Kokkuvõte

• Õhk on elusolenditele vajalik hingamiseks, selles sisalduvad taimede toitumiseks vajalikud gaasid.
• Õhk on elukeskkonnaks taimedele ja loomadele.
• Õhk kannab edasi taimede seemneid, õietolmu ja eoseid. Õhu kaudu levivad seemned on kerged või varustatud lennukarvadega või lennutiibadega.
• Õhku kasutavad edasiliikumiseks linnud, putukad ja mitmed muud loomad.
• Õhust püüavad oma toidu paljud linnud, putukad ja nahkhiired.
• Lindudel, nahkhiirtel ja putukatel on lendamiseks tiivad.
• Õhkkond e atmosfäär kaitseb Maad liigse kuumenemise ja jahtumise ning väiksemate meteoorkehade eest ja neelab endasse kahjuliku osa päikesekiirgusest.
• Õhu koostisse kuuluvad lämmastik (ligi 4/5), hapnik (1/5) ning vähemal määral süsihappegaasi ja veeauru.
• Õhus võib olla ka kahjulikke lisaaineid.
• Õhus sisalduvat hapnikku on vaja organismidele hingamiseks ning põlemiseks.
• Organismide hingamisel eraldub õhku süsihappegaasi.
• Põlemiseks on vajalik hapniku olemasolu.
• Põlemisel reageerivad ained ja materjalid hapnikuga, seejuures vabaneb valgust ja soojust ning tekib süsihappegaas.
• Kõdunemine on surnud organismide lagundamine mikroorganismide poolt.
• Kõdunemiseks on vaja hapnikku ja eraldub süsihappegaas.
• Leegi kustutamiseks tuleb takistada hapniku juurdepääs põlevale materjalile.
• Õhk on värvuseta ja lõhnata, läbipaistev gaaside segu, mis täidab ruumi.
• Normaalõhurõhk on 760 mm Hg.
• Õhk on halb soojusjuht.
• Õhutemperatuur näitab aluspinna kohal soojenenud õhu temperatuuri.
• Õhutemperatuur sõltub sellest, millise nurga all päikesekiired maapinnale langevad.
• Õhutemperatuuri erinevused on tingitud aluspinna omadustest, selle tumedusest või heledusest.
• Ilmajaamas mõõdetakse õhutemperatuuri mitu korda ööpäevas.
• Vaatlusandmete järgi arvutatakse keskmine õhutemperatuur.
• Miinimumtemperatuur on vaatlusperioodi madalaim ja maksimumtemperatuur kõrgeim mõõdetud temperatuur.
• Soe õhk on kergem kui külm õhk. Soojem ning kergem õhk liigub ülespoole.
• Soojenedes õhk paisub, jahtudes tõmbub kokku.
• Tuul on õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes.
• Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevus.
• Õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale.
• Mida suurem on õhurõhkude erinevus, seda suurem on tuule kiirus.
• Tuule kiirust mõõdetakse anemomeetriga.
• Tuule suund on ilmakaar, kust tuul puhub.
• Tuule suunda mõõdetakse tuulelipuga.
• Niiske õhk on kuivast õhust kergem
• Niiske õhu tekitatud rõhk on kuiva õhu rõhust madalam.
• Niiske õhk – madalrõhkkond.
• Kuiv õhk – kõrgrõhkkond.
• Kondenseerumiseks nimetatakse veeauru tihenemist veeks.
• Pilved tekivad veeauru kondenseerumisel veepiisakeste või jääkristallide kogumiks.
• Pilvede põhiliikideks on: kiudpilved, kõrgrünkpilved, kõrgkihtpilved, kihtsajupilved, rünkpilved.
• Sademed on vedelas või tahkes olekus vesi, mis langeb aluspinnale kas pilvedest (vihm, lumi) või eraldub õhust (kaste, härmatis, hall).
• Väike veeringe on vee ringlemine maailmamere ja atmosfääri vahel.
• Suur veeringe on vee ringlemine maailmamere, maismaa ja atmosfääri vahel.
• Ilm on mingis kohas teatud hetkel olev õhkkonna seisund.
• Ilmaelemendid on õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, tuul, pilvisus, sademed.
• Ilmastik on pikema ajavahemiku, näiteks nädala, kuu või aastaaja ilmad.
• Sademete hulka mõõdetakse sademetemõõtjaga.
• Eestis on keskmiselt 600–700 mm sademeid aastas.
• Meteoroloogid töötavad ilmajaamades, uurivad ilmastikku ja püüavad teada saada, missugune on lähipäevade ilm.
• Õhurõhk sõltub õhutemperatuurist. Õhurõhu muutumine ennustab ilma muutumist.
• Madalrõhkkonnas on tavaliselt ilm pilvine, tuuline ja sajune, suvel jahe ja talvel soe. Kõrgrõhkkonnas on enamasti vähe pilvi ja nõrk tuul. Kõrgrõhkkond ennustab ilusat ja püsivat ilma.
• Puhas õhk on eluks hädavajalik kõikidele organismidele.
• Õhku saastavad kütuste põletamine, tööstuslikud protsessid, transpordi heitgaasid jms.

