„Liisa, tule vaata, millise huvitava artikli ma lehest leidsin!” hõikas Paul ühel õhtupoolikul üle köögiukse. „Varsti on jälle oodata nõiakaevu keemahakkamist.” „Mis nõiakaev ja kuidas see keeb?” imestas Liisa. Jutuajamisse sekkus ka köögis toimetav ema. „Nõiakaevuks nimetatakse Tuhala kaitsealal asuvat kaevu, mis kevadise suurvee ajal hakkab üle ajama. Rahvasuu räägib, et siis hakkavat kaevunõiad vihtlema.” Paul teatas seepeale: „Siin kirjutatakse edasi, et Tuhala karstialale tahetakse rajada kaevandust ja see võib selle ainukordse loodusnähtuse hoopis kaotada.” „Loodame, et kaevandust siiski ei tule,” arvas ema. „Just,” oli ka Paul päri, „kohus tegi õiglase otsuse ega andnud kaevandamiseks luba.”
- Missugune on sinu kodukohale lähim karjäär ja millist maavara seal kaevandati või kaevandatakse?
- Millised keskkonnaprobleemid tekivad maavarade kaevandamisega?
Kaevandamine
Maavarasid kaevandatakse maa-alustes kaevandustes või karjäärides. See toob ümbritsevale keskkonnale paratamatult kaasa mitmesuguseid probleeme. Paljude sajandite vältel on Eestis kasutatud kohalikke ehitusmaterjale – paekivi, savi, liiva ja kruusa, samuti turvast ning teisi maavarasid. Varasematel sajanditel ei ole nende kaevandamine loodusesse suuri jälgi jätnud, sest kaevandamine ja kasutamine oli siis vähene. Nüüdseks on enamasti vaid aimatavad need kohad, kus 19. sajandil asusid arvukad savi-, paekivi-, liivakivi- või turbakarjäärid.
Olukord muutus põhjalikult tööstuse arenedes, kui maavarade kaevandamisel hakati kasutama võimsaid masinaid. Sellega kaasnes ulatuslik pinnase ümberpaigutamine ja tehispinnavormide teke. Suurimad tehispinnavormid on kujunenud põlevkivi kaevandamise ja töötlemise piirkondades. Põlevkivi kaevandatakse nii allmaakaevandustes kui ka karjäärides. Ida-Virumaal on suur osa territooriumist põlevkivikarjääride all. Põlevkivikarjääride tõttu on rikutud väga palju viljakat maad. Samal ajal on põlevkivikaevanduste piirkonnas vanade kaevanduskäikude sissevarisemisel tekkinud paari meetri sügavusi nõgusid.
Põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades jääb järele tuhk, mida on aastakümnete jooksul veetud kokku tuhamägedesse. Enamasti on tuhamäed 50–115 m kõrgused ja eriti palju on neid Kiviõli ja Kohtla-Järve ümbruses. Nii karjäärides kui ka maa-alusel kaevandamisel ähvardab kaevanduspiirkonna põhjavett veetaseme langus ning suur reostumisoht.
Karjäärialade korrastamine
Kuidas saab keskkonnale tekitatud kahju parandada? Karjääriviisilise kaevandamise ajