Keskpäevaks tuli pilve tagant välja särav päike ja lapsed otsustaid ilusat ilma ära kasutada ning metsa jalutama minna. Paul teadis, et lähedases metsatukas on talvine terviserada ja sinna lapsed nüüd suundusidki. Mõne aja pärast pani Liisa tähele, et taevaservale hakkavad kogunema tumesinised pilverüngad. „Nüüd peaksime küll hakkama kodu poole liikuma,” arvas Paul seepeale. Neist tumedatest pilvedest võib tulla korralik tihe lumesadu.
- Kuidas tekivad eri liiki pilved ja mida need ennustavad?
- Kuidas tekivad sademed?
Pilved
Inimesi huvitab ilmateates alati, kas lubatakse ilusat või sajust ilma. Ilusaks ilmaks peetakse päikesepaistelist talve-, kevad-, suve- või sügisilma. Sajuga kaasneb aga pilvine ja sombune ilm. Ilmaennustusest saab iga päev teada, kas sademeid on oodata ja mis liiki need on.
Päikesekiirguse mõjul toimub maapinnalt, veekogudelt ja taimedelt pidev vee auramine. Seega sisaldab igasugune õhk alati veeauru. Veeauru sisaldust õhus nimetatakse õhuniiskuseks.
Tähelepanekud ja katsed näitavad, et vesi aurab igasuguse temperatuuri juures. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini toimub auramine. Soojas õhus on veeauru rohkem kui külmas õhus. Soe õhk on seega niiskem kui külm õhk. Sademete tekkimine on alati seotud õhutemperatuuri langemisega. Kui õhutemperatuur langeb, hakkab veeaur tihenema veepiiskadeks või jääkristallideks. Veeaur on inimese silmale nähtamatu, veepiisad ja jääkristallid on nähtavad ja moodustavad sellises olekus pilvi. Pilved on jääkristallide või veepiiskade nähtav vorm. Alati pole taevas pilvi, need tekivad ja kaovad, tulevad ja lähevad. Pilved moodustuvad siis, kui soe õhk tõuseb kõrgemale, kus on külmem, või kui soe ja külm õhk kohtuvad. Kui palju on taevas mingil hetkel pilvedega kaetud, seda näitab pilvisus.
Pilvede liigid
Pilvi on kolm põhiliiki. Kõige kõrgemal asuvad kiudpilved. Kuna 6–10 km kõrgusel on väga külm, siis koosnevad need põhiliselt jääkristallidest. Sellised pilved on läbipaistvad ja meenutavad uduloori või valgeid kiude. Nad võivad olla sulgjad, niitjad või kiulised. Sademeid need pilved ei anna. Kiudpilvede ilmumine ennustab ilmamuutust.
2–6 km kõrgusel tekivad keskmise kihi pilved – kõrgrünkpilved ja kõrgkihtpilved. Need on valgete või hallide pilvetompude või -laikude kogumid, mis moodustavad tavaliselt ühtlase kihi, kuid vahel paistab pilveribade vahelt taevas.
Maapinnast kuni 2 km kõrgusel asuvad kihtsajupilved ja rünkpilved. Kihtsajupilvi kutsutakse sageli ka lihtsalt vihmapilvedeks. Rünkpilved on valgete villatupsude sarnased. Mõnikord ühinevad need suurteks ja tumedateks rünksajupilvedeks, mis võivad tuua tugevat vihma, äikest ja rahet. Väiksemad rünkpilved on enamasti ilusa ilma tunnuseks. Nad tekivad tavaliselt hommikul, keskpäeval on neid taevas kõige rohkem, õhtuks pilved enamasti hajuvad. Talvel on rünkpilvi harva. Suured rünkpilved võivad tuua äikest, tugevat vihma või rahet.
Sademete tekkimine
Sademete tekkimiseks on vaja õhuniiskust ja õhu jahenemist. Kui õhutemperatuur on külmumistemperatuurist kõrgem, tiheneb ehk kondenseerub veeaur veepiiskadeks, kui aga madalam, siis jääkristallideks. Veepiisad ja jääkristallid on õhus pidevas liikumises, kokku põrgates nad ühinevad ja suurenevad. Veepiiskade liitumisel tekivad vihmapiisad, jääkristallide ühinemisel lumehelbed. Vihm ja lumi langevad raskusjõu mõjul sademetena maapinnale. Sademete liigid on ka rahe, lörts, kaste, udu, hall, härmatis, jäide.
Pean meeles
Pilved tekivad veeauru kondenseerumisel veepiisakeste või jääkristallide kogumiks.
Sademed on vedelas või tahkes olekus vesi, mis langeb aluspinnale kas pilvedest (vihm, lumi) või eraldub õhust (kaste, härmatis, hall).
Küsimusi ja ülesandeid
- Too viis näidet vee auramise kohta looduses.
- Millised tähelepanekud tõestavad veeauru olemasolu õhus?
- Miks suvel pärast vihma kuivab maapind üsna kiiresti, sügisel aga mitte?
- Tuleta meelde, kuidas tekib rahe, kaste, härmatis.
Õhuniiskuseja õhutemperatuuri.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Määra järgmise nädala jooksul iga päev samal ajal pilvisus ja pilveliigid ning kanna andmed vaatlustabelisse. Vaatle ka pilvede kuju, suurust, värvust ja kõrgust ning püüa ennustada ilma. Punaseid pilvi on päikesetõusu või loojangu ajal. Mustjassiniseid pilvi enne suurt sadu.
- Kasuta otsisõna pilvede kool ja tutvu internetis pilvede eri liikidega.