Sa tead järgmiste oskussõnade tähendust:

õhkkond, õhk, tolmlemine, gaas, hapnik, süsihappegaas, lämmastik, hingamine, põlemine, kõdunemine, kondenseerumine, tuul, tuule kiirus, tuule suund, pilved, sademed, ilm, ilmastik, veeringe.

Sa oskad

• kirjeldada õhu tähtsust inimeste, taimede ja loomade elus; iseloomustada taimede, lindude ja putukate kohastumusi eluga õhkkeskkonnas;
• rääkida õhu koostisosadest ja neid iseloomustada;
• rääkida õhu erinevatest omadustest;
• selgitada hapniku rolli põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel ning hapniku tähtsust organismidele;
• selgitada, kuidas tekib süsihappegaas põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel;
• mõõta õues õhutemperatuuri, hinnata pilvisust ja tuule kiirust ning määrata pilvetüüpe ja tuule suunda;
• võrrelda ilmakaardi järgi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed) Eesti erinevates osades;
• iseloomustada graafiku põhjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning tuuleroosi abil valdavaid tuuli Eestis;
• kirjeldada pildi või skeemi järgi veeringet;
• nimetada õhu saastumise põhjusi ja tagajärgi ning tuua näiteid, kuidas vältida õhu saastumist.

1. Mida saab õhust oma elutegevuseks roheline taim? Mida inimene?
2. Kuidas on linnud ja loomad kohastunud külmaga?
3. Kuidas kaitseb õhkkond Maad?
4. Mida vajab inimene oma elutegevuseks?
5. Millised õhu omadused võimaldavad elu Maal?
6. Millised omadused on õhu kaudu levivatel seemnetel ja viljadel?
7. Millised keha omadused soodustavad lindude lendamist?
8. Mille poolest erineb linnu tiib nahkhiire tiivast?
9. Kuidas rändab ämblik?
10. Millest koosneb õhk?
11. Kuidas saab kindlaks teha, et õhus on hapnikku?
12. Milline õhu koostisosa on inimese elutegevuse seisukohalt kõige tähtsam?
13. Kuidas satub hapnik inimese organismi?
14. Põlemisel ja hingamisel kulub hapnikku. Miks hapnik õhust otsa ei saa?
15. Mida on vaja põlemiseks?
16. Mis takistab põlemist? Kuidas põlengut kustutada?
17. Kuidas teha kindlaks, et õhk: a) täidab ruumi, b) on läbipaistev ja värvuseta, c) on lõhnata, d) on kerge gaaside segu?
18. Mis on õhurõhk?
19. Mis on looduses maa- ja veepinna soojenemise põhjus, mis tagajärg?
20. Kuidas muutub õhutemperatuur ööpäeva jooksul? Aasta jooksul?
21. Miks sügisel õhutemperatuur langeb?
22. Mis juhtub õhuga soojenemisel ja jahtumisel?
23. Selgita joonise abil, milles seisneb erinevus tiheda ja hõreda õhu vahel.
24. Milline seos on õhutemperatuuril, õhurõhul ja tuulel?
25. Mis on tuule tekkimise põhjus, mis tagajärg?
26. Milline on õhu osakeste arv kindlas gaasiruumalas?
27. Mis juhtub õhu osakestega, kui sinna lisandub veeauru osakesi?
28. Millised tähelepanekud tõestavad veeauru olemasolu õhus?
29. Võrdle niisket ja kuiva õhku.
30. Mis on kondenseerumine?
31. Miks suvel pärast vihma kuivab maapind üsna kiiresti, sügisel aga mitte?
32. Mis on väike veeringe? Mis on suur veeringe?
33. Millistest allikatest saad tavaliselt teateid järgmise päeva ilma kohta?
34. Miks on vaja õhurõhku mõõta? Kuidas saab seda teha?
35. Mis on õhurõhu muutumise põhjus, mis tagajärg?
36. Kuidas kujutatakse õhurõhku ilmakaartidel?
37. Millised inimtegevused saastavad õhku?