Natuke üle 200 aasta tagasi elas terves maailmas ainult 1 miljard inimest ja kaugel ei ole ilmselt aeg, kui meie väikesele planeedile peab ära mahtuma 7 miljardit, 50 aasta pärast koguni 9 miljardit inimest.
Vaatame, kuidas on muutunud maailma rahvaarv alates 1804. aastast, kui täitus esimene miljard.
Maailma rahvaarv (miljardites): | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
Aastal |
IIve
Maailma rahvaarvu muutumine sõltub sellest, kui palju teatud aja, näiteks aasta jooksul inimesi sünnib ja sureb. Lahutades aasta jooksul sündinute arvust samal aastal surnute arvu, saame teada, kui palju sündis inimesi juurde ehk kui suur on aastane rahvastiku iive. Kui sünde on rohkem kui surmasid, on iive positiivne ja siis rahvaarv kasvab. Mõnes piirkonnas võib iive olla negatiivne (inimesi sureb rohkem kui sünnib), sel juhul rahvaarv kahaneb. Maailmas tervikuna on rahvastiku iive positiivne, s.t lapsi sünnib rohkem kui inimesi sureb.
Maailma rahvaarv hakkas kiiresti kasvama alles 19. sajandil. Põhjus on selles, et arstiabi muutus kättesaadavamaks, levisid hügieeniteadmised jm, mille tõttu hakkas suremus oluliselt vähenema. Eriti puudutab see Aasia kaguosa, Aafrikat ja Ladina-Ameerikat. Euroopa riikide rahvaarv kasvab väga aeglaselt või hoopis kahaneb.
Iibe erinevusi on tähistatud värvustega, kusjuures igal värvusel on kindel arvuline tähendus (sellel kaardil inimest 1000 elaniku kohta). Selline kaart on kartogramm.
- Sündimusest
- Suremusest
- Rändest
Kuidas arvutakse rahvastiku juurdekasvu ehk iivet ühe aasta jooksul, kui on teada sündinud ja surnud inimeste arv?
- Surnute arvust lahutatakse sündinute arv.
- Sündinute arvust lahutatakse surnute arv.
- Sündinute arv jagatakse surnute arvuga.
Kui rahvaarv kasvab, siis järelikult on rahvastiku iive
- positiivne, sest sünnib rohkem kui sureb.
- negatiivne, sest sünnib vähem kui sureb.
- Arstiabi muutus raskesti kättesaadavaks.
- Meditsiin arenes ja arstiabi muutus kättesaadavamaks.
- Teadmised hügieenist olid väikesed.
Vali kaks piirkonda, kus tänapäeval kasvab rahvaarv kõige enam.
- Aafrika
- Aasia
- Euroopa
- Põhja-Ameerika
Rahvastikupüramiid
Rahvastiku vanuselist ja soolist koosseisu kujutav diagramm on rahvastikupüramiid. Vaata ka Eesti rahvastikupüramiidi.
Maailma rahvaarvu muutumine
Näiteks 4.12.2020 elas maailmas 7 829 801 673 inimest, aga 5.12.2020 juba 7 830 024 156 inimest. Ühe ööpäeva jooksul oli maailma rahvaarv kasvanud märgatavalt, umbes poole Tallinna elanikkonna võrra.
Worldometer: Maailma rahvastiku loendur
 4.12.2020 elas maailmas 7 829 801 673 inimest |  5.12.2020 elas maailmas 7 830 024 156 inimest |
* Arvud worldometers.info veebilehel põhinevad mõistagi rahvastikumudelitel ega kujuta inimeste täpset arvu reaalajas. Loenduri eesmärk on demonstreerida rahvaarvu muutumise kiirust.
Arvatav rahvaarvu kasv, 2019 | |
Aastas | 81 000 000 |
Kuus | 6 750 000 |
Päevas | 221 918 |
Tunnis | 9247 |
Minutis | 154 |
Sekundis | 2,6 |
Angloameerika all peetakse silmas USA-d ja Kanadat, Ladina-Ameerika on peaaegu kogu ülejäänud Ameerika.
1900 | 1990 | 2025 | |
Euroopa | % | % | % |
Aafrika | % | % | % |
Analüüsi saadud arvandmeid.
Euroopa rahvastiku osatähtsus on alates 1900. aastast on 1990. aastaks protsendipunkti võrra ja 2025. aastaks veel protsendipunkti võrra.
Aafrika rahvastiku osatähtsus on 1990.aastaks protsendipunkti võrra ja 2025. aastaks veel protsendipunkti võrra.
Miks see nii on?
Euroopas on
- noor rahvastik
- vananev rahvastik
- väike loomulik iive
- suur loomulik iive
Aafrikas on
- noor rahvastik
- vananev rahvastik
- väike loomulik iive
- suur loomulik iive
Ränne
Rahvaarvu mingis piirkonnas, mitte maailmas tervikuna, mõjutavad lisaks sündide ja surmade arvule ka need inimesed, kes tulevad mujalt või siirduvad mujale. Seega väiksema ala iibe üle otsustamisel on tähtis nii sündimus ja suremus kui ka ränne ehk migratsioon. Ränne näitab, kui palju inimesi asub piirkonda elama (immigratsioon) või sealt lahkub (emigratsioon).
Rahvaarvu muutumise väljendamiseks kaardil on mitmeid võimalusi. Näiteks joonisel 2.3.2 on keskmise loomuliku iibe erinevusi maailmas tähistatud värvustega, kusjuures igal värvusel on kindel arvuline tähendus.
Rännete iseloomustamine on ilmekas noolte ehk liikumisjoonte abil. Noole laius on sel juhul kindla arvulise tähendusega, värvus aga näitab andmeid, mis on kirjas legendis (joonis 2.3.4).
1. Milliseid rände liike saab sellelt välja lugeda?
- Kodumaale tagasipöördumine
- Riigisisene ränne
- Riikidevaheline ränne
- Sundränne
- Vabatahtlik ränne
- Õpiränne
2. Vali loetelust kolm riiki, kuhu on saabunud 1 mln ja rohkem riikidevahelist rändajat.
Vali loetelust kolm riiki, millistest riikidest nad tulevad.
3. Nimeta kolm riiki, kus toimub aktiivne riigisisene ränne.
4. Leia kaardilt Läti. Kuhu Lätist rännatakse?
- Eestisse
- Rootsi
- Venemaale
5. Nii Eestis kui ka Lätis on palju vene keelt kõnelevaid inimesi. Miks? Põhjenda sellelt kaardilt saadud info põhjal.
- Riigisisese rände tõttu NSVL-i territooriumil.
- Riikidevahelise rände tõttu.
- Sundasumisele saatmise tõttu.
Küsimused
- Arvuta, kui palju kasvas maailma rahvaarv ajavahemikus 1804–2000.
- Analüüsi joonise 2.3.1 abil rahvastiku kasvutempot.
- Leia jooniselt 2.3.4 riike, mis on olnud ajaloo jooksul kõige rohkem mõjutatud sisse- ja väljarändest.
- Leia jooniselt 2.3.3, milliste maailma piirkondade rahvaarv on suhteliselt kõige rohkem kasvanud ja kõige rohkem kahanenud.
