Vahemaade mõõtmiseks looduses on mitmeid võimalusi. Lühikest maad on lihtne mõõta mõõdulindi, maamõõdusirkli või sammude abil. Nii tehti kaarte väga ammu. Tänapäeval kasutavad kaardistajad, maamõõtjad, ehitatavate hoonete mahamärkijad jt elektroonilisi seadmeid, mis mõõdavad kaugusi sekundite jooksul laserkiire abil. Matkajal ei ole alati vaja teada vahemaid väga täpselt. Tema saab kaugusi mõõta sammupaaride või sammuloenduri abil. Kuidas seda teha, selgitab juhend.
Mõõtkavad
On palju tegevusalasid, kus mitte kuidagi ei saa hakkama ilma plaani või kaardita. Sellised on näiteks veondus (kaubavedu maal, merel või õhus), piirivalve, turism ja matkamine, ehitus, maaharimine, metsakasvatus, looduskaitse jne.
Ükskõik millise teabe otsijal on kõigepealt vaja vaadata kaardile või plaanile märgitud mõõtkava. See näitab, mitu korda on looduses esinevaid vahemaid vähendatud. Mõõtkava näitab seega kaardi või plaani täpsust. Kasutatakse võrdlus-, arv- ja joonmõõtkava. Igal kaardil või plaanil peab olema esitatud neist vähemalt üks.
Võrdlusmõõtkava väljendab sõnaliselt, kui pikk vahemaa looduses vastab 1 cm-le kaardil. Näiteks kui kaardile või plaanile on märgitud 1 cm – 50 km, tähendab see, et 1 cm-le kaardil vastab 50 km looduses (loe: ühele sentimeetrile vastab viiskümmend kilomeetrit).
Arvmõõtkava näitab kaardil kujutatud ja tegelike vahemaade numbrilist suhet. Kaardil väljendatakse seda jagatisena, näiteks 1 : 5 000 000 (loe: üks viiele miljonile). See tähendab, et kaardil vastab ühele mis tahes pikkusühikule 5 000 000 sama pikkusühikut looduses, olgu need siis mm-d või cm-d. Kasulik on meeles pidada, et kui arvmõõtkava lõpust viis nulli maha kriipsutada, saad kilomeetrid looduses, millele vastab kaardil 1 cm.
Et arvmõõtkavast paremini aru saada, on hea muuta see võrdlusmõõtkavaks. Siis tuleb mõõtühikud lihtsamaks teisendada. Meie näite puhul on see nii: 1 cm – 5 000 000 cm ehk 1 cm – 50 km. Et teada saada, mitu kilomeetrit on bussipeatusest lähimasse külla, randa või sillani, tuleb mõõta kaardil vahemaa cm-tes ja korrutada see 1 cm-le vastavate pikkusühikute arvuga, mida väljendab selgelt võrdlusmõõtkava. Kui kaardil võrdlusmõõtkava ei ole, tuleb olemasolev arvmõõtkava võrdlusmõõtkavaks teisendada. Arvutikaartidel sõltub arvmõõtkava sellest, kui palju on kujutist suurendatud või vähendatud. Sõltuvalt ekraani ja kujutise suurusest ei ole arvutikaardi mõõtkava enamasti väljendatav ümmarguse arvuga ja seda on tülikas kasutada.
Joonmõõtkava on võrdseteks lõikudeks jaotatud sirgjoon, kus jaotuste juures olevad numbrid näitavad, milline vahemaa vastab nendele lõikudele looduses. Kui kaardil on joonmõõtkava, saab käepäraste vahenditega (sirkel, pabeririba, niidijupp vm) mõõta kaardil vahemaa ja paigutada see pikkus joonmõõtkavale. Sealt saab lugeda vahemaa tegeliku pikkuse (joonis 1.3.1). Joonmõõtkava eelis teiste mõõtkavade ees seisneb selles, et ta kehtib antud kaardi puhul alati. Arvmõõtkavaga kaardil tuleb näiteks kaardi kopeerimisel, kaarti suurendades ja vähendades arvestada, et esialgne mõõtkava ei pruugi enam kehtida.
Tänapäeva arvutikaartidel ongi enamasti kasutatud joonmõõtkava, mis vabastab meid keerukatest arvutustest juhul, kui kaardipildi suurust muuta.
