelisi jooniseid kasutati kindlasti juba siis, kui polnud veel korralikku inim­keeltki. Oli vaja näidata, kus asuvad sobivad jahi­maad, marja­välud või kalastus­kohad, kust saab kergesti üle jõe, kus võib ähvardada suur kiskja või vaenlane jne. Selleks tegid meie eellased lihtsaid jooniseid maa­pinnale, koopa­seinale või andsid vajalikku teavet edasi muude vahenditega. Neid kujutisi võib pidada kaartide eelkäijateks.

​Kaartide sisu on väga mitme­kesine, pole olemas loodus­nähtust või inim­tegevuse ala, mida kaardil kujutada ei saa. Kui oskad leida sobivaid kaarte ja neid õigesti kasutada, saad kergesti vastuse paljudele küsimustele, näiteks kuidas leida keerulise liiklusega kohtades õiget tee­otsa, millises suunas liikuda, kui kaugel on siht­punkt, milline tuleb homme ilm, kus sa ise praegu asud. Kaardilt saadud teabe alusel võib planeerida ka ajakulu siht­punkti jõud­miseks, kui palju toitu ja jooki kaasa võtta, kus ööbida, kust vajadusel kütust võtta jne.

​Kõik me võime sattuda olukorda, kus tunneme, et oleme eksinud. Teine­kord pole abi ka telefonist. Suures metsas, rabas, kaugel merel või mujal tundmatul maastikul aitavad meid kaardid ja oskused nendelt teavet hankida ehk kaardi­õpetuse A ja B.

​Paljude elukutsete puhul on kaardi kasu­ta­mise või kaardi loomise oskus mööda­pääsmatu. Selle valdamine on vajalik näiteks arhi­tek­til, ehitajal, lenduril, ilma­ennus­ta­jal, bussi­juhil,​ metsa­mehel, kaluril, maa­mõõtjal ja paljude teiste elu­kutsete puhul. Lenduril pole arhitekti koostatud plaaniga midagi peale hakata ja vastu­pidi.

​Väga tähtis on osata kaarte lugeda ehk tõlgendada. Selleks tuleb aru saada leppe­märkidest, arvestada mõõt­kava ja otsustada, kas kaart on vananenud või sobib kasutamiseks.

​Tavalisest autoteede atlasest näiteks saab lugeda ka muud teavet:

• ​milline on maastik meid huvitavas kohas, kas tasane või künklik, avatud või suletud;
• ​kas see ala on pigem märg või kuiv (võtaks kaasa kummikud või oleks vaja matka­saapaid);
• ​kas lähedal on ööbimisvõimalusi;
• kus on lähim jõgi või järv;
• millised vaatamisväärsused on lähikonnas.

Kaardilugemise oskust saab arendada, kui on võimalik võrrelda ühe ja sama maa-ala kohta tehtud kaarte, aerofotosid (pildistatud õhust), satelliidi­vaateid (tehtud kosmosest) jne.