Ülevaade
- Maakera pinnamoe suurvormid on ookeaninõod ja mandrid.
- Koha üldkõrguse või üldsügavuse määramisel lähtutakse maailmamere tasemest.
- Pinnamoe kujutamiseks kaardil kasutatakse enamasti samakõrgus- ja samasügavusjooni ning värvustausta.
- Mandrite pinnamoes eristatakse tasandikke, mäestikke ja mägismaid.
- Tasandikud jaotatakse alamikeks, madalikeks ja kiltmaadeks ehk kõrgtasandikeks.
- Mäestikud jaotatakse kõrg-, kesk- ja madalmäestikeks.
- Pinnamood on pidevas muutumises mitmesuguste välistegurite tõttu – vooluvesi, põhjavesi, lainetus randadel, jää ja liustikud, tuul, õhutemperatuuri muutused.
- Inimeste elukorraldus sõltub väga palju kohalikust pinnamoest. Sellega tuleb kohaneda, võttes arvesse ka iseenda mõju pinnamoele.
Mõisted
pinnamood, pinnavorm, ookeaninõgu, maailmameri, ookean, manner, suhteline kõrgus, suhteline sügavus, üldkõrgus ehk absoluutne kõrgus, üldsügavus, samakõrgusjoon, samasügavusjoon, profiiljoon, mandrilava, mandrinõlv, ookeani keskmäestik, süvik, tasandik, alamik, madalik, kiltmaa, mäestik, mäeahelik, mägi, mägismaa, erosioon, maalihe, karst, moreen, luide
Oskused
- Selgita, kuidas kujutatakse suuri pinnavorme üldgeograafilistel kaartidel.
- Leia ja näita kaardil ookeanipõhja suuremaid pinnavorme: ookeanide keskmäestikud, ookeanipõhi, mandrilava.
- Kirjelda pinnamoodi samakõrgusjoonte ja läbilõike järgi.
- Oska looduses mõõta künka suhtelist kõrgust ja oru suhtelist sügavust (juhend).
- Võrdle kaardi abil erinevate alade pinnamoodi.
- Määra kaardi abil pinnavormide üldkõrgus ja suhteline kõrgus.
- Iseloomusta kaardi abil ühe mäestiku või tasandiku pinnamoodi.
- Leia atlase või arvuti abil tekstis nimetatud pinnavormid (vt allpool) ja näita neid kaardil.
- Jälgi koduümbrust ja kirjelda kolme protsessi, mis on mõjutanud sealset pinnamoodi.
- Koosta teabeallikate abil lühikirjeldus inimeste elust sellise pinnamoega paigas, mis erineb Eestist (kuidas on seal pinnamoega kohanetud).
Tunne kaarti
Eesti
Soome laht, Väinameri, Otepää kõrgustik
Mandrid ja ookeanid
Euraasia, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Aafrika, Austraalia, Antarktis, Atlandi ooken, India ookean, Vaikne ookean, Põhja-Jäämeri, Nõelaneem, Hoorni neem, Kaguneem, Vahemeri, Põhjameri
Süvikud
Mariaani, Jaapani, Kuriili, Peruu–Tšiili, Aleuudi süvik
Saared ja saarestikud
Island, Assoorid, Malai saarestik, Jaapani saared
Tasandikud
Kaspia alamik, Ida-Euroopa lauskmaa, Amazonase madalik,
Mesopotaamia madalik, Lääne-Siberi lauskmaa, Mississippi madalik, Induse–Gangese madalik, Suur Hiina tasandik, Suur tasandik, Kesktasandik, Tiibeti kiltmaa, Kesk-Siberi kiltmaa, Iraani kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Dekkani kiltmaa
Järved
Surnumeri, Kaspia meri
Kõrbed
Sahara, Suur Liivakõrb, Suur Victoria kõrb
Mäestikud ja mägismaad
Andid, Kordiljeerid, Atlase mäestik, Püreneed, Apenniinid, Alpid, Karpaadid, Kaukasus, Himaalaja, Apalatšid, Skandinaavia mäestik, Uurali mäestik, Tian Shan, Altai, Suur Veelahkmeahelik, Draakonimäed, Brasiilia mägismaa, Guajaana mägismaa, Etioopia mägismaa, Mont Blanc, Džomolungma, Aconcagua, McKinley
Riigid
Eesti, Jaapan, USA, Haiti, Iisrael, Jordaania
Kordamisülesanded
- Maakera pinnamoe suurvormideks on mandrid.
- Koha üldkõrgust ja üldsügavust määratakse maailmamere tasemest .
- Tasandikud, mäestikud ja mägismaad asuvad kõikidel mandritel.
- Alamikud, madalikud ja kiltmaad kuuluvad tasandike hulka.
- Välistegurid – voolu- ja põhjavesi, tuul, lainetus, liustikud, õhutemperatuuri muutused – muudavad pinnamoodi.
- Inimeste igapäevane tegevus ei sõltu pinnamoest.
|
|
1. Kordiljeerid, Kaljumäestik, Suurtasandik, Kesktasandik, Mississippi madalik, Apalatšid
- USA
- Kanada
- Mehhiko
2. Amazonase madalik, Guajaana mägismaa
- Argentina
- Brasiilia
- Ecuador
3. Andid
- Argentina
- Boliivia
- Colombia
- Peruu
- Suriname
- Tšiili
4. Skandinaavia mäestik
- Island
- Norra
- Rootsi
- Soome
- Taani
- Venemaa
5. Dekkani kiltmaa
- Hiina
- India
- Mongoolia
6. Apenniinid
- Hispaania
- Itaalia
- Prantsusmaa
7. Tiibeti kiltmaa, Himaalaja, Suur Hiina tasandik
- Hiina
- India
- Mongoolia
- Kõige kõrgemal asuva tipuga mägi maailmas mõõdetuna mäe jalamilt.
- Inglise keeles on mägi nimetud omaaegse India maamõõduameti juhi George Everesti auks (kes ise oli sellele vastu).
- Mäe geograafilised koordinaadid on 28° N, 87° E.
- Mägi asub tervenisti Hiina territooriumil.
- Esimestena jõudsid 1953. a mäe tippu uusmeremaalane Edmund Hillary ja tiibetlane Tenzing Norgay.
See mägi on