Rahvastik ja seda iseloomustavad andmed

Rahvastiku moodustavad inimesed, kes elavad kindla suurusega maa-alal, näiteks riigis. Rahvastik võib koosneda ühest või mitmest rahvusest, näiteks eestlastest, vene­lastest, ukrain­lastest; rahva­arv võib suureneda või väheneda; võidakse elada tihedalt üks­teise lähedal või üksteisest suhteliselt kaugel. Rahvastikuga on otseselt seotud kultuuri­nähtused.

Et saada teada riigi rahvastikku ise­loomusta­vaid näitajaid (vanus, sugu, elukoht, haridus jm), korraldatakse aeg-ajalt rahva­loendusi. Rahva­loenduste andmete abil saab valitsus kavandada majanduse arengu­suundi, eelarvet jm.

Kuna rahvaarv ja inimeste elukohad muutuvad kiiresti, peetakse nende kohta ka jooksvat arvestust. Need andmed ei ole aga täpsed, vaid ligi­lähedased. Rahvastikku ise­loomusta­vate andmete ja nende selgitamisega tegeleb rahvastiku­teadus ehk demograafia.

Mingi maa-ala või kogu maailma rahvastiku ise­loomusta­misel on asendamatud andme­allikad kaardid. Kaardid, täpsemalt teema­kaardid ise­loomustavad rahvastikku mõne üksiku tunnuse alusel. Mitme­suguseid rahvastiku­andmeid, mis iseloomustavad geo­graafilist piirkonda (maakera, riik, linn, tänav, maja jne), on võimalik samuti kujutada kaartidel. Sellised kaardid on karto­grammid ja karto­diagrammid ning järgnevates osades on neid ka kasutatud.

Üldgeograafilise kaardi elementidest on rahvastiku kaardil olulised näiteks riigi­piir, ranna­joon, suuremad jõed ja järved, tähtsamad linnad. Riigi või mõne teise ala rahvastikku saab ise­loomustada ka mitme­suguste arv­andmete kaudu. Korraliku ülevaate saamiseks rahvastiku olukorrast ja muutustest väljendatakse andmeid tabelite ja joonistena, mis sageli on lisatud kaardipildile.

Rahvastiku arvandmeid on tohutult palju: rahvastikku saab ana­lüüsida vanuse­rühmade, naiste ja meeste, laste ja pensio­näride, õpilaste ja töö­ealiste lõikes, maa- ja linna­rahvastiku, haridus­taseme lõikes jne. Enamasti on ots­tarbekas kogutud andmed esitada joonise ehk diagrammina. Dia­grammid on arv­joonised andmetest ülevaate saamiseks, nad on abiks vajalike järelduste tegemisel. Seetõttu tutvu ka tabelite ja diagrammide koostamise ning lugemise põhi­mõtetega.

Oskus tabeleid ja diagramme kasutada (neid koostada ja lugeda) tuleb kasuks mitte ainult geograafias, vaid enamikul elu­aladel. Sa võid ise ka pidada mingit arvestust, mida on võimalik väljendada tabeli või joonisena (sportlikud tulemused, pikkuse juurde­kasv aastatega, raha kogumine ja kulutamine, huvitavad ja eba­huvitavad raamatud, vaadatud filmid jne) ja nende jooniste alusel teha järeldusi.