Riigid maailma kaardil

Joonis 2.2.1. Maailmajaod, mandrid ja ookeanid. Pane tähele, et maailmajagude piirid ei lange kokku mandrite piiridega.
  1. Mitu mandrit on? 
  2. Mitu maailmajagu on? 
  3. Millised mandrid moodustavad Ameerika maailmajao? 
     ja 
  4. Millistest maailmajagudest moo­dus­tub Euraasia manner? 
     ja 
  5. Mille poolest erineb Antarktise manner Antarktikast? 
  6. Mille poolest erineb Austraalia manner Austraalia ja Okeaania maailmajaost?

Maismaa hõlmab kogu maakera pinnast vähem kui kolmandiku. See koosneb kuuest mandrist ja paljudest saartest. Suured mais­maa-alad on mandrid: Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Antarktis. Mandrid koos saartega moodustavad maa­ilma­jagusid: Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika, Austraalia ja Okeaania, Antarktika. Mandrite ja maa­ilma­jagude piirid ei lange kokku ja mandrite juurde ei kuulu saared (joonis 2.2.1).

a) Aafrika:

  • Briti saared
  • Madagaskar
  • Roheneemesaared
  • Uus-Meremaa

b) Ameerika:

  • Baffini saar
  • Island
  • Kuuba saar
  • Sumatra

c) Euroopa:

  • Baleaarid
  • Jaava
  • Newfoundlandi saar
  • Sitsiilia

d) Aasia:

  • Filipiinid
  • Jaapani saared
  • Kanaari saared
  • Tasmaania

e) Antarktika:

  • Aleksander I maa
  • Rossi saar
  • Teravmäed
  • Tulemaa

f) Austraalia ja Okeaania:

  • Jaapani saared
  • Suured Antillid
  • Tasmaania
  • Tonga saared

Riigid

Asustatud maailm jaguneb riikideks, s.t ühis­kondadeks, kus kindlal maa-alal kehtib teistest ühis­kondadest sõltumatu võim. Riigil on järgmised omadused:

  • looduses ja kaardil märgitud ning üldiselt tunnustatud piirid,
  • püsiv kodanikkond,
  • põhiseadus,
  • teiste riikide tunnustus.

Riigid võivad olla väga suured või lausa kääbused, vaba­riigid või kuning­riigid, ühe- või palju­rahvuselised, rikkad või vaesed. Alates riikide tekkimisest on aja jooksul nende piirid ja nimetused ning pealinnad mitme­sugustel põhjustel muutunud. Väiksemad riigid on ühinenud teistega või suuremad riigid on hoopis jagunenud väiksemateks. Viimane ulatuslikum riigi­piiride muutumine toimus 1990-ndate aastate algul, pärast kommunist­liku süsteemi kokku­varisemist Ida-Euroopas.

Näiteid suurima ja väikseima pindalaga riikide kohta

Riik

Pindala km2

Venemaa

17 075 400

Kanada

9 970 610

Hiina

9 571 300

USA

9 372 614

Poola

312 683

Leedu

65 177

Läti

63 687

Eesti

45 215

Monaco

21,21

Vatikan

0,44

Joonis 2.2.2. Venemaa, Hiina, Poola ja Eesti territooriumi võrdlus.

2010. aastal oli maailmas 195 iseseisvat riiki (vt ka riikide kaarti).

Oleme harjunud, et sageli kasutatakse riigi mõistes sõna maa, nagu Prantsus­maa, Vene­maa, Iirimaa jt. See aga ei tähenda, et näiteks Saare­maa oleks riik.

... Anglo-Ameerikasse?

  • Mehhiko ja Kanada
  • USA ja Kanada
  • USA ja Mehhiko

... Ladina-Ameerikasse?

  • Kesk- ja Põhja-Ameerika riigid
  • Kesk- ja Lõuna-Ameerika riigid

Poliitiline kaart

Maakaarti, kus kujutatakse riikide ja ka teistest riikidest sõltuvate alade paiknemist, piire, pealinnu, vahel ka suuremaid keskusi, nimetatakse poliitiliseks kaardiks.

Poliitilised ehk riikide kaardid on teema­kaardid. Riikide paremaks eristamiseks on neil kasutatud mitme­suguseid värvusi, piire märgitakse joontega, punktiiridega või muud moodi. Värvustel ei ole neil kaartidel muud ülesannet, kui riike eristada.