Kaugusi saab mõõta ja võrrelda joonmõõtkavaga joonlaua, sirkli, niidijupi või mõne muu abivahendiga. See laps kasutab pabeririba. Ta mõõdab kaugust ühest punktist teiseni. Seejärel loeb ta joonmõõtkava pealt, kui suur on see vahemaa.
Juhend: Interaktiivse kaardi kasutamine.
Kui kõrgel merepinnast asub Varstu järv? m
Järvest 130 m kaugusel asub koolimaja, mis on m kõrgusel merepinnast, seega m järvest .
Mida suuremat maa-ala on vaja kaardil kujutada, seda rohkem tuleb seda ala kaardil väiksemaks teha. Nii saame väikesemõõtkavalise kaardi. Kui sama maa-ala kohta on kasutada mitu erineva mõõtkavaga kaarti, näiteks 1 : 400 000, 1 : 1 000 000 ja 1 : 1 500 000, siis kõige väikesema mõõtkavaga on nende hulgas kaart mõõtkavaga 1 : 1 500 000 (joonis 1.3.2). See kujutab kogu territooriumi, kuid palju väiksema täpsusega. Osa objekte on hoopiski välja jäetud, sest nad ei mahu kaardile. Küll aga saab väikesemõõtkavaliselt kaardilt selle ala kohta üldist teavet (joonis 1.3.2).
Mida väiksemat maa-ala on vaja kaardil või plaanil kujutada, seda rohkem tuleb seda ala kaardil või plaanil suurendada. Nii saame suuremõõtkavalise kaardi. Suurema mõõtkavaga kaart on eelpool esitatud näidete hulgas kaart mõõtkavaga 1 : 400 000. Sellele saab mahutada palju rohkem objekte ja neid saab täpsemalt kujutada, kuid palju väiksemal maa-alal.
Kaardid jagunevad väikese-, keskmise- ja suuremõõtkavalisteks. Kasutatakse tabelis esitatud jaotust, kuid mõõtkava piiritlemise osas ühelt kaardiliigilt teisele on ka teisi arvamusi.
Kaartide jaotus mõõtkava järgi
Kaardi nimetus | Mõõtkava | Näited |
Väikesemõõtkavaline kaart | 1 : 1 000 000 ja väiksem | Mandrite, maailmajagude, suuremate riikide jm kaardid |
Keskmisemõõtkavaline kaart | 1 : 1 000 000 kuni 1 : 100 000 | Piirkondade, näiteks Lõuna-Eesti, Harjumaa, Eesti looduskaitsealade jm kaardid |
Suuremõõtkavaline kaart | 1 : 100 000 ja suurem | Linnade, majade, talude jm plaanid |
- 1 : 1 500 000 cm – km
- 1 : 1 000 000 cm – km
- 1 : 400 000 cm – km
Millised kaardil kujutatakse kõige suuremat maa-ala?
Millisel kaardil saab leida kõige vähem objekte?
Pealkirjasta need kolm kaarti (joonis 1.3.2). Vali sobiv täht.
Harjumaa, Lääne- ja Ida-Virumaa
Ida- ja Lääne-Virumaa
Kohtla - Järve ümbrus
- Milline mõõtkava kuulub suuremõõtkavalisele kaardile?
- Milline mõõtkava kuulub väikesemõõtkavalisele kaardile?
- Väikesemõõtkavalisel kaardil saab kujutada maa-ala.
- Suuremõõtkavalisel kaardil saab kujutada maa-ala.
- Väikesemõõtkavaline on .
- Suuremõõtkavaline on .
See mõõtkava on .
Mitu korda on kaardil kujutatud maa-ala vähendatud?
Kas see kaart on täpne või esineb moonutusi?
Teisenda antud joonmõõtkava
võrdlusmõõtkavaks:
cm – km;
arvmõõtkavaks:
: .
Küsimused
- Too vähemalt kolm näidet, milliseid kauguse mõõtmise vahendeid kasutatakse.
- Mõõda õpiku üldgeograafilisel kaardil Austraalia ulatus piki lõunapöörijoont.
- Tee kindlaks oma sammupaari pikkus.
- Teisenda õpiku üldgeograafilise kaardi joonmõõtkava võrdlus- ja arvmõõtkavaks.
