Liisal ja Paulil oli olnud kehalise kasvatuse tund. Staadioni ühel sirgel puhus tuul tagantpoolt ja joosta oli väga kerge. Vastassirgel oli aga vastutuul, mis sundis tublisti pingutama. Pärast jooksu hingeldasid mõlemad lapsed tublisti. Tundus, nagu poleks kopsudes piisavalt õhku. Õpetaja manitses lapsi minema sooja ruumi, et nad jahedat õhku sisse ahmides ei külmetuks.
- Kuidas mõjutab õhk organismide elutegevust?
- Millised õhu omadused on organismidele tähtsad?
Mis on õhk?
Õhk on värvitu ja lõhnatu erinevate gaaside segu, mis moodustab Maa atmosfääri ehk õhkkonna. Õhk on elukeskkonnaks kõikidele maismaal elavatele taimedele ning loomadele, sealhulgas ka inimesele. Peaaegu kõik elusolendid vajavad hingamiseks õhus sisalduvat hapnikku. Õhust saavad rohelised taimed fotosünteesiks vajaliku süsihappegaasi. Veest väljaulatuvad taimeosad kasutavad samuti õhku.
Õhk on pidevas liikumises. Õhu liikumist nimetatakse tuuleks. Tuule kiirus on erinev. Tuul liigutab taimelehti, kiirendab vee auramist lehtede pinnalt ja võib põhjustada taimel veepuudust. Tugev tuul võib murda taimi ja puid. Tuul võib viia kaugele merele ka linde ja putukaid.
Õhku kasutavad edasiliikumiseks linnud, nahkhiired, teised loomad ja paljud putukad. Sealt püüavad neist paljud ka oma toidu. Õhk kannab edasi taimede seemneid, õietolmu ja eoseid.
Kuidas mõjutab õhk organisme?
Õhutemperatuurist sõltub, millised organismid ühel või teisel alal elavad. Õhutemperatuur muutub meil Eestis aasta jooksul suures ulatuses ja mõjutab loomade ning taimede elu. Sügisel langevad lehtpuude lehed maha ja üheaastased taimed kuivavad. Mulda jäävad talve üle elama nende seemned ja mitmeaastaste taimede maa-alused osad. Külma vastu on loomadel tihe karvkate ja lindudel sulestik. Sulgede ja karvade vahel olev õhk juhib soojust halvasti. Rändlinnud lendavad külma eest soojematele aladele.
Organismide elus on tähtis ka õhu niiskus. Niiske õhk muudab putukate tiivad raskemaks ja nad ei jõua kõrgele lennata. Seetõttu lendavad pääsukesed siis, kui õhk muutub niiskemaks, putukaid püüdes maapinna lähedal. Taimedest vajavad niisket õhku samblad ja sõnajalad. Niiske õhk soodustab ka samblike kasvu.
Organismidele on väga tähtis ka õhu puhtus.
Õhus hõljuvad imepisikesed aineosakesed põhjustavad lõhna. Lõhna järgi leiavad paljud loomad üles oma saagi. Lõhna ja värvuse järgi leiavad putukad üles lilleõie, et sealt nektarit koguda. Oma liigikaaslased leitakse loomariigis üles samuti lõhna järgi.
Taimede õitsemise ajal hoiatatakse inimesi õhus hõljuvate õietolmuterade eest. Need põhjustavad paljudel inimestel nohu, silmade kipitust ja pisaravoolu. Seda nähtust nimetatakse allergiaks ehk ülitundlikkuseks.
Pean meeles
Õhk on elukeskkonnaks taimedele ja loomadele.
Õhk on tähtis hingamiseks, selles sisalduvad taimede toitumiseks vajalikud gaasid.
Õhk kannab edasi taimede seemneid, õietolmu ja eoseid.
Õhku kasutavad edasiliikumiseks linnud, putukad ja mitmed muud loomad.
Õhust püüavad oma toidu paljud linnud, putukad ja nahkhiired.
Küsimusi ja ülesandeid
- Mida saab õhust oma elutegevuseks roheline taim? Mida inimene?
- Kuidas on linnud ja loomad kohastunud külmaga?
- Miks tundub oksal istuv lind külma ilmaga suuremana kui tavaliselt?
- Millist kahju võib loodusele teha tugev tuul?
- Mis tähtsus on lõhnal?
Millist oma eluks vajalikku gaasi saab inimene õhust?
Millist gaasi eraldub väljahingamise ajal õhku?
Millist õhus olevat gaasi kasutavad rohelised taimed toitumisel?
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Kas kasukas soojendab?
- Miks vahetavad paljud loomad karva? Millal toimub karvavahetus?
- Mis juhtub, kui õhu koostis muutub?
