Geoloogid suudavad mitmesuguste uurimisviisidega kindlaks määrata kivimite vanust. Vanimad teadaolevad kivimid on leitud Gröönimaal. Need on umbes 3,8 miljardit aastat vanad.
Paljusid kivimeid ja setteid oskavad inimesed oma tarbeks kasutada. Neist saadakse ehitusmaterjale, sulatatakse metalle, neid põletatakse energia saamiseks, kasutatakse keemiatööstuses näiteks ravimite, plasti, väetiste, riide jm valmistamiseks. Kindlasti on kivimid väga tänuväärne materjal kunstiteoste – skulptuuride, ehete jm loomiseks.
Maapõues olevaid aineid, mida inimesed saavad oma eluks kasutada, nimetatakse maavaradeks.
Mis on keemiline element?
Element
Mis on mineraal?
Mineraal
Mis on kivim?
Kivim
Vastavalt uurimisobjektile tuleta kaks uut teadusharu:
mineraal + teadus = teadus ehk mineraloogia
kivimid + teadus = teadus ehk petroloogia
Tardkivimid
Kivimid on maakoores tekkinud erineva keemilise koostise ja omadustega ühendid, mis on enamasti liitained. Tekke järgi jagunevad nad tard-, sette- ja moondekivimiteks. Tardkivimid tekivad hõõguva laava või magma jahtumisel ja tardumisel maapinnal või maakoore lõhedes (joonis 3.5.1).
Massi järgi on enamik maakoore kivimeid tardkivimid. Nad erinevad koostise poolest ja seetõttu kannavad ka erinevaid nimetusi, näiteks graniit, basalt, rabakivi, gabro, pimss, tuff jne. Eestis esinevad nad ainult rändkivide ja suurte rändrahnudena, sest ammu tardunud kivimite peal lasuvad meil settekivimid. Rändrahnud on siia toonud põhja poolt mandrijää.
Settekivimid
Kui kivimeid kulutab vesi, mõjutab temperatuuri muutumine, tuul, jää, taimede ja loomade tegevus, siis kivimid lagunevad suuremateks ja väiksemateks tükkideks – nad murenevad. Nii tekib uus peeneteralisem murendmaterjal ehk murend. Sel viisil tekkinud kivid, kruus, liiv ning muud pudedad setted moodustavad mitmesuguseid pinnavorme (künkad, kõrgustikud, luited jm). Ajapikku kantakse neid moodustanud materjal vooluvee, tuule, jää ja teiste loodustegurite poolt veekogudesse, kus nad settivad üksteise peale ehk ladestuvad setetena. Pika aja jooksul muutuvad setted oma raskuse mõjul tihedaks ja neist moodustuvad settekivimid, näiteks liivakivi ja kiltkivi (joonis 3.5.1 ja 3.5.2). Settekivimid, näiteks lubjakivi moodustuvad ka siis, kui loomade või taimede jäänused vees lagunevad, teevad läbi mõningaid keemilisi muutusi ja kivistuvad.
Eestis esinevadki aluspõhjas settekivimid, mis moodustusid 600–350 miljonit aastat tagasi. Põhja-Eestis on ülekaalus lubjakivid ja Lõuna-Eestis liivakivid. Mõlemad on enamasti kaetud pudedate setetega. Kivimid paljanduvad jõeorgudes, Põhja-Eesti paekaldal, karjäärides ja mujal.
Sellel paljandil on näha settimise teel tekkinud kivimikihid.
Väga ammu elanud organismide jäänuseid või nende jälgi kivimites nimetatakse kivististeks ehk fossiilideks. Nii on tekkinud kriit, lubjakivi, põlevkivi, fosforiit, kivisüsi jt (joonis 3.5.3).
Murenemine
Huvitav on teada, et murenemine võib olla füüsikaline, keemiline või bioloogiline. Füüsikaline murenemine on lihtsamalt öeldes rabenemine. Näiteks kivimi koostises olevate mitmesuguste mineraalide kristallid paisuvad soojenedes erinevalt. Nii tekivad kivimis lõhed ja kivim hakkab pudenema väiksemateks osadeks, kas või liivaks. Lagunemisele aitab kaasa lõhedesse sattunud vesi – ta uhub sealt välja väikesi terakesi ja külmudes laiendab pragusid.
Keemilist murenemist ehk porsumist põhjustavad õhus sisalduv süsihappegaas ja hapnik, mis koos veega lagundavad kivimit. Päris kergesti lahustuvad vees näiteks lubjakivi, kips, kivisool.
Bioloogilises murenemises on peategelased taimed ja loomad. Taimed, mille seemned on kivipragudes suutelised idanema ja lähevad kasvama, laiendavad ja süvendavad oma juurtega pragusid. Nendesse koguneb ka orgaanilist ainet, mis on omakorda eelduseks mulla tekkimisele. Puud ja põõsad on võimelised kasvama ka esmapilgul täiesti siledal aluspinnal. Kaevates urgusid või rajades pesasid, aitavad murenemisele kaasa ka loomad.
Kivimite murenemine on ühtne protsess, kus samaaegselt toimuvad kõik eelpool nimetatud murenemise liigid. Sooja ja niiske kliimaga aladel on ülekaalus porsumine, külmadel ja kuivadel aladel aga rabenemine. Kui kivimmaterjal on murendatud väiksemateks osakesteks, allub ta hõlpsamini teistele välisteguritele.
Moondekivimid
Kord tekkinud tard- ja settekivimid võivad seoses laamade liikumisega ja maakoores toimuvate muutustega sattuda jälle maakoore sügavamatesse kihtidesse, kus neid mõjutavad suur kuumus ja kõrge rõhk. Siis kivimid osaliselt sulavad, nende omadused muutuvad ja tekivad moondekivimid (joonis 3.5.1 ja 3.5.4). Graniidist saab vöödiline gneiss, liivakivist kvartsiit, kivisüsi muutub grafiidiks (näiteks hariliku pliiatsi südamik on grafiidist), lubjakivi muutub marmoriks.
poolest Carrara piirkond Itaalias.
Küsimused
- Nimeta, millistesse suurtesse rühmadesse jagunevad kõik maakoore kivimid.
- Too näiteid iga kivimirühma kivimitest.
- Selgita kivimiringe joonise 3.5.1 abil, kuidas võivad muutuda:
• tardkivimid settekivimiteks,
• settekivimid moondekivimiteks,
• tardkivimid moondekivimiteks. - Millist tüüpi kivimeid esineb Eestis kõige rohkem? Miks?
- Too 2–3 näidet erinevate kivimite esinemise või kasutamise kohta.
- Õpi kooli kivimikollektsiooni abil tundma kivimeid.
- Kus saab kivimite tundmist õppida ja harjutada?
 Suur Sfinks Egiptuses |  USA presidendid, Mount Rushmore | ||||
 Petra kaljulinn Jordaanias |  Taj Mahal Indias |  Pikk Hermann Tallinnas | |||
