Kaarte on mitmesuguseid ka nende sisu ja otstarbe poolest. Missugust kaarti valida, sõltub sellest, milliseid andmeid vaja läheb, mida kavatsed kaardi abil teha. On kaarte, millelt saadakse ülevaade mingist maa-alast, näiteks kus asub Viljandi Pärnu või Tartu suhtes, kus on Tallinn võrreldes Londoni või hoopis Sydneyga, millises suunas voolab ja kuhu suubub Londonit läbiv jõgi, mis on selle nimi, kas Eestis on mäestikke, milline meri uhub selle või teise maa rannikuid jne. Keerulisema sisuga kaartidelt võib leida andmeid näiteks mullatüüpide leviku, rahvastiku tiheduse, ajaloosündmuste jne kohta.
Üldgeograafilised ja teemakaardid
Eelkõige otstarbe järgi jaotatakse kaardid üldgeograafilisteks ja teemakaartideks. Kui on vaja mingi ala kohta üldist teavet, siis saadakse seda kõige paremini üldgeograafiliselt kaardilt. Sellel kujutatakse leppemärkide abil pinnamoodi, jõgesid ja järvi, asulaid, sageli ka teid, riigipiire jm. Leppemärkideks on mitmesugused kujundid jm (jooned, täpid), erinevat värvi pinnad, erisugused kirjaviisid (joonis 1.4.1).
- Valgas elab rohkem inimesi kui Võrus.
- Petseri kuulub Eesti riigile.
- Võhandu jõgi voolab Võrtsjärve.
- Võru asub Haanja ja Otepää kõrgustike vahelisel madalal alal.
- Pühajärv asub Karula kõrgustikul.
Millise kaardiga on tegemist?
- Teemakaart
- Üldgeograafiline kaart
Millist infot saad veel sellelt kaardilt? Nimeta neid vähemalt kolm asja.
Sinu õpikus on maailma üldgeograafiline kaart. Pinnamoodi on seal kujutatud erinevate värvuste abil, jõgesid siniste joontega, merevee liikumist nooltega jne.
Kui ollakse aga huvitatud ainult mõnest kindlast valdkonnast, kasutatakse teemakaarti ehk temaatilist kaarti. Sellised kaardid iseloomustavad maa-ala väheste näitajate kaudu, nagu kuidas kulgevad mingis linnas tänavad või kus on lähim bussipeatus, millised riigid on Euroopas, kus laiuvad maailma suuremad metsad, millistes suundades rändavad inimesed või millist kaupa ja kuhu veetakse. Nähtusi, mida teemakaardid kajastavad, on väga palju. Olgu nimetatud veel ilm, kliimavöötmete paiknemine, lumikatte paksus, soode levik, ajaloosündmused, majandustegevus, rahvastiku andmed, riikide piirid, orienteerumisalad jne. Mõned üldgeograafilisel kaardil kujutatud objektid on antud ka teemakaartidel, näiteks rannajoon, suuremad teed ja linnad jne, osa neist on aga välja jäetud.
Teema- kui ka üldgeograafilised kaardid võivad olla nii väikese- kui ka suuremõõtkavalised. Kooli seinakaartide ja atlase kaartide hulgas on palju teemakaarte. Atlas koosnebki enamasti teemakaartidest. Õpikus on teemakaardid näiteks maailma riikide kaart ja Euroopa riikide kaart.
Leppemärgid, kaardi üldistamine
Ka teemakaartidel kasutatakse väga erinevaid kujutusviise ehk leppemärke: samajooni, värvusi, nooli, täppe, rõngaid, mitmesugust kirjaviisi, diagramme jm (joonis 1.4.2 ja 1.4.3). Samajooned ühendavad kaardil ühesuguse väärtusega kohti, näiteks ühesuguse kõrgusega kohti ühendab samakõrgusjoon (joonis 1.4.4), ühesuguse temperatuuriga kohti samatemperatuurijoon. Värvuste abil saab märkida ühesuguste tunnustega alasid, nagu riigid, loodusvööndid, erinevad kõrgusvahemikud. Nooled teemakaardil aitavad selgitada tuulte või merehoovuste liikumissuundi, rahvaste rändeid, toorainete veosuundi, sõjaretki ajalookaartidel jne (joonis 1.4.3).
