Bioloogiline ja keemiline tõrje

Kord õhtuhämaruses nägid Liisa ja Paul siili üle õuemuru sibamas. „Oi kui tore!” rõõmustas Liisa. „Lähme nüüd ruttu tuppa, otsime sealt piimapaki ja kausikese ja viime siilile piima.” „Aga mina olen lugenud, et siilile ei tohi piima anda. See on vananenud komme,” hakkas Paul vaidlema. „Siilile on õige viia hakkliha või muna või kassi- või koeratoitu ja puhast vett. Aga liiga palju ei tohi siili üldse toita. Muidu ta ei viitsi enam üldse aias tigusid otsida.”

  • Kuidas saada lahti aia- ja põllukahjuritest?
  • Kuidas võivad keemilised tõrjevahendid organisme kahjustada?

Kuidas tõrjutakse kahjureid

Kui viia suveõhtuti siiliperele aia lähedale toidu­poolist või panna kevadeks tihasele üles mõned uued pesakastid, siis me mitte ainult ei hoolitse meeldivate loomade eest, vaid rakendame aia kaitsmise võtteid. Mäletame ju, et aias tegutsev siil hävitab tigusid ja rasva­tihane kapsa­liblikaid. Kui aias leidub palju lepa­triinusid, aitab ka see kaasa lehetäide kahjude vähendamisele. Kasulikke olendeid aeda meelitades kindlustame, et aias ei leviks kahjur­putukaid.

Põllujooksik on loomtoiduline mardikas, kes kahjurputukaid hävitades aitab teha bioloogilist tõrjet.

Kahjurite tõrjet, kus taimi kahjustavate elusolendite arvukust piiratakse teiste elus­olendite abiga, kutsutakse bioloogiliseks ehk biotõrjeks. Tegelikus elus ainult bioloogilise tõrje võtetest enamasti ei piisa. Taime­haiguste ja kahjurite tõrjeks kasutatakse ka keemilisi mürkaineid. Sellist tõrjet nimetatakse keemiliseks tõrjeks. Keemiline tõrje on küll tõhusam, kuid peidab endas ohte, mida bioloogilisel tõrjel ei ole. Mürk võib kahjustada inimesi, kes sellega ette­vaatamatult ümber käivad, või ka neid inimesi, kes hiljem mürgitatud taimi toiduks kasutavad. Mürk hävitab ka aiale kasulikke putukaid.

Sipelgate tõrjeks aias kasutatakse keemilist vahendit.

Kõige halvemate tagajärgedega on aeglaselt hajuvate mürkide toime. Kui näiteks tigu sööb aiataimi, millele on pritsitud kahjurite tõrjeks mürgiseid kemikaale, satub mürk teo organismi. Kui siil sööb tigusid, kelle kehas on mürke, jõuavad mürgid siili kehasse ja kahjustavad ohtlikult ka teda. Nii võib inimene kaudselt mürgitada olendeid, kelle kahjustamiseks polnud tal ei vajadust ega tahtmist.

Lehetäide bioloogiline tõrje
Lehetäide keemilisel tõrjel pritsitakse puulehti mürgiga. Mürkained võivad jõuda ka lehetäisid söövate lindude ja nende poegade organismi.

Pean meeles

Bioloogiliseks ehk biotõrjeks nimetatakse kahjurite tõrjet, kus taimi kahjustavate elusolendite arvukust piiratakse teiste elusolendite abiga.

Keemiliseks tõrjeks nimetatakse tõrjet, kus aiakahjureist vabanetakse keemiliste ainetega.

Küsimusi ja ülesandeid

  1. Too näiteid bioloogilise tõrje võimalustest aias ja põllul.
  2. Millised on keemilise tõrje eelised ja puudused?
  3. Kirjelda mürkkemikaalide liikumist elukoosluse toiduahelas.
      • kapsa­liblikas
      • kiritigu
      • lepa­triinu
      • lehetäi
      • põllu­jooksik
      • rasva­tihane

      Edasimõtlemiseks ja uurimiseks

      1. Otsi internetist putukaliike, keda õpikutekstis pole nimetatud, kuid keda samuti saaks kasutada aias ja põllul biotõrjeks.
      2. Leia internetist näiteid selle kohta, kuidas mürgised umbrohu- ja kahjuritõrjevahendid on kahjustanud loodust ja inimest.