Kokkuvõte pinnamoe kordamiseks

Ülevaade

  1. Maakera pinnamoe suurvormid on ookeaninõod ja mandrid.
  2. Koha üldkõrguse või üldsügavuse määramisel lähtutakse maailmamere tasemest.
  3. Pinnamoe kujutamiseks kaardil kasutatakse enamasti samakõrgus- ja samasügavusjooni ning värvustausta.
  4. Mandrite pinnamoes eristatakse tasandikke, mäestikke ja mägismaid.
  5. Tasandikud jaotatakse alamikeks, madalikeks ja kiltmaadeks ehk kõrgtasandikeks.
  6. Mäestikud jaotatakse kõrg-, kesk- ja madalmäestikeks.
  7. Pinnamood on pidevas muutumises mitmesuguste välistegurite tõttu – vooluvesi, põhjavesi, lainetus randadel, jää ja liustikud, tuul, õhutemperatuuri muutused.
  8. Inimeste elukorraldus sõltub väga palju kohalikust pinnamoest. Sellega tuleb kohaneda, võttes arvesse ka iseenda mõju pinnamoele.

Mõisted

pinnamood, pinnavorm, ookeaninõgu, maailmameri, ookean, manner, suhteline kõrgus, suhteline sügavus, üldkõrgus ehk absoluutne kõrgus, üldsügavus, samakõrgusjoon, samasügavusjoon, profiiljoon, mandrilava, mandrinõlv, ookeani keskmäestik, süvik, tasandik, alamik, madalik, kiltmaa, mäestik, mäeahelik, mägi, mägismaa, erosioon, maalihe, karst, moreen, luide

Oskused

  1. Selgita, kuidas kujutatakse suuri pinnavorme üld­geo­graafilistel kaartidel.
  2. Leia ja näita kaardil ookeanipõhja suuremaid pinnavorme: ookeanide keskmäestikud, ookeanipõhi, mandrilava.
  3. Kirjelda pinnamoodi samakõrgusjoonte ja läbilõike järgi.
  4. Oska looduses mõõta künka suhtelist kõrgust ja oru suhtelist sügavust (juhend).
  5. Võrdle kaardi abil erinevate alade pinnamoodi.
  6. Määra kaardi abil pinnavormide üldkõrgus ja suhteline kõrgus.
  7. Iseloomusta kaardi abil ühe mäestiku või tasandiku pinnamoodi.
  8. Leia atlase või arvuti abil tekstis nimetatud pinnavormid (vt allpool) ja näita neid kaardil.
  9. Jälgi koduümbrust ja kirjelda kolme protsessi, mis on mõjutanud sealset pinnamoodi.
  10. Koosta teabeallikate abil lühikirjeldus inimeste elust sellise pinnamoega paigas, mis erineb Eestist (kuidas on seal pinnamoega kohanetud).

Tunne kaarti

Eesti
​Soome laht, Väinameri, Otepää kõrgustik

Mandrid ja ookeanid
​Euraasia, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Aafrika, Austraalia, Antarktis, Atlandi ooken, India ookean, Vaikne ookean, Põhja-Jäämeri, Nõelaneem, Hoorni neem, Kaguneem, Vahemeri, Põhjameri

Süvikud
​Mariaani, Jaapani, Kuriili, Peruu–Tšiili, Aleuudi süvik

Saared ja saarestikud
​Island, Assoorid, Malai saarestik, Jaapani saared

Tasandikud
​Kaspia alamik, Ida-Euroopa lauskmaa, Amazonase madalik,
​Mesopotaamia madalik, Lääne-Siberi lauskmaa, Mississippi madalik, Induse–Gangese madalik, Suur Hiina tasandik, Suur tasandik, Kesktasandik, Tiibeti kiltmaa, Kesk-Siberi kiltmaa, Iraani kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Dekkani kiltmaa

Järved
​Surnumeri, Kaspia meri

Kõrbed
​Sahara, Suur Liivakõrb, Suur Victoria kõrb

Mäestikud ja mägismaad
​Andid, Kordiljeerid, Atlase mäestik, Püreneed, Apenniinid, Alpid, Karpaadid, Kaukasus, Himaalaja, Apalatšid, Skandinaavia mäestik, Uurali mäestik, Tian Shan, Altai, Suur Veelahkmeahelik, Draakonimäed, Brasiilia mägismaa, Guajaana mägismaa, Etioopia mägismaa, Mont Blanc, Džomolungma, Aconcagua, McKinley

Riigid
​Eesti, Jaapan, USA, Haiti, Iisrael, Jordaania

Kordamisülesanded

  • Maakera pinnamoe suurvormideks on mandrid.
  • Koha üldkõrgust ja üldsügavust määratakse maailmamere tasemest .
  • Tasandikud, mäestikud ja mägismaad asuvad kõikidel mandritel.
  • Alamikud, madalikud ja kiltmaad kuuluvad tasandike hulka.
  • Välistegurid – voolu- ja põhjavesi, tuul, lainetus, liustikud, õhutemperatuuri muutused – muudavad pinnamoodi.
  • Inimeste igapäevane tegevus ei sõltu pinnamoest.
  • liivaluited Sahara kõrbes
  • rändrahn Punane kivi Pranglil
  • Vietnami terrasspõllud
  • Loch Ard Austraalias
  • tuhamägi Ida-Virumaal
  • Ehujarre kanjon Baskimaal

1. Kordiljeerid, Kaljumäestik, Suurtasandik, Kesktasandik, Mississippi madalik, Apalatšid

  • USA
  • Kanada
  • Mehhiko

2. Amazonase madalik, Guajaana mägismaa

  • Argentina
  • Brasiilia
  • Ecuador

3. Andid

  • Argentina
  • Boliivia
  • Colombia
  • Peruu
  • Suriname
  • Tšiili

4. Skandinaavia mäestik

  • Island
  • Norra
  • Rootsi
  • Soome
  • Taani
  • Venemaa

5. Dekkani kiltmaa

  • Hiina
  • India
  • Mongoolia

6. Apenniinid

  • Hispaania
  • Itaalia
  • Prantsusmaa

7. Tiibeti kiltmaa, Himaalaja, Suur Hiina tasandik

  • Hiina
  • India
  • Mongoolia
  • Kõige kõrgemal asuva tipuga mägi maailmas mõõdetuna mäe jalamilt.
  • Inglise keeles on mägi nimetud omaaegse India maamõõduameti juhi George Everesti auks (kes ise oli sellele vastu).
  • Mäe geograafilised koordinaadid on 28° N, 87° E.
  • Mägi asub tervenisti Hiina territooriumil.
  • Esimestena jõudsid 1953. a mäe tippu uusmeremaalane Edmund Hillary ja tiibetlane Tenzing Norgay.

See mägi on