Kokkuvõte

  • Taimed kinnituvad juurtega mulda ja võtavad juurtega sealt vett ja toitaineid.
  • Taimede eluks on tähtsad mulla temperatuur, mulla niiskus, mullaviljakus.
  • Taimehaigused on taimede elutegevuse häired, mida põhjustavad mitmesugused organismid ja muud tegurid.
  • Aia elukoosluse kujundamisel on määrav osa inimesel.
  • Aia elukoosluse toiduahelad on suhteliselt lühikesed ja vähepüsivad.
  • Taime eluks vajalikud ained tekivad fotosünteesi teel.
  • Fotosüntees toimub valguse käes taime rohelistes osades.
  • Klorofülli abil valmistab taim valguse käes veest ja süsihappegaasist glükoosi.
  • Fotosünteesiks vajalik süsihappegaas tekib hingamise ja mullaorganismide tegevuse tulemusena.
  • Kultuurtaimed on taimed, keda inimene on järjekindlalt aias, põllul ja mujal kasvatanud ja aretanud ning enda tarbeks kasutanud.
  • Sort on kultuurtaimede rühm, millele on aretustööga loodud teatud vajalikud eripärad.
  • Iluaianduse eesmärgiks on inimese eluümbruse kaunimaks muutmine ilutaimedega.
  • Maitsetaimed on taimed, mis muudavad toidu maitsvamaks ja tervislikumaks.
  • Köögivili on aias toiduks kasvatatav taim.
  • Puuviljakasvatuse eesmärgiks on söödavate viljadega ehk puuviljadega puude kasvatamine.
  • Ravimtaimed on taimed, mida kasvatatakse arstimite valmistamiseks.
  • Kahjurid on organismid, kes kahjustavad oma elutegevusega kultuurtaimi.
  • Bioloogiliseks tõrjeks ehk biotõrjeks nimetatakse kahjurite tõrjet, kus taimi kahjustavate elusolendite arvukust piiratakse teiste elusolendite abiga.
  • Keemiliseks tõrjeks nimetatakse tõrjet, kus aiakahjureist vabanetakse keemiliste ainetega.
  • Põllult saab inimene põhilise osa oma taimsest toidust ja suure osa koduloomade söödast.
  • Tervislikke toiduaineid saadakse mahepõllundusest.
  • Mahepõllunduses ei kasutata mineraalväetisi ega keemilisi putukatõrjevahendeid.
  • Mahepõllunduses väetatakse ainult sõnniku või kompostiga.
  • Umbrohtude, taimekahjurite ja taimehaiguste leviku tõkestamiseks kasutatakse mitmeväljasüsteemi.
  • Põllu elukoosluse toitumisahelates on tootjateks peamised kultuurtaimed ja tarbijateks inimesed ja koduloomad.
  • Inimene oskab erinevate maaharimisvõtetega tõsta mullaviljakust ja suurendada saaki.
  • Maaharimisvõtted on maaparandus, mullaharimine ja väetamine.
  • Väetamine on taimede kasvamiseks vajalike toitainete viimine mulda.
  • Asjatundmatu põlluharimisega võib maa välja kurnata.
  • Liigne väetiste kasutamine võib reostada veekogude vett ja joogivett ning kahjustada toiduainete koostist ja maitset.
  • Muldi targalt kasutada – see ongi parim mullakaitse.
  • Mullakaitse = maapealsete elupaikade kaitse.
  • Mulla hävitamine käib kiiresti, taastumine on aga pikaajaline protsess.

Sa tead järgmiste oskussõnade tähendust:

fotosüntees, orgaaniline aine, väetis, viljavaheldus, liblikõielised, mügarbakterid, sümbioos, kultuurtaim, umbrohi, kahjurid, taimehaigused, keemiline tõrje, biotõrje, mahepõllumajandus, köögi- ja puuvili, sort, maitsetaim, ravimtaim, iluaed.

Sa oskad

  • selgitada fotosünteesi tähtsust orgaanilise aine tekkes;
  • kirjeldada mullaelustikku ning tuua näiteid seoste kohta erinevatemullaorganismide vahel;
  • tuua esile aia- ja põllukoosluse sarnasused ning selgitada inimese rolli nende koosluste kujunemises;
  • iseloomustada ja rühmitada õpitud kultuurtaimi;
  • koostada õpitud liikidest toiduahelaid ja toiduvõrke;
  • tuua näiteid saagikust mõjutavate tegurite kohta;
  • võrrelda keemilist ja biotõrjet ning põhjendada, miks tasub eelistada mahepõllumajanduse tooteid;
  • tuua näiteid muldade kahjustumise põhjuste ja tagajärgede kohta;
  • tuua näiteid põllumajandussaaduste osast igapäevases toidus.

Kordamisküsimused

  1. Mis on mullaviljakus?
  2. Iseloomusta mullaviljakuse ja huumuse seoseid.
  3. Mis tekib huumusest?
  4. Mis juhtub, kui mullas puuduvad mõned taime kasvamiseks vajalikud toitained?
  5. Millised on maaharimisvõtted mullaviljakuse tõstmiseks?
  6. Miks väetatakse potililli?
  7. Mida vajavad taimed eluks?
  8. Mis on taimehaigused ja kes on aiakahjurid?
  9. Millised olendid piiravad aias kapsaliblika levikut?
  10. Kas lepatriinu on taimtoiduline või loomtoiduline putukas?
  11. Millised loomad piiravad tigude levikut aias?
  12. Mida nimetatakse fotosünteesiks?
  13. Millistes taimeosades toimub fotosüntees?
  14. Milliseid aineid on vaja fotosünteesi toimumiseks?
  15. Mis ained tekivad fotosünteesi tulemusena?
  16. Mis on ravimtaim ja mis maitsetaim?
  17. Milliseid taimi kasvatakse köögiviljaaias?
  18. Kirjelda erinevaid viljapuid.
  19. Mida kasvatakse iluaias?
  20. Milliseid taimi nimetatakse umbrohtudeks?
  21. Kuidas suurendavad vihmaussid mullaviljakust?
  22. Millal kasutatakse kahjurite tõrjeks bioloogilist, millal keemilist tõrjet?
  23. Millised on keemilise tõrje kasutamise ohud?
  24. Mis on mahepõllundus?
  25. Mida vajavad taimede juured ja mullaorganismid oma elutegevuseks?
  26. Milline tähtsus on mulla kobestamisel?
  27. Miks jäävad väetamata põldudel saagid iga aastaga väiksemaks?
  28. Milliseid väetisi kasutatakse mulla omaduste parandamiseks?
  29. Milliseid põllutöid oskad nimetada?
  30. Miks peab olemasolevat põllumaad kasutama otstarbekalt?
  31. Miks peavad põllutöömasinatel olema laiad rattad?
  32. Miks on vaja taimi väetada?
  33. Kuidas tuleb muldi kaitsta?
  34. Millised muutused toimuvad kinnitallatud põllul?
  35. Kuidas mõjub loomade pidev karjatamine karjamaale?
  36. Kuidas mõjutavad väetised veekogusid? Põllumajandus­saaduste koostist ja maitset?
  37. Mida tuleks teha kuivanud lehtede ja põhuga?
  38. Mida teha mullaga enne teede, tänavate ja majade ehitamist?