Liisa ja Paul kükitasid aias maasikapeenarde vahel ja vaatasid, kuidas tigu end kojast välja venitab ja roomama hakkab. „No on ikka aeglane minek,” leidis Paul. „Nii ei jõua ta ju kuskile.” „Aga huvitav, kuhu ta üldse minna tahab?” küsis Liisa. „Kas sa siis ei näe? Mitmel maasikal juba pool ära söödud. Eks ta ikka mõnda magusat maasikat otsib.” „Aga kui tigu sööb maasikaid, kas keegi tigusid kah sööb?” uudishimutses Liisa edasi. „Keegi kindlasti. Aga kes, seda peaks kindlasti teadma vanaisa,” arvas Paul. Ja nad läksidki targemat otsima.
- Milliseid erinevaid olendeid võib aias kohata?
- Mismoodi on aia elukoosluse liikmed omavahel seotud?
Inimene kujundab aia elukooslust
Aeda kujundab inimene sihiteadliku tegevusega. Siia pannakse kasvama kultuurtaimi ja kõrvaldatakse looduslikult tärganud taimeliike. Taimi pritsitakse taimekaitsevahenditega, et kaitsta neid erinevate haiguste eest. Taimehaigused on taimede elutegevuse häired. Neid võivad põhjustada mitmesugused seened ja muud organismid. Tuntud kartulihaigus on näiteks kartuli-lehemädanik. See on seenhaigus, mille tulemusena muutuvad kartulitaime lehed pruuniks ja surevad. Lehtede kadumine toob kaasa kartulisaagi tunduva vähenemise, sest roheliste lehtedeta mugulad ei valmi.
Aga aias elab ka taimi, seeni ja loomi, kes on sattunud siia omapäi, looduslikul viisil. Osa neist on inimese silmis kahjurid. Kahjuriteks nimetatakse organisme, kes kahjustavad oma elutegevusega kultuurtaimi. Lisaks on aia elukoosluses igasuguseid muid olendeid.
Kapsaliblikad ja rasvatihased
Köögiviljaaias võib suvel noorte kapsataimede ümber näha lendamas valgeid liblikaid, kelle tiibadel on mustad laigud ja tähnid. Need on kapsaliblikad, kes munevad kapsalehtede alapoolele tillukeste kollaste munade kobaraid. Mõne aja pärast arenevad munadest vastsed, rahvakeeles kapsaussid, ja närivad kapsalehtedesse auke. Hiljem arenevad neist valmikud ehk tiibadega liblikad, kes asuvad omakorda kapsataimedele munema.
Kapsaliblika vastsete paljunemist piiravad mitmed putukad ja linnud. Üks neist on rasvatihane. Eriti usinalt kogub ta vastseid poegade toitmise ajal. Neil aastatel, kui kapsaliblikaid on palju, võib rasvatihane olla väga oluline kapsaliblika arvukuse piiraja. Seepärast on soovitatav panna tihastele aia lähedale kindlasti üles pesakaste.
Lehetäid ja lepatriinud
Õige tihti võib aias mõnda taimelehte hoolikalt uurides leida sealt tillukesi hapraid rohelisi putukaid – lehetäisid. Lehetäid toituvad taimede mahlast. Kui lehetäisid sigineb väga palju, siis taimede lehed kärbuvad ja taimed hakkavad kiratsema. Lehetäide arvukust hoiavad vaos mitmed putukad ja linnud.
Sellised on näiteks lepatriinud. Kes meist poleks näinud neid erkpunaseid armsaid mardikaid? Lepatriinud munevad sinna, kus on rohkesti lehetäisid. Munadest arenevatele vastsetele on lehetäid oluliseks toiduks. Üks lepatriinu vastne sööb päevas ära kümneid lehetäisid. Sama agaralt püüavad lehetäisid ka täiskasvanud lepatriinud.