Riikide piirid võivad olla rangelt valvatud, kuid ka väga lihtsalt ületatavad, näiteks Euroopa Liitu kuuluvate riikide puhul.

Joonis 2.2.3. Euroopa riigid. Euroopa Liitu kuulub neist 27 riiki.

Kuidas saada esialgset teavet sind huvitava riigi, linna või muu paiga kohta? Tuleb kasutada kaarte, olgu need paberil või arvutis. Kõige tähtsam on selgitada, milline on koha geograafiline asend, s.t kus ja kelle naabruses ta paikneb. Sel puhul tuleb kaartide abil kindlaks teha järgmised asjaolud.

Üldandmed: territooriumi suurus, rahvaarv, pealinn, sümboolika.

Paiknemine:

  1. Poolkera, kus koht paikneb, pikkus­kraadid (E ja W) ning laius­kraadid (N ja S), millega koht piirneb.
  2. Maailmajagu/manner või selle osa, kus koht paikneb.
  3. Asetsemine tuntud loodus­objektide piir­konnas või piirnemine nendega, näiteks madalik, mäestik, jõgi, meri, ookean jm. Vaata üld­geo­graafilist kaarti.
  4. Kliimavööde ja loodus­vöönd, kus koht paikneb. Leia vastavad kaardid atlasest.

Naaberriigid: naaber­riikide nimed ja millises ilma­kaares nad asuvad.

Lisaks: alati võib juurde märkida midagi, mis on iseloomulik just sellele alale tema geo­graafilise asendi tõttu.


  1. See on riik Põhja-Euroopas. Idast ja lõunast piirab riiki Lääne­meri. Riigi pindala on 450 295 km2. Suuremaks saareks on Ojamaa. Riigis kehtib Kesk-Euroopa aeg. Riigi­piir kulgeb idas Soomega ja läänes Norraga.

  2. See on riik Balkani pool­saare ida­osas, Musta mere lääne­rannikul. Elanikest on 84,8% bulgaarlasi ja teistest rahvustest elab seal türklasi, mustlasi, venelasi jt. Riigi naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Põhja-Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi.

Näidis geograafilise asendi iseloomusta­miseks

Joonis 2.2.4. Läti üldgeograafilisel kaardil.

Läti Vabariik

Üldandmed

  • pindala 64 589 km²
  • rahvaarv 2 248 400 (2010)
  • pealinn Riia

Paiknemine

  1. Põhjapoolkeral ja ida­pool­keral.
  2. Põhja-Euroopas.
  3. Läänemere idarannikul, Ida-Euroopa lausk­maal.
  4. Põhja-parasvöötmes, sega­metsade loodus­vööndis.

Naaberriigid

  • põhjas Eesti
  • lõunas Leedu
  • idas Venemaa
  • kagus Valgevene
  1. Läti asub .
  2. Läti asub ligikaudu  vahel.
  3. Läti asub täielikult .
  4. Läti asub  mandril ja  maailmajaos.
  5. Läti asub  idarannikul.
  6. Põhjas on naaberriigiks  ja asub  põhja pool. Idas on  Venemaaga ja kagus .
  7. Läti asub  lauskmaal.
  8. Lätis valitseb .
  9.  Läti pindalast on kaetud metsadega.
  10. Läti pealinn on , suuremad linnad on  jt.
  11. Riia asub  jõe suudmes.

Anna hinnang, kas Läti geograafiline asend on hea või halb? Põhjenda oma vastust.

Küsimused

  1. Õpi selgeks ja näita kaardil Eesti naaber­riike ja nende pealinnu.
  2. Õpi selgeks ja näita kaardil maailma suuremaid riike ja nende pealinnu: Hiina, India, Poola, Saksamaa, Suur­britannia, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Ukraina, Hiina, India, Ameerika Ühendriigid (USA), Indoneesia, Brasiilia, Pakistan, Bangladesh, Nigeeria, Jaapan, Austraalia, Kanada, Mehhiko, Argentina, Tšiili, Egiptus, Maroko, Tuneesia, Sudaan.
  3. Iseloomusta atlase abil ühe riigi geo­graafilist asendit toodud kava järgi.