Kui võrrelda inimeste elupaikade levikut laamade kaardiga, siis näeme, et paljudes kohtades langevad tihedam asustus ja maakoore aktiivse liikumise piirkond kokku. Kus need alad on? Miks ja kuidas on see võimalik? Ja kuidas seal eluga toime tullakse?
Elu maavärinaohtlikel aladel
Maavärinaid esineb umbes 40 riigis. Ohvrite arv sõltub kohalikest ehitustavadest ja rahvastiku tihedusest. Maailma suurimatest linnadest paikneb seismiliselt aktiivsetel aladel ehk laamade äärealadel umbes 70 linna. Tihedasti on asustatud paljud Vaikse ookeani rannikualad, sest ajalooliselt olid seal paremad liiklemisvõimalused kui mandril, kalastamistingimused, enamasti ka head kliimaolud. See piirkond jääb ka Vaikse ookeani tulerõngasse, kus maavärinaid on iga päev ja vulkaanipursked sagedased. Sealsed inimesed on tuhandete aastate vältel kogenud, kuidas maa väriseb, hiidlained maismaale tormavad, vulkaanid purskavad, muda mööda mäenõlvu alla voolab ja muud, mis meie rahuliku piirkonna inimestele tunduvad viimsepäevana. Nad on õppinud sellega toime tulema. Kannatanute arv on väike, kui maavärina alal ei ela kuigi palju inimesi.
Arvestades maavärinate ohtu, ehitatakse hooned hästi kerged, et nad kokku kukkudes palju viga ei teeks. Suurte majade, teede, sadamate jm rajamisel kasutatakse tänapäevase tehnoloogia võimalusi, et ehitised paremini vastu peaksid. Väga tugevaid maavärinaid tuleb ette harva ja siis võib eluga pääseda vaid õnnekombel. Inimestele õpetatakse väikesest saadik käitumist maavärina esimestel hetkedel, sest maavärinad kestavad vaid mõne sekundi. Ka meie rahuliku piirkonna inimestele kuluvad need teadmised ära, kui reisida kohtadesse, kus maavärinad on igapäevased.
Esmased soovitused, kuidas maavärina korral käituda:
- esimese tõuke ajal varju kiiresti laua alla, hoidu eemale riiulitest, peeglitest, akendest, välisseintest jm;
- kui värin on lõppenud, jookse majast välja;
- hoidu kaugemale hoonetest, elektriliinidest, postidest, puudest.
Maavärinatega kaasnevad suure hävitustööga tulekahjud, sest enamasti tehakse neis maades toitu lahtisel tulel. Kohe süttivad majad, mis on ehitatud kergest tuleohtlikust materjalist, katkeda võivad elektriliinid, gaasijuhtmed, kanalisatsioonitorud. Kõik see toob endaga kaasa väga keerulise olukorra.
- kohalikest ehitustavadest
- asustustihedusest
- kalastamistingimustest
Mis võib lisaks hoonete purunemisele maavärinatega kaasneda?
- tulekahjud
- vee- ja gaasitorude lõhkemine
- kanalisatsiooni hävimine
- elektrikatkestused
Rannikul viibides peab olema kursis ka sellega, kuidas käituda tsunami korral:
- ähvardava tsunami eest tuleb liikuda võimalikult kaugele sisemaale või kõrgematesse kohtadesse maapinnal, tsunami laine võib lõhkuda ka kõrgeid ehitisi, põhjustades nende kokkuvarisemise;
- merel viibides eemaldu kaldast, sest avamerel on tsunami peaaegu märkamatu ega ole seetõttu ohtlik.
Vaata ingliskeelset videot „Mida teha maavärina ajal” ja märgi õiged käitumised.
- Jookse toast välja.
- Heida maha.
- Varju tugevate mööbliesemete alla.
- Kõrghoones sõida liftiga esimesele korrusele.
- Õues hoidu majaseinte ligi.
- Õues mine hoonetest eemale.
- Autoga sõida kiiresti koju.
- Autoga peatu mõnel sillal või elektriliini all.