- Joon, mis ühendab ühesuguse temperatuuriga punktid.
- Joon, mis ühendab ühesuguse sügavusega punktid.
- Joon, mis ühendab ühesuguse kõrgusega punktid.
Mida on kujutatud joonisel 1.4.4?
- Mägi
- Org
- Küngas
- Järv
Kui kõrge on see objekt? m
Millise kujuga on see objekt?
- Ümarad
- Piklikud
Milliste nõlvadega on see objekt?
- Laugete nõlvadega
- Järskude nõlvadega
Kui kaardil on vaja kujutada küllalt suurt maa-ala, näiteks Eestit, Euroopat või Aafrikat, tuleb kasutada väikesemõõtkavalist kaarti. Nagu sa juba õppisid, ei saa sellisel kaardil kujutada kõike tegelikkuses olemasolevat, igale kaardile ei saa kanda näiteks kõiki ojakesi, väiksemaid teid, kõiki jõelookeid ja teekäänakuid, ka väiksemaid asulaid jm. Mõnele maailma kaardile ei mahu ka Eesti, vähemalt kohanimena mitte. Kaartidel võtavadki palju ruumi mitmesugused nimetused. Siin tuleb valida, mis on kõige tähtsam, s.t kaarti üldistatakse. Valik sõltub kaardi iseloomust. Üldgeograafilise kaardi puhul võetakse tähelepanu alla ainult olulisemad asulad ja teed, suuremad jõed ja järved, ulatuslikumad mäestikud ja madalikud jne. Teemakaardile valitakse kujutatavad objektid vastavalt teemale.
Kui mõni koht on nii väike, et see mõõtkava järgi kaardile ei mahu, siis märgitakse ta kaardile leppemärgiga. Sel juhul kasutatakse mõõtkavatuid leppemärke, sest näiteks riigipiire, teid, jõgesid, ajaloolisi objekte jm on raske kujutada nii, et märk vastaks mõõtkavale (joonis 1.4.1).
Kooli seinakaardid on väga üldistatud, nad on mõeldud kaugemalt vaatamiseks ja üldpildi saamiseks. Seal on asulate, teede, riigipiiride, rannajoone, jõgede jm leppemärgid joonistatud suuremalt, värvitoonid on hästi eristatavad, kiri suur. Üldistamisel arvestatakse ka kaardi mõõtkava. Mida suurem on mõõtkava, seda vähem on vaja objekte välja jätta, seda täpsem on kaart ja vastupidi.
Atlas
Sageli köidetakse erinevad üldgeograafilised ja teemakaardid kokku ühte raamatusse, mida nimetatakse atlaseks. Tarviliku teema kohta õige kaardi leiad atlasest sisukorra abil ja vajaliku koha leidmisel on abiks kohanimede register, mis on korralikes atlastes olemas.
Kaardi kasutamisel:
- leia kõigepealt õige kaart (vt pealkirja),
- tutvu mõõtkavaga, s.t selgita, kui pikk vahemaa vastab kaardil näiteks 1 km-le,
- vaata, mida selgitab legend (leppemärkide seletus kaardil või atlases),
- kasuta kohanimede registrit.
Õige vastuse oma küsimusele leiad kindlasti, kui kasutad sobivat kaarti.
Küsimused
- Nimeta, milliseid atlasi oled kasutanud.
- Too kolm näidet erisuguste teemakaartide kohta. Leia need atlastest, mida sa kasutad.
- Miks kaarte üldistatakse?
- Too kaks näidet, millal peaks kasutama üldgeograafilist ja millal teemakaarti.
