Kui sa oled selgeks saanud, kuidas leida orientiiride järgi või kompassi abil oma asukohta looduses, siis pakub kindlasti huvi, kus sa asud maakeral, s.t näiteks ekvaatori või algmeridiaani suhtes. Selleks on vaja osata kasutada geograafilisi koordinaate. Need on kaardivõrgu abil määratavad igasuguse mõõtkavaga kaartidel. Eriti täpselt on geograafilisi koordinaate võimalik määrata arvutikaartidel (vt interaktiivse kaardi kasutamise juhend).
Põhitõed
Selleks, et asjast aru saada, kordame üle mitmed varem õpitud tarkused (joonis 1.7.1).
- Maa pöörleb ümber oma kujutletava telje, mille lõikumispunkte maakera pinnaga nimetatakse poolusteks (põhja- ja lõunapoolus).
- Mõlemast poolusest võrdsel kaugusel poolitab maakera pinda mõtteline ringjoon, mida nimetatakse ekvaatoriks, tekivad põhja- ja lõunapoolkera.
- Ekvaatoriga paralleelseid kujutletavaid jooni nimetatakse paralleelideks ehk rööbikuteks; näitavad kaardil lääne–ida suunda.
- Poolusi ühendavaid kujutletavaid jooni nimetatakse meridiaanideks; näitavad kaardil põhja–lõuna suunda.
- Londoni eeslinna Greenwichi läbivat meridiaani nimetatakse algmeridiaaniks ehk 0-meridiaaniks ehk Greenwichi meridiaaniks. Sellest lääne pool kuni 180. meridiaanini on läänepoolkera ja ida pool idapoolkera.
- Meridiaanid ja paralleelid koos moodustavad kaardil kaardivõrgu (joonis 1.7.2.).
Ekvaator läbib |
|
|
Algmeridiaan läbib |
|
|
60° N paralleel läbib |
|
|
150° E meridiaan läbib |
|
|
30° W meridiaan läbib |
|
|
Geograafilised koordinaadid
Meridiaanide abil määratakse geograafilist pikkust ehk kaugust algmeridiaanist ja paralleelide abil geograafilist laiust ehk kaugust ekvaatorist.
Geograafiline pikkus ja laius koos on geograafilised koordinaadid, mille abil saab määrata koha paiknemist maakeral.
Nii geograafilist laiust kui ka geograafilist pikkust mõõdetakse kraadides. Põhjapoolkeral on põhjalaiused, mida tähistatakse pl või N, näiteks 30° pl või 30° N ja lõunapoolkeral lõunalaiused – tähistatakse ll või S, näiteks 15° ll või 15° S. Laiuskraadid märgitakse kaardil paralleelide otste juurde.
Läänepoolkeral on läänepikkused, mida tähistatakse lp või W, näiteks 20° lp või 20° W ja idapoolkeral idapikkused – tähistatakse ip või E, näiteks 25° ip või 25° E. Pikkuskraadid märgitakse kaardil meridiaanide otste juurde. Mingi paiga geograafilisi koordinaate väljendatakse näiteks 15° S 20° W või 30° N 25° E.
Kõik meridiaanid algavad ühelt ja lõpevad teisel . Ekvaator jaotab maakera põhja ja lõuna. Meridiaanide järgi määratakse geograafilist . Paralleelide ehk rööbikute järgi määratakse geograafilist . Koha paiknemist maakeral määratakse .
Kus asub koht, mille geograafilised koordinaadid on 0° ja 0°?
- Bengali lahes
- Guinea lahes
- Kariibi meres
- Vahemeres
Asukoha määramise võimalused täienevad kiiresti ja muutuvad iga päevaga üha olulisemaks lennukite ja laevade juhtimisel, looduse uurimisel, transpordis, põllu- ja metsatöödel, võõras kohas reisides, isegi marjul-seenel käies, koha leidmisel aadressi järgi jne.
Kui oled aga olukorras, et arvutisüsteemis on rike, oled oma abivahendi kaotanud või ei oska seda vajalikul määral kasutada, siis tulevad appi vanad head oskused, nagu loodusmärkide lugemine, orienteerumismälu, paberkaardi kasutamine jne.
- hakkad võimalikult kiiresti tuldud teed tagasi minema;
- määrad päikese järgi oma asukoha ja saad teada, mis suunas tuleks minna;
- jääd paigale ja ootad, kuni sind leitakse;
- kuulad, kas kuskilt kostab automüra ja hakkad selles suunas liikuma;
- karjud kõva häälega appi;
- kui leiad mõne oja või metsasihi, siis liigud seda mööda ühes suunas;
- peidad end ära, kui päästekopter sind otsib.
Kraadid, minutid, sekundid
Iga pikkus- ja laiuskraad jaguneb 60 minutiks (tähistatakse näiteks 60′, 12′ ja loetakse 60 minutit, 12 minutit). Iga minut jaguneb omakorda 60 sekundiks (tähistatakse näiteks 60″, 58″ ja loetakse 60 sekundit, 58 sekundit). Nende mõõtühikute abil saad üsna täpselt määrata mis tahes koha geograafilisi koordinaate. Eesti geograafilised koordinaadid jäävad vahemikku 57°30′ N ja 59°40′ N ning 21°45′ E ja 28°15′ E.
See tähendab, et Eesti asub ekvaatorist põhja pool, geograafilisel laiusel, mis jääb põhjapoolusest ligikaudu 1/3 ja ekvaatorist umbes 2/3 kaugusele. Pikkuskraadidelt on Eesti algmeridiaanist umbes 22 kraadi ida pool.
Geograafilisest laiusest ehk asendist ekvaatori suhtes oleneb:
- Päikeselt saadava valguse ja soojuse hulk aastas;
- öö ja päeva pikkuse muutumine;
- aastaaegade kujunemine.
Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas ehk suurtel laiuskraadidel, on meil neli aastaaega. Suvel on päeva pikkus kõige rohkem 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enam-vähem ühepikkused.
Küsimused
- Leia õpiku üldgeograafilise kaardi abil, milline meridiaan läbib Uurali mäestikku, s.t millisel geograafilisel pikkusel on Uurali mäestik ja millisel paralleelil asub Soome laht, s.t millisel geograafilisel laiusel on Soome laht.
- Leia riikide kaardilt, millised riigid jäävad nii lääne- kui ka idapoolkerale, nii põhja- kui lõunapoolkerale.
- Milliseid mandreid läbib 50° N paralleel, milliseid 70° W meridiaan?
- Leia näiteks Regio arvutikaardi abil oma kooli geograafilised koordinaadid, oma kodu või mõne sind huvitava koha koordinaadid.
- Leia MA või gloobuse abil, kus asub maakeral koht, mille geograafilised koordinaadid on vastupidised Mandri-Eesti keskpunkti koordinaatidele. Milline riik on sellele kohale kõige lähemal?
