Paul ja Liisa lugesid raamatut meie muinasajast. Seal oli juttu ka põllupidamisest. Tollal kurnati muld välja lühikese ajaga. Kuna saak jäi väikseks, liiguti uuele alale ning rajati uued põllud. Mõnes kohas kasutati ka alepõllundust, kus maharaiutud puud põletati ja nende tuhk oli taimedele väetiseks. Tänapäeval aga ei siirduta uutele aladele ega tehta ka alet.
- Millest mullaviljakus sõltub?
- Kuidas mullaviljakust säilitada?
Mullaviljakus ja mullaelustik
Viljakus on mulla võime varustada taimi vee, toitainete ja hapnikuga. See võime sõltub mulla koostisest. Viljakas mullas kasvavad taimed paremini. Koos veega võtab taim mullast vees lahustunud toitaineid. Kui taim saab kasvamiseks vajalikke toitaineid vajalikul määral, kasvab ta lopsakalt ning tal arenevad õied ja viljad. Kui mõni toitaine puudub, hakkab taim kiratsema ja võib hukkuda.
Mullaviljakus ja mullaelustik on omavahel tihedalt seotud. Mullaviljakuse säilitamiseks peab teadma, kes põllumullas elab. Tuleb hoolitseda selle eest, et olulised organismide rühmad säilitaksid oma arvukuse ja mitmekesisuse.
Viljakas muld on huumuserikas. Huumus parandab mulla struktuuri, soodustab vee-, õhu- ja toitumistingimuste paranemist mullas. Mida suurem on mullas orgaanilise aine hulk ja mida kvaliteetsem on muld, seda rohkem on seal mullaorganisme. Mida mitmekesisem ja aktiivsem on mullaelustik, seda kiiremini tekib organismidest ning väljaheidetest huumus ja huumusest taimedele vajalikud ained. Huumusesisalduse langus toob kaasa mullastruktuuri halvenemise. See pidurdab mullaelustiku tegevust. Ilma mikroorganismideta muld on surnud.
Mullaviljakuse säilitamiseks tuleb tagada mulla piisav niiskusesisaldus. Nii liigne kuivus kui ka liigne vesi piirab mullaorganismide tegevust ja ka taime varustatust vajalike toitainetega.
Kui muld tiheneb, ei pääse vesi enam taimede juurteni. Tihedas mullas on rohkem ka süsihappegaasi ja seegi takistab taimede arengut.
Kidurad männid Naissaarel.
Kuidas parandavad liblikõielised mullaviljakust?
Herne, lillherne, ristiku ja paljude teiste taimede õied meenutavad külgvaates ülestõstetud tiibadega liblikat. Sellest on see taimerühm saanud nimeks liblikõielised.
Kui vaadata mõne sellise taime juurt, siis näeme seal väikseid mügaraid. Nendes elavad mügarbakterid. Neid on seal tohutult palju ja nad on taimele kasulikud.
Taimed vajavad oma eluks lämmastikku. Õhu koostisest moodustab see ligi 4/5. Taimed aga seda ise kätte ei saa. Liblikõieliste juurtel elavad mügarbakterid aga küll. Nii muudavad mügarbakterid õhulämmastiku liblikõielistele kättesaadavaks. Vastutasuks aga varustab liblikõieline taim mügarbakterit vee ja mitmete mügarbakteri eluks vajalike ainetega. Sellist vastastikku kasulikku kooselu nimetatakse sümbioosiks.
Liblikõielistel on pikad juured. Nende kõdunemisel tekib mulda õhuruume juurde ja bakterite elutingimused paranevad. Põllumehed panid tähele, et endistel ristikupõldudel kasvasid taimed lopsakatena. Põhjuseks on mulda jäänud lämmastik. Nii ongi kasutusele võetud võte, kus põllul kasvanud liblikõielised niidetakse maha ja küntakse maa sisse. Seda nimetatakse haljasväetiseks.
Mullaviljakus tagatakse õige külvikorra, agrotehnika (taimekasvatuse võtete) ja orgaaniliste väetistega.
Pean meeles
Taimed kinnituvad juurtega mulda.
Taimed võtavad juurtega mullast vett ja toitaineid.
Taimede eluks on tähtsad mulla temperatuur, mulla niiskus, mullaviljakus.
Küsimusi ja ülesandeid
- Mis on mullaviljakus?
- Iseloomusta mullaviljakuse ja huumuse seoseid.
- Mis tekib huumusest?
- Mis juhtub, kui mullas puuduvad mõned taime kasvamiseks vajalikud toitained?
- Miks väetatakse potililli?
Selleks et mullas oleks taimede kasvuks parajalt vett, tuleb liiga kuiva maadja liiga niisket maad.
Selleks et taimejuured saaksid mullast piisavalt õhku, tuleb mulda.
Selleks et mullas oleks piisavalt taimedele vajalikke toitaineid, tuleb mulda.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Miks on potililli vaja aeg-ajalt ümber istutada?
- Kas oled märganud, mis juhtub toalilledega, kui neid liiga sageli kastetakse? Miks see nii on?
- Kullamaa kirikuaias on rõngasrist, millel on kiri: Sitta Kodt Matz. Mats oli rahvapärimuse järgi suurekasvuline talupoeg, kes korjas hobusepabulaid, millega väetas oma põldu. Ta sai rukkikasvatamisega jõukaks meheks ja ostis end kohaliku mõisniku käest pärisorjusest vabaks. Mis oli Matzi rikkuse alus?