Teod ja siilid
Paljudele aiataimedele tekitavad kahju teod. Üks tavalisemaid teoliike aias on kiritigu. Teo keha on limane ning mõnede tigude lima on eemalepeletava lõhna ja maitsega. Seepärast ei söö enamik linde tigusid. Teod on aiale tõsiseks ohuks vihmasel suvel, kui nad väga hoogsalt toituvad ja levivad. Tigude üleliigset paljunemist takistavad ka nendest toituvad loomad, näiteks kärnkonn ja siil.
Siil päeval suurt ei liigu, videviku saabudes asub aga õuel ja aias endale agaralt toitu otsima. Siili põhitoiduks on konnad, vihmaussid, teod, putukad – kõik pisiloomad, kellest aga jõud üle käib. Talveks poeb siil mõnda varjulisse kohta või lehehunniku alla ja jääb talveunne. Külma eest kaitseb teda paks nahaalune rasvakiht. Kevadel ärgates on siil jäänud õige lahjaks ja siis on ta väga ablas.
Inimese osa aia elukoosluses
Kokkuvõtteks võib öelda, et aia elukoosluse kujundamisel on määrav osa inimesel. Olenevalt taimedest, keda tahetakse kasvatada, ja võtetest, mida taimekasvatusel rakendatakse, võivad aedade elukooslused olla väga erinevad. Õunamähkur ei saa elada aias, kus pole õunapuid, ega kapsaliblikas aias, kus ei kasvatata kapsaid. Et aia elukoosluses puudub looduslik tasakaal, võib mingi liigi arvukus siin lühikese ajaga järsult muutuda. Kui näiteks kevad juhtub olema varajane ja ühtlaselt soe, aga lepatriinusid ja teisi lehetäidest toituvaid liike vähe, algab lehetäide massiline sigimine. Nende hulk langeb kiiresti siis, kui aeda on töödeldud putukamürgiga või lepatriinud on hakanud hoogsalt paljunema.
Toiduahelad aias
Nagu mäletame, on igas elukoosluses olemas tootjad, tarbijad ja lagundajad. Elukoosluse organismid moodustavad üksteisest toitudes toiduahelaid. Aia elukoosluse toiduahelad on suhteliselt lühikesed ja vähepüsivad. Tootjate seas on siin tähtsal kohal kultuurtaimed ning nende peamiseks tarbijaks inimene. Tekib aga ka teistsuguseid toiduahelaid.
Eespool kirjeldatud liikidest võib köögiviljaaias tekkida toiduahel: kapsas – kapsaliblika röövik – tihane; puuviljaaias toiduahel: kirss – lehetäi – lepatriinu; iluaias toiduahel: krookus – tigu – siil. Taimtoidulised putukad on aias tihti kahjurid. Loomtoidulised olendid on seevastu sageli kahjurite hävitajad ja aednikule seega kasulikud.
Proovi järele
Meisterda rasvatihasele pesakast. Selleks kasuta Eesti Ornitoloogiaühingu koduleheküljel olevaid juhendeid „Suvised aialinnud ja nende abistamine” ning „Pesakastid”. Kui pesakast valmis, pane see juba talvel üles ja jälgi kevadel, mis lind pesakasti pesa teeb.
Pean meeles
Taimehaigused on taimede elutegevuse häired, mida põhjustavad mitmesugused organismid ja muud tegurid.
Kahjurid on organismid, kes kahjustavad oma elutegevusega kultuurtaimi.
Aia elukoosluse kujundamisel on määrav osa inimesel.
Aia elukoosluse toiduahelad on suhteliselt lühikesed ja vähepüsivad.
Küsimusi ja ülesandeid
- Mis on taimehaigused ja kes on aiakahjurid?
- Kes piiravad aias kapsaliblika levikut?
- Kas lepatriinu on taimtoiduline või loomtoiduline putukas?
- Kes piiravad aias tigude levikut?
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Arutle toiduahelate üle: kapsas – kapsaliblika röövik – tihane; kirss – lehetäi – lepatriinu; krookus – tigu – siil.
- Vali mõni tuntud köögivili ja uuri internetist, kes teda võivad kahjustada. Selgita, kes võivad olla kahjurite looduslikud vaenlased. Joonista skeem, kus on näha selle aiataimega seotud elustiku koosseis ja nende omavahelised seosed.
