Miks on nii, et samal ajal, kui Eesti lapsed lähevad hommikul kooli, on Jaapanis koolitunnid juba ammu läbi, Mehhikos aga minnakse alles magama, seal on veel eelmine õhtu? See on sellepärast nii, et kõik maakera kohad ei saa ühel ja samal ajal ühepalju päikesevalgust, Maa on ju ümmargune. Inimesed elavad aga valguse, s.t päikese liikumise järgi.
Ajavööndid
Maakera iga punkti läbib üks meridiaan. Meridiaanide arv on väga suur. Igal meridiaanil põhjapoolusest lõunapooluseni on ühel ja samal hetkel ühesugune asend Päikese suhtes ja seetõttu ka ühesugune kellaaeg. Seda aega nimetatakse kohalikuks päikeseajaks.
Sellest meridiaanist ida pool on aeg hilisem, lääne pool varasem, ehkki erinevus naabermeridiaanide aja vahel on väga väike.
On selge, et erinev kellaaeg iga natukese maa, näiteks 2–3 km järel teeks suhtlemise naabrite vahel keeruliseks. Keerukas oleks see ka maailma naaberosade või -riikide jne vahel. Segaduste vältimiseks on rahvusvaheliselt kokku lepitud, et maakera jaguneb 24 ajavööndiks. Iga ajavööndi laius on 15° ja aja erinevus vööndite vahel 1 tund (kui maakera ümbermõõt 360° jagada 24-ga, siis saamegi 15°). Igas vööndis kehtib selle vööndi keskmeridiaani kohalik päikeseaeg, mida nimetatakse vööndiajaks. Kokkuleppe järgi on 0-vöönd see, mille keskel paikneb algmeridiaan ehk Greenwichi meridiaan. Selles vööndis kehtivat aega nimetatakse maailmaajaks või ka Greenwichi ajaks, mis on aluseks kogu maailma ajaarvestusele.
Mitu tundi on see maailmaajast ees või taga?
Geograafilisest pikkusest sõltub, millises ajavööndis koht paikneb. Sellest tulenevalt on Eestis aeg maailmaajast kaks tundi ees ehk varasem.
Liikumisel ühes ja samas ajavööndis põhja või lõuna poole kehtib sama vööndiaeg, s.t kellaaeg on ühesugune nii Eestis, Soomes, Kreekas, Egiptuses kui ka Lõuna-Aafrikas (joonis 1.8.2).
1. Kui igal meridiaanil on ühel ja samal hetkel ühesugune asend Päikese suhtes ja seega ka ühesugune kellaaeg, siis see on
- maailmaaeg
- vööndiaeg
- kohalik päikeseaeg
2. Vööndis, mille keskel paikneb algmeridiaan, on
- maailmaaeg
- vööndiaeg
- kohalik päikeseaeg
3. Kui maakera on jagatud 24 ajavööndiks ja igas vööndis kehtib selle keskmeridiaani kohalik päikeseaeg, siis see on
- maailmaaeg
- vööndiaeg
- kohalik päikeseaeg
Kuna 1 tunni vältel pöördub maakera 15° itta, on ida poole liikudes kellaaeg varasem ja kella tuleb järgmisse ajavööndisse jõudes 1 tunni võrra edasi, lääne poole minnes 1 tund tagasi keerata.
Kuupäev muutub aga 180. pikkuskraadil, mis on 12. ajavööndi keskmeridiaan, siin saab kokkuleppeliselt alguse uus päev. 180° meridiaani nimetatakse kuupäevarajaks. Kui minna läänest itta üle kuupäevaraja, siis kordub sama kalendripäev (näiteks eile oli reede ja täna on jälle reede). Tulles aga üle kuupäevaraja idast läände, jääb üks kalendripäev vahele (näiteks eile oli reede, aga täna on pühapäev).
–3 Tunnid Greenwichi ehk maailmaajast järel
+3 Tunnid Greenwichi ehk maailmaajast ees
Elu on lihtsam korraldada, kui ühes riigis, osariigis või muidu ühtse elukorraldusega territooriumil on ühesugune kellaaeg. Seetõttu ei kulge ajavööndite piirid ja kuupäevaraja täpselt piki meridiaane, vaid arvestatakse riikide ja muude haldusalade piire. Väga suured riigid, näiteks Venemaa, Ameerika Ühendriigid (USA), Austraalia ulatuvad mitmesse ajavööndisse (joonis 1.8.2).
Mõnes riigis on kehtestatud suveaeg, mis on vööndiajast ühe või poole tunni võrra erinev. Ka Eestis kehtib suvel suveaeg, talvel aga selle ajavööndi aeg, kus Eesti asub, seega vööndiaeg.
Linn | Kellaaeg | Ajavöönd |
Peking | 14.28 | +8 |
Tokyo | .28 | |
Sydney | .28 | |
Los Angeles | 23.28 | –7 😎 |
New York | .28 | 😎 |
London | .28 | 😎 |
Rooma | .28 | 😎 |
Moskva | .28 | 😎 |
Mõtle, miks on nende linnade kellaajad Pekingi lennujaamas vajalikud.
Päeva ja öö pikkus
Olenemata kellaajast on maakeral eri kohtades päev (valge aeg) ja öö (pime aeg) väga erisuguse pikkusega. Põhjapoolusel näiteks kestab kõige pikem päev (polaarpäev) 6 kuud, Kesk-Sudaanis 13 tundi.
- Mis sa arvad, kas ühel ja samal ajal on lõunalaiustel olukord samasugune nagu põhjalaiustel?
- Mõtle, miks on nii, et pooluselt ekvaatori poole liikudes on valge aja pikkus aasta jooksul erinev.
- Kui pikk on nendes kohtades samal ajal öö?
Geograafiline laius | Koht | Päeva pikkus | Öö pikkus |
90 °N | Põhjapoolus | 6 kuud | tundi |
80 °N | Teravmäed | 4 kuud | tundi |
70 °N | Põhja-Norra | 2 kuud | tundi |
63 °N | Kesk-Soome | 20 tundi | tundi |
59 °N | Põhja-Eesti | 18 tundi | tundi |
56 °N | Taani | 17 tundi | tundi |
49 °N | Pariis | 16 tundi | tundi |
41 °N | Madrid | 15 tundi | tundi |
29 °N | Kanaari saared | 14 tundi | tundi |
16 °N | Kesk-Sudaan | 13 tundi | tundi |
Küsimused
- Selgita ajavööndite vajalikkust.
- Mille järgi määratakse kellaaega ajavööndis?
- Too näiteid kohtadest, mis paiknevad ühes ajavööndis Eestiga.
- Võrdle riikide kaarti õpikus ajavööndite kaardiga (joonis 1.8.2) ja selgita, mitmes ajavööndis paikneb näiteks Brasiilia või USA.
- Uuri välja, millal algab ja lõpeb Eestis suveaeg. Kuidas peab kella keerama siis, kui algab suveaeg? Kui lõpeb suveaeg?
- Vaata kalendrist järele, kui suured on erinevused päiksetõusu ja -loojangu aegades Eesti ida- ja lääneosa vahel. Kus tõuseb Eestis päike kõige varem?
