Põld kui elukooslus

Fotoalbumist suviseid pilte vaadates meenus Paulile, kuidas nad Liisaga ühel kaunil suvepäeval põldude­vahelisel teel kõndisid. Põllu kohal taevas oli kuulda lõokese laulu. „Huvitav, kus ta pesa võiks olla?” küsis Liisa. „Eks kusagil siin põllul maapinna­lohus peab olema. Ja pojad peaksid kah praegu pesas olema,” vastas Paul. „Aga kus see võiks olla? Ootame, kuni ta laulmise lõpetab. Siis maandub ta pesale ja näeme ära, kus ta pesa on ja mida ta poegadele toiduks viib,” pakkus Liisa. „Ega ikka ei näe küll,” teadis Paul. „Vanaisa ütles, et lõoke maandub pesast kaugele. Ja siis kõnnib kõrte vahel vargsi pesa juurde. Selleks, et vaenlased pesa ei leiaks.”

  • Millised organismid on seotud põllu elukooslusega?
  • Milliseid toiduahelaid kujuneb põllu elukoosluse tootjate ja tarbijate vahel?

Taimed põllul

Põldudel tehakse kevadest sügiseni põllutöid, et muuta mulda viljakamaks, kasvatada ja koristada kultuur­taimi. Aga põllul leidub ka taimi ja loomi, keda inimene siia pole planeerinud ja kes suudavad siin vaatamata inimese pidevale toimetamisele siiski elada. Põllu elukoosluse liikmed peavad ühel või teisel kombel olema kohanenud põllul toimuvate kiirete muutustega. Põllul soovib inimene näha vaid neid taimi, mida ta ise on külvanud, kuid kevadel tärkavad mullast ka mitmete looduslike taimede seemned ja saavad põllukoosluse osaks.

Kultuurtaimede hulgas soovimatuid taimi nimetame umbrohtudeks. Kuigi inimene püüab neist mitmel viisil lahti saada, suudavad nad siin tihti visalt edasi kesta. Näiteks tärkavad ühed umbrohu­liigid väga nobedalt, teistel valmib lühikese ajaga rohkesti seemneid, kolmandatel on mullas pikad juured või maa-alune vars. Ka eestlaste rahvuslill rukkilill on olnud sajandeid põllu umbrohi. Tema õied on eresinised ja kenade säbruliste kroon­lehtedega. Rukkilille seemned valmivad üheaegselt tera­viljade seemnetega. Kui teraviljade seemneid enne maha­külvamist hoolikalt ei puhastata, jõuavad järgmisel aastal uuesti põllule ka rukkilille seemned.

Põld umbrohtudega
Rukkililled põllul
Rukkililled

Loomad põllul

Põllul elavatest loomadest on enamik putukad ja teised pisikesed selgrootud. Eriti palju leidub väikseid loomakesi mullas. Mulla­viljakust aitavad tõsta vihmaussid. Taime­jäänustest toitudes kiirendavad nad huumuse teket ja mullas käike kaevates kobestavad pinnast.

Põldlõoke

Linde, kes põllul pesitseda suudavad ja siit toitu leiavad, on vähe. Üks selline on põldlõoke. Tema pesa paikneb maapinnal. See on punutud kuivadest rohukõrtest ega hakka muude taimede vahel silma. Lõokese jalad on lühikesed, aga pikkade, peaaegu sirgete varvastega. Selliste jalgadega oleks raske püsida puuoksal, kuid on hõlbus liikuda põllupinnal. Lõokese nokk on lühike ja tugev. See sobib hästi seemnete nokkimiseks. Seemned ongi lõokese põhitoit. Suve algul, kui seemneid pole, sööb ta ka putukaid, pungi ja lehti, mida maapinna lähedalt kätte saab.

Halljänes poegadega

Pisi-imetajatest on põllu tavalised püsiasukad mitmed hiireliigid. Suuremad imetajad tulevad põllule vaid ajuti, siis, kui neile siin sobivat toitu leidub. Tüüpilisemad nende seas on halljänes ja rebane. Eesti looduses on kaks jänese­liiki – valgejänes ja halljänes. Põldudel liigub peamiselt halljänes. Halljänest võib kohata ka muudel lagedatel aladel, näiteks niitudel. Vahel talviti tuleb halljänes aeda, et siin viljapuude koort närida. Põllul käib ta kevadel ja lume­vaesel talvel orasega maiustamas, suvel leiab turvalisi varje­paiku kõrges viljas või heinas.

Rebane

Kiskjatest satub põllule kõige sagedamini rebane. Rebane ei liigu ainuüksi põllul, vaid ka niidul ja metsas. Tema peamiseks toiduks on hiired. Lisaks kütib ta linde, jäneseid ja nende poegi, aga ka konni ja putukaid.

Rebane hiirejahil

Toiduahelad põllul

Kokkuvõttes on põllu elukoosluse kujundamisel, nii nagu ka aia elukoosluse puhul, määrav osa inimesel. Kui mõelda, millised organismid on siinses elukoosluses tootjateks ja millised tarbijateks, siis tootjateks on mitme­sugused kultuur­taimed, keda inimene põllule on kasvama pannud. Peamiseks tarbijaks on inimene. Aga oluline tarbija võib olla ka koduloom, kelle jaoks põllult saadakse loomasööta.

Niisiis on põllu elukoosluses toimimas kaks keskset toiduahelat: viljeldav taim – inimene ja viljeldav taim – koduloom – inimene. Söödataimi kasvatades ja nendega koduloomi toites paneb inimene aluse kunstlikule toidu­ahelale. Loomade kehas muundub taimne toit lihaks, piimaks, kana­munadeks. Inimene ise on selles toidu­ahelas lõpp­tarbija. Põllu elukoosluses tekib ka mitme­suguseid looduslikke toidu­ahelaid. Olgu käsitletud liikide põhjal näiteks toodud toiduahel, kus tootjaks on rukis ja tarbijaks hiir. Hiire võib omakorda ära süüa rebane. Nii tekib kolme­astmeline toiduahel: rukis – hiir – rebane.

Toiduahel: rukis – hiir – rebane

Pean meeles

Põllu elukoosluse elutingimused on muutlikud ja peamiselt inimese kujundatud.

Põlluumbrohud ja -organismid on kohanenud põllul toimuvate kiirete muutustega.

Põllu elukoosluse toitumisahelates on tootjateks peamised kultuurtaimed ja tarbijateks inimesed ja koduloomad.

Küsimusi ja ülesandeid

  1. Too näiteid, kuidas suudavad umbrohud põllul vastu pidada.
  2. Nimeta mõni põllu elukoosluse tavaline lind ja imetaja.Kuidas nad on eluks seal kohastunud?

Edasimõtlemiseks ja uurimiseks

  1. Arutle põllu elukoosluse toitumisahelate üle, kus tootjateks on kultuurtaimed ja tarbijateks inimene või koduloomad.
  2. Koosta põllul tekkida võivaid toiduahelaid, mis oleksid õpikus toodud näidetest erinevad.