Inimese silma jaoks näib maapind olevat püsiv ja igavene. Nii see ometi pole, pinnamood on pidevas muutumises. Muutuste iseloom ja ulatus sõltuvad kohast ja vaadeldavast ajaperioodist. Maa-sisesed protsessid, mis avalduvad maavärinate ja vulkanismi kaudu, on aktiivsed laamade liikumisega seotud piirkondades. Suuremat osa Maa pinnast need protsessid aga oluliselt ei mõjuta. Küll mõjutavad Maa pinda ja maakoore ülemist osa välimised loodusprotsessid, nagu tuule, vooluvee, põhjavee tegevus, merevee liikumine, jää, murenemine. Oluline pinnamoodi mõjutav tegur on ka inimtegevus.
Kulumine ja kuhjumine
Pildil Ehujarre kanjon Baskimaal.
Tekkinud pinnavormide puhul eristatakse kuhje- ja kulumispinnavorme. Need on enamasti omavahel seotud – ei saa olla üksnes materjali kuhjamist, mille tagajärjel tekib pinnavorm, kusagil peab toimuma vastukaaluks ka kulutamine. Kuhjepinnavormid on näiteks rannavallid, luited, deltad; kulumispinnavormid aga jäärakud, orud, karstilehtrid.
Väga oluline on maakera pinnamoe kujunemisel vooluvee tegevus (joonis 4.7.1). Pärast paduvihmasid või lumesulamist kannavad ajutised vooluveed nõlvu mööda lahtist murendmaterjali madalamale või uuristavad järsuveerulisi, isegi mitmekümne meetri sügavusi jäärakuid ehk uhtorge. Neile lisanduvad iga vihmasajuga uued lisaorud ja nii saavad kahjustatud suured viljakandvad alad. Vooluvee kulutavat ja uhtuvat tegevust nimetatakse vee-erosiooniks (joonis 4.7.1).
Jõgede erosioon seisneb kallaste ja jõesängi uuristamises ning materjali ümberpaigutamises jõesängis. Allavoolu kantav materjal setib uuesti seal, kus jõgi on aeglasema vooluga. Teinekord võib vooluga kantud peenike materjal ummistada jõesuuet – nii moodustuvad ulatuslikud veealused madalikud ehk deltad (joonis 4.7.2). Põhiplaanilt on deltad enamasti kolmnurksed ja neid liigendavad jõe jagunemisel tekkinud mitmed harujõed. Delta kasvamine võib lõppeda madala mere täitumise ja seeläbi maismaa laienemisega. Nii on kujunenud näiteks Suur Hiina tasandik ja mitmed suured madalikud: Mississippi, Amazonase, Lombardia madalik (vt loodusgeograafilist kaarti).
Põhjavee mõju
Ka põhjavesi võib pinnamoodi kujundada, kui kivimid (näiteks lubjakivid) lahustuvad sellise määrani, et tekivad maa-alused õõnsused ja maapind langeb sisse (joonis 4.7.3). Nähtust tuntakse karsti nime all. Karst mõjutab rohkem lubjakivi, dolomiidi, kivisoola ja kipsi-alasid. Maailma pikim karstikoobas on Mammutikoobas (üle 500 km) USA-s. Eestis tuleb ette mitmesuguseid karstivorme Põhja-Eestis (Kostivere, Uhaku, Kuivajõe jt).
a) Millistest kivimitest koosneb maapind, kus esineb põhjaveetekkelist karsti?
|
|
b) Milliseid sarnaseid karstipinnavorme näed fotodelt (vt ka joonis 4.7.3)?
|
|
c) Krabi saarestiku koopas on lisaks näha ka
|
|
d) Miks Kostivere karstialal ei näe karstikoobast?
e) Karstialad ja -koopad on turistidele põnevateks vaatamisväärsusteks. Kuhu tuleks sõita, et nendega tutvuda? Nepali, USA-sse, Leetu, Tšehhi, Rootsi, Itaaliasse.
|
|
Maalihked
mis võib ohustada liiklust mägiteel.
Pinnamoodi kujundab vahel ka järskudel nõlvadel savikal pinnasel pinnasekihi liikumine. Pinnas muutub libedaks ja hakkab allapoole libisema. Nii tekivad maalihked (joonis 4.7.4). Mägistel aladel ohustavad maalihked sageli teid ja asulaid.
Jää mõju
Tähelepandavat mõju võib pinnamoele avaldada jää, täpsemalt liustikud. Eesti pinnavormid – Suur Munamägi ja teised künkad – ongi valdavalt mandriliustiku looming. Mandriliustike hiilgeaeg pinnamoe kujundamisel sai aga otsa umbes 10 000 aasta eest, kui viimased liustikud põhjapoolkeral sulasid. Tänapäeval esinevad ulatuslikud mandriliustikud Gröönimaal ja Antarktises.
Liustikud mõjutavad pinnamoodi kõige rohkem kõrgmäestikes. Seal liiguvad nad oma raskuse mõjul mööda nõlvu allapoole, sest kõrgemal lisandub üha uut lund. Teekonnal kujundab liustik endale sobiva, sageli U-kujulise oru. Jää murrab mäenõlvadelt kivitükke, liiva ja kruusa ning kannab seda endaga kaasa. Sellist ebaühtlase koostisega kivimmaterjali nimetatakse moreeniks. Allpool liustik sulab ja jätab moreeni vallidena maha.
Tuule mõju
Kuivadel aladel, kus maapinda ei kaitse taimestik, kulutab, kannab murendmaterjali edasi ja kuhjab seda ka tuul. Tuul keerutab üles ning toimetab edasi peenikest ja jämedamat liiva, lihvides ja lõhkudes kivimeid. Sõltuvalt tuule tugevusest, liivaosakeste suurusest jne, võivad aja jooksul kujuneda väga omapärase kujuga sambad ja looduslikud skulptuurid (joonis 4.7.5). Lõpuks need lagunevad ja maapind tasandub.
kus võib olla kuni 300 m kõrgusi luiteid.
Lahtise liivaga aladel, kus tuuled on ühesuunalised, kuhjuvad luited, mis võivad olla mitmesuguse kujuga. Tüüpilised luited on kaarekujulise läbilõikega (kaarluited). Mõned luited meenutavad püramiidi. Enamasti on aga luited lainelise harjaga ja vallikujulised pinnavormid. Tuul kannab liivaosakesi mööda tuulepealset nõlva üles, kust nad, jõudnud harjale, varisevad tuulealust nõlva mööda alla (joonis 4.7.6). Järjepidev liiva kuhjumine paneb luite liikuma kiirusega mõnikümmend sentimeetrit kuni mitusada meetrit aastas.
Küsimused
- Nimeta Maa pinnamoodi mõjutavaid välistegureid, mis on ka Eestis olulised.
- Kirjelda erinevaid murenemisviise.
- Millistes looduslikes oludes on erosioon kiire?
- Millised on maalihke tekkimiseks vajalikud tingimused?
- Selgita atlase abil, millistes riikides esineb liustikke.
- Selgita, miks luited liiguvad.
- Selgita, millisel viisil kujundavad jõed madalikke.
