Mulla kaitse

Liisa ja Paul uurisid Eesti ajaloo teatmikku. Seal kirjutati, et kümneid tuhandeid aastaid tagasi oli terve Eestimaa paksu jääkorra all. Pärast jää taandumist maapind soojenes, hakkas tekkima uut mulda ja kasvama said hakata taimed. Paul arvas seepeale, et kuna muld on tekkinud nii pikka aega, siis peab see olema ikka väga väärtuslik ja seda ei tohi hävitada.

  • Kuidas kaitsta mulda liigse kokkusurumise eest?
  • Kuidas on omavahel seotud mulla saastamine ja toidu kvaliteet?

Millega arvestada mulla kaitsmisel

Muld kuulub loodusvarade hulka. Muld on taastuv loodusvara, kuid selle taastumine võtab väga kaua aega. Seepärast peame seda hoolega kaitsma.

Sügisene puulehtede prügimäele viimine on mullale silma­nähtavalt kahjulik. Mulla­elanike toit viiakse minema ja puud jäävad ilma väärtuslikest toit­ainetest (tuleta meelde aineringet). Koos saagiga viib põllumees põllult ära taimedele vajalikke aineid. Maha jääb aga põhk. Põllumees peab kündma põhu mulla sisse. See annab toitu mulla­organismidele ja suurendab mulla­viljakust.

Sügisel langenud puulehed võiksid jääda toiduks mullale.

Muld võib saastuda nii liigse väetamisega kui ka taime­kaitse­vahenditega.

Metsa alla või põlluservadele veetud prügi reostab mulda ja hävitab mullaelustikku.

Mulla vaesumise üheks suuremaks põhjuseks on valed maa­harimis­viisid ja tallamine. Tallamisega surume mulla­osakesed kokku. Sellega hävivad mulla­osakeste vahel olevad õhuruumid, kus elavad hoog­hännalised, lestad ja putukad. Kokku surutakse ka vihma­usside käigud. Mulla õhusisaldus väheneb ja mulla­organismide elutegevus on häiritud. Kokku­surutud muld soojeneb kevadel aeglasemalt ja seemned idanevad halvasti.

Liiga suured loomakarjad karjamaal tallavad mulla kinni ja söövad ära väärtuslikud rohttaimed.

Ehitiste rajamisel tuleb jälgida, et ei tekiks üleujutuse ohtu. Pikemat aega üleujutatud alal hävineb mullaelustik.

Karjääridest kaevandamisel on vaja maapinda kattev viljakas mullapind eelnevalt koorida ja põldudele vedada. Maavarade kasutamisel kehtib nõue, et pärast kaevandamise lõppemist tuleb karjääri veerud ja põhi tasaseks muuta. Endiste karjääride territooriumile istutatakse mets. Metsas hakkab metsakõdust mulla­organismide toimel tekkima muld.

Kiviõli vana poolkoksimäe (põlevkivitööstuse jääkide) sulgemistööd seiklusturismi keskuse rajamiseks on tehtud Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Maakasutajal on kohustus rakendada ettevaatus­abinõusid, et vältida kahjulikku mõju mullale. Tuleb välja selgitada alad, kus inimtegevus võib mulda väga kergesti kahjustada.

Muldade kaitsel tuleb pöörata tähelepanu ka sellele, et tuul ja vesi ei kannaks viljakat mulla­pinnast minema. Selle tagajärjel väheneb oluliselt muldade viljakus, seega väheneb ka saak.

Euroopa Liidu põllumajandus­poliitikas pööratakse suurt tähelepanu keskkonna­kaitsele. Eestis rõhutatakse ka muldade kaitset.

Pean meeles

Muldi targalt kasutada – see ongi parim mullakaitse.

Mullakaitse = maapealsete elupaikade kaitse.

Mulla hävitamine käib kiiresti, taastumine on aga pikaajaline protsess.

Küsimusi ja ülesandeid

  1. Mida tuleks teha kuivanud lehtede ja põhuga?
  2. Miks on mulla tallamine kahjulik?
  3. Mida teha mullaga enne teede, tänavate ja majade ehitamist?

                  Edasimõtlemiseks ja uurimiseks

                  1. Mida tehakse meie linnades kokkukogutud kuivanud lehtedega?
                  2. Uuri välja, kus on sinu kodule lähim koht, kuhu saab viia ära vanad värvipurgid, ravimid ja muud ohtlikud keskkonnajäätmed.
                  3. Kas sa kasutad kõndimisel ja rattasõidul teid ja radasid või kahjustad mulda?