- Autoga peatu lagedas kohas.
- Tsunamihoiatuse korral suundu kiiresti rannast eemale kõrgemale kohale.
- Tsunamihoiatuse korral võta ujumisrõngas ja mine randa vaatemängu imetlema.
Elu vulkaanilistel aladel
Vulkaanipursked on tavaliselt ootamatud ja väga traagilised, seda enam, et üles paiskunud kuuma laava või laavavooluga, kivipommide, veeauru ja tuhaga kaasnevad ka muutused õhus. Kõrgele paiskunud tolm ja veetilgad jäävad ringlema mitmeks kuuks, liiguvad tuulega kaugele, takistavad päikesekiirguse saabumist maapinnale ja alandavad mõnevõrra maakera keskmist temperatuuri. Vahel mõjutab lendtuhk ka lennuliiklust, lendamine läbi tuhapilve on lennuki mootorile ohtlik. Järsud temperatuurimuutused tekitavad paduvihmasid, millega kaasnevad mudavoolud, maalihked jm. Laavavoolude suunda on õnnestunud asulatest eemale juhtida barjääride ja pommitamise abil või jahutada veega.
Vulkaanipursetega kaasneb ka mõndagi kasulikku. Vulkaanilisele materjalile kujunevad tavaliselt viljakad mullad, mille tõttu on vulkaanide lähedusse rajatud põlde, istandusi ja loomulikult on seal ka inimasulaid. Kui vulkaanipurse ja sellega kaasnevad katastroofid sunnivad inimesi kodust lahkuma, tullakse mõne aja pärast jälle tagasi. Üldiselt on vulkaanilised alad tihedasti asustatud. 40% maailma inimestest elab vulkaanide mõjupiirkonnas. Näiteks suhteliselt väikesel maa-alal Malai saarestikus Jaava saarel on mitukümmend tegevvulkaani, kuid ometi on see üks maailma tihedamini asustatud piirkondi (üle 900 inimese km2-l). Vulkaanilistel aladel soojendavad kuumad kivimid põhjavett. Kuum vesi lahustab kivimeid ja nii tekib tervistav mineraalvesi ehk termaalvesi. Seda kasutatakse kohalikes terviseasutustes ja villitakse ka pudelitesse ning turustatakse.
Kuumenenud põhjavesi toimib ka energiaallikana. Islandil saadakse vajalik energia elamute või näiteks kasvuhoonete kütmiseks kuumaveeallikatest. Ka mujal maailmas on selline energia võimalusel kasutust leidnud. Nii mineraalvee, kuuma vee kui ka geisrite esinemise alad on tähtsad turismipiirkonnad ja seetõttu kasulikud nii kohalikele kui ka turistidele.
Viimaste aastate kogemused näitavad, et paljudest abinõudest pole suuremate katastroofide puhul kasu, loodusjõud on inimesest ikkagi üle. Vahetevahel on aga imepäraseid pääsemisi, mis on ilmselt suures osas seotud pääsenute teadliku käitumisega. Alati tuleb olla valmis, ennast tuleb hoida kursis, mis maailmas toimub ja kuidas rasketest olukordadest välja tullakse. Tänapäeva infomaailmas on selleks rohkesti võimalusi.
Inimesed, kelle kodu asub nendel probleemsetel aladel, on õppinud seal elama. Meil ei jää üle muud, kui neid imetleda ja vajadusel ka abistada.
Küsimused
- Otsi internetist juhiseid, kuidas käituda maavärina korral või tsunamiohu puhul. Tee seda kindlasti siis, kui on plaanis sõita ohtlikku piirkonda. Koosta endale lühike tegevusjuhis.
- Tuleta meelde ja kirjelda mõnda viimast suurt vulkaanipurset. Kus see oli? Millised laamad seal üksteisega kokku puutuvad? Mis toimus? Kuidas olukord lahenes?
- Kujuta ette, milliseid ebameeldivusi tooks kaasa kergem maavärin sinu kodus. Mõtle, mis võib puruneda või ümber minna.
