Liisa ja Paul olid ema ja isaga metsas suusamatkal. Ümberringi kõrgusid põlismetsa puud. Tähistatud matkaraja kõige põnevamates kohtades olid tulpadele kinnitatud stendid, kus tutvustati sealse piirkonna taimi, putukaid, linde ja teisi metsaolendeid. Parajasti siis, kui Liisal ja Paulil kõht tühjaks läks, jõuti järve äärde rajatud puhkekohta. Siin otsustati puhata ja einestada. „Ah kuidas mulle meeldib see metsa värske õhk!” õhkas ema võileibu ja joogitermost seljakotist välja kraamides. „Mulle meeldivad need kaitsealuse laane tohutult vägevad puud,” tunnistas isa. Liisa ajas pea kuklasse, et näha kui kõrgel need puude ladvad siis ikka on. Paul ei öelnud midagi. Ta lihtsalt istus pingil ja tundis metsasolemisest rõõmu.
- Milliseid väärtusi on metsal peale selle, et sealt puitu saab?
- Kuidas on puhkemets ette valmistatud puhkajate vastuvõtuks?
Metsa väärtused
Nagu eespool öeldud, on metsal lisaks sellele, et sealt puitu saab, mitmesuguseid muid väärtusi. Vaatame neid lähemalt.
Omaette tegevusharuks metsas on jahindus. Jahimeeste peamine ülesanne pole sugugi küttimine. Suvel koguvad nad metsloomadele söödavihtu, juurvilja ja heina, talvel toimetavad metsa ulukitoitu. Loomi jahivad nad vaid niipalju, nagu lubatud, ja jahikalendri tähtaegadest kinni pidades. Meie jahimehed, (metsa)maaomanikud ja jahindusorganisatsioonid kannavad vastutust selle eest, et ulukeid oleks metsades parajal hulgal ja looduse jaoks parajas vahekorras.
Tänapäeva linnastunud ühiskonnas on metsal oluline tähtsus puhkekohana. Paljusid metsi linnade lähedal ja looduslikult kaunites paikades majandataksegi peamiselt selle nimel, et seal oleks meeldiv vaba aega veeta. Niisugustes metsades kehtivad tihti mitmesugused raiepiirangud. Et metsas oleks mugav olla, rajatakse sinna jalgradu, pannakse üles teeviitu ja koristatakse prahti.
Metsadel on väga suur keskkonnakaitseline tähtsus. Tööstuspiirkondade ja linnade ümber muudavad metsad õhu inimesele tervislikumaks. Keskkonnakaitse eesmärgil on õige säilitada metsa ka paljudes loodusmaastike osades, näiteks mererannas selleks, et seal liiv liikuma ei hakkaks, järsul künkanõlval sellepärast, et vihmaveed mulda ära ei uhuks.
Aga metsad on tähtsad ka kultuuri seisukohalt. Eesti rahvakultuurist on suur osa seotud metsaga. Mets on meie esivanematele alati olnud püha koht, millesse suhtuti aukartlikult ja hoolivalt. Metsast on saanud innustust ja ainet oma loomingu jaoks paljud eesti kirjanikud, muusikud ja kunstnikud.
Metsadel on hindamatu tähtsus teaduse jaoks. Erilise väärtusega on sealjuures põlismetsad ning haruldased taime- ja loomaliigid. Eestis teadaolevaist ohustatud taime- ja loomaliikidest elab metsades ligi 1/3. Teiste meie elukooslustega võrreldes on metsades neid kõige rohkem.
Kaitsealused metsad
Üldse on metsal loodusliku mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamisel oluline roll. Metsa elurikkuse säilitamiseks tuleb tema teatud osi kaitsta. Eesti metsi kaitstakse mitmel viisil. Ligi 10% Eesti metsamaast on range kaitse all. See tähendab, et seal on keelatud peaaegu igasugune inimtegevus. Oleme rangelt kaitstavate metsade osakaalu poolest Põhja-Euroopas üks esimesi.
Omaette kaitsealad on vääriselupaigad. Vääriselupaik on väikene ala metsas, mis sobib elamiseks ohustatud ja haruldastele liikidele. See ala võib olla vaid mõnesajameetrise läbimõõduga. Vääriselupaigas võib kasvada jämedaid või väga vanu puid, leiduda surevaid ja kuivanud tüvesid ning puutüükaid, maas lamada poolkõdunenud puitu. Vääriselupaigaks võib olla killuke kunagisest põlismetsast või põlismetsaga sarnanev vana metsa tukk. Enamasti asuvad vääriselupaigad majandatavas metsas. Nad on seal otsekui varjupaigad põlismetsaliikidele. Eestis on kokku tuhandeid vääriselupaiku. Nad on küll väikesed, kuid üheskoos moodustavad nad otsekui kaitsevõrgustiku.
Suuri kaitsealuseid metsaalasid ehk loodusmetsi on meil palju vähem. Need paiknevad Eesti rahvusparkide ja looduskaitsealade territooriumitel. Põnevaid kaitsealuseid põlismetsi leidub mitmel pool Eestis. Vanim kaitsealune põlismets asub Tartumaal Järvseljal. Sealset niinimetatud Järvselja ürgmetsa on ametlikult kaitstud juba ligi 100 aastat. Kordumatu ilmega on laialehine mets Abruka saarel Saaremaa lähedal, Mihkli tammik Pärnumaal ja Poruni pärnamets Narva jõe lähistel.
Proovi järele
Vali internetist RMK koduleheküljelt aadressil loodusegakoos.ee välja oma kodule lähim ja meeldivaim metsa õpperada ja minge koos sõpradega sinna esimesel võimalusel matkama.
Pean meeles
Jahinduse üheks olulisemaks ülesandeks on hoolitsemine selle eest, et ulukeid oleks metsades parajal hulgal ja looduse jaoks parajas vahekorras.
Mets on oluline puhkekohana, samuti on tal suur keskkonnakaitseline, kultuuriline ja teaduslik tähtsus.
Metsal on oluline roll loodusliku mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamisel.
Vääriselupaik on väikene ala metsas, mis sobib elamiseks ohustatud ja haruldastele liikidele.
Küsimusi ja ülesandeid
- Kirjelda teisi metsa kasutusalasid peale puidu hankimise.
- Kirjelda metsade keskkonnakaitselist, kultuurilist ja teaduslikku tähtsust.
- Mis on vääriselupaik?
- Nimeta Eesti kaitsealuseid metsi.
 |  |  |
 | ||
 |  |  |
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Arutle teemal: mis oleks Eesti loomastikus, inimeste elus ja majanduses teisiti, kui siin poleks metsa.
- Koostage pinginaabriga vastastikku küsimusi metsade mitmekülgsete väärtuste kohta ja arutlege omavahel vastuste õigsuse üle.
- Uuri internetist täpsemalt, kuidas näevad välja Järvselja ürgmets, Abruka salumetsa kaitseala, Poruni põlismets, Mihkli tammik.
- Otsi internetist otsisõna vääriselupaigad abil, kus asuvad su kodukohale lähemad vääriselupaigad ja selgita, miks nad vääriselupaikadeks on võetud.
