Trüki- ja arvutikaardid

Kaartide, eriti suuremõõtkavaliste kaartide koostamine algab lennukilt või satelliidilt tehtud fotode – aerofotode ja satelliidi­fotode töötlemisega. Tänapäeval tehakse põhiline töö kaartide koostamisel arvutites. Selle tulemusel saadakse arvutikaardid, mida sageli välja ei trükitagi. Arvutites hoitakse alles kõik aero­fotodelt ja satelliitidelt saadud andmed, et kasutada neid uute kaartide loomisel.

Suuremõõtkavalisi kaarte ja plaane saab valmistada ka kohapeal maapinda ja seal olevaid objekte mõõdistades. Selle tööga tegelevad geodeedid ehk maamõõtjad.

Aerofoto annab hea ülevaate Pentalofo väikelinnast Kreekas ja tema ümbrusest.
Satelliidifoto põhjapooluse ümbrusest (Põhja-Jäämeri)

Kaardid võivad teostuselt olla kas trüki- või arvuti­kaardid. Olenevalt vajadusest sobivad teabe edasi­andmiseks mõlemad. Täna­päeval on ka enamik trükikaarte koostatud arvutis ja siis trükitud. Kui trükikaart on olemuselt lõplik ehk valmis, siis arvutikaart on igal aja­hetkel uuendatav, sõltuvalt eesmärgist ja lähte­andmete valikust. Trükikaart eeldab suurt hulka kasutajaid, arvutikaardi võib teha ka ainult endale või vähestele huvilistele.

Arvutikaartide loomisel koostatakse kohaga seotud elektroonilisi andmete kogumeid ehk geoinfosüsteeme (GIS). Andmed on GIS-is organiseeritud kaardi­kihtidena, kus eri kihid näitavad kõrgus­jooni, vee­kogusid, mulla­tüüpe, elektri­liine, kaitse­alasid vm. Iga kiht on sel juhul teema­kaart koos mitme­suguste andmetega (joonis 1.5.1). Oma GIS-id on metsa- ja põllu­maaga seotud asutustel, politseil, pääste­ametil, mõnel linnal ja vallal. Olemas­olevate andmete abil saab luua ka uusi kihte nende objektide kavandamisel, mis on seotud kindla kohaga, näiteks uued tootmis­ette­võtted, teed, spordi­rajatised, kultuuri­asutused, koolid.

Joonis 1.5.1. Näide arvutikaardi erinevatest kaardikihtidest.

Igaühel on võimalus arvutis kujundada just endale vajalik kaardi­pilt, valides sobiva alus­kaardi ja mõõtkava ning kandes sellele vajalike objektide andmed, seega teha arvuti­kaart inter­aktiivseks ehk oma soovi järgi mõjutatavaks. Enamik arvuti­kaarte ongi inter­aktiivsed. Oma tahtmist mööda on võimalik objekte, tausta­kaarti ja mõõt­kava valida ning neid sisse lülitada, kaardile kuvada ja muuta (vt interaktiivse kaardi kasutamise juhend).

GIS-i kasutusvõimalused on kiiresti avardumas. Üha enam lisandub pilte, helisid, video­klippe, kolme­mõõtme­lisi vaateid. Satelliidi­fotode abil saab luua üsna tõetruu pildi ka selliste kaugete alade pinnamoest, taim­kattest jm, kuhu inimestel on raske sattuda.

  • GIS on kohaga seotud elektrooniline andmete kogum.
  • GIS-is on andmed esitatud kaardikihtidena.
  • Politseil on samasugused GIS-id nagu põllumaadega seotud asutustel.
  • GIS-i abil kavandatakse inimtegevusi, mis on seotud koha ehk maastikuga.
  • GIS-i kasutusvõimalused on tänaseks ammendunud.

GIS-i rakendusi

Näiteks, kui on teada rahvastiku tihedus ja mingi teenindus­asutuse (kino, kauplus) paiknemine meid huvitavas linnas, saab GIS-i abil hõlpsasti esile tuua kohad, kuhu on kõige otstarbekam rajada uusi teenindus­asutusi. GIS-i abil kavandatakse tootmist, müüki, transporti, sporti – kõiki inim­tegevuse vald­kondi, mis on mingil viisil seotud koha ehk maastikuga.​

Eestis on laialdast kasutamist leidnud Regio interaktiivsed kaardid ja Maa-ameti avaliku teenuse kaardirakendus. Maailmas on popu­laarne programm Google Earth, mille abil saab kiiresti üles leida näiteks mis tahes hoone asukoha, kombineerida erinevaid andme­kihte, tutvuda kauge piirkonna huvi­väärsus­tega kodus arvuti taga.

Google Earth võimaldab vaadata Tallinna kesklinna kolmemõõtmeliselt.
Joonis 1.5.2. Pinnamoe kujutamine varjutatud kõrgustega. (© Maa-amet)​​

GPS

Tänapäeval on võimalik kasutada GPS-i ehk automaatset asu­koha määramise süsteemi. Näiteks autoga reisides on paljudes piir­kondades selle abil lihtne oma teekonda kavandada. GPS-seadmetes ja mobiil­telefonides kasutataksegi arvuti­kaarte. Liigne sõltuvus elektroonikast ja lootmine üksnes automaatsele tee­juhile võib aga teine­kord halvasti lõppeda (kaotad seadme ära, ei ole levi või oled hoopis maa­ilma osas, kus need seadmed ei toimi). Siis on abiks tavalised paber­kaardid ja orien­teerumis­oskus maastikul.

GPS võimaldab vastava seadmega Maa ümber tiirlevate tehis­kaaslaste abil määrata väga täpselt koha geograafilisi koordinaate.

Joonis 1.5.3. GPS-ga asukoha määramiseks on vajalik kontakt vähemalt nelja satelliidiga.
GPS-i kasutavad autode navigatsioonirakendused.
Enne mereleminekut tuleb kurss märkida GPS-seadmesse.

Küsimused

  1. Too välja arvutikaardi ja trüki­kaardi sarnasused ja erinevused.
  2. Esita kaks näidet, milliste nähtuste kujutamisel muutub kaart väga kiiresti, milliste puhul aeglaselt.
  3. Vaata interaktiivse kaardi kasutamise juhendit ja leia, kuidas sa saad sõita bussiga oma kodust näiteks lähimasse teatrisse.