Rahvastik ja seda iseloomustavad andmed

Rahvastiku moodustavad inimesed, kes elavad kindla suurusega maa-alal, näiteks riigis. Rahvastik võib koosneda ühest või mitmest rahvusest, näiteks eestlastest, vene­lastest, ukrain­lastest; rahva­arv võib suureneda või väheneda; võidakse elada tihedalt üks­teise lähedal või üksteisest suhteliselt kaugel. Rahvastikuga on otseselt seotud kultuuri­nähtused.

Londoni elanikkonnast on umbes pool  muudest etnilistest gruppidest.

Et saada teada riigi rahvastikku ise­loomusta­vaid näitajaid (vanus, sugu, elukoht, haridus jm), korraldatakse aeg-ajalt rahva­loendusi. Rahva­loenduste andmete abil saab valitsus kavandada majanduse arengu­suundi, eelarvet jm.

Kuna rahvaarv ja inimeste elukohad muutuvad kiiresti, peetakse nende kohta ka jooksvat arvestust. Need andmed ei ole aga täpsed, vaid ligi­lähedased. Rahvastikku ise­loomusta­vate andmete ja nende selgitamisega tegeleb rahvastiku­teadus ehk demograafia.

Kogu maailma rahvastik on väga mitmepalgeline ja kirev, koosnedes eri rassidest ja rahvustest.
  1. Esiplaanil on näha  inimest.
  2. Need on .
  3. Need inimesed on .
  4. Nad kuuluvad  hulka.
  5. Nad on .

Mingi maa-ala või kogu maailma rahvastiku ise­loomusta­misel on asendamatud andme­allikad kaardid. Kaardid, täpsemalt teema­kaardid ise­loomustavad rahvastikku mõne üksiku tunnuse alusel. Mitme­suguseid rahvastiku­andmeid, mis iseloomustavad geo­graafilist piirkonda (maakera, riik, linn, tänav, maja jne), on võimalik samuti kujutada kaartidel. Sellised kaardid on karto­grammid ja karto­diagrammid ning järgnevates osades on neid ka kasutatud.

Üldgeograafilise kaardi elementidest on rahvastiku kaardil olulised näiteks riigi­piir, ranna­joon, suuremad jõed ja järved, tähtsamad linnad. Riigi või mõne teise ala rahvastikku saab ise­loomustada ka mitme­suguste arv­andmete kaudu. Korraliku ülevaate saamiseks rahvastiku olukorrast ja muutustest väljendatakse andmeid tabelite ja joonistena, mis sageli on lisatud kaardipildile.

Rahvastiku arvandmeid on tohutult palju: rahvastikku saab ana­lüüsida vanuse­rühmade, naiste ja meeste, laste ja pensio­näride, õpilaste ja töö­ealiste lõikes, maa- ja linna­rahvastiku, haridus­taseme lõikes jne. Enamasti on ots­tarbekas kogutud andmed esitada joonise ehk diagrammina. Dia­grammid on arv­joonised andmetest ülevaate saamiseks, nad on abiks vajalike järelduste tegemisel. Seetõttu tutvu ka tabelite ja diagrammide koostamise ning lugemise põhi­mõtetega.

Oskus tabeleid ja diagramme kasutada (neid koostada ja lugeda) tuleb kasuks mitte ainult geograafias, vaid enamikul elu­aladel. Sa võid ise ka pidada mingit arvestust, mida on võimalik väljendada tabeli või joonisena (sportlikud tulemused, pikkuse juurde­kasv aastatega, raha kogumine ja kulutamine, huvitavad ja eba­huvitavad raamatud, vaadatud filmid jne) ja nende jooniste alusel teha järeldusi.

Küsimused

  1. Tutvu põhjalikult tabelite ja diagrammide lugemise ja koostamise juhenditega.
  2. Leia atlastest kaarte, mis iseloomustavad rahvastikku, nimeta teema ja loe legendi abil andmeid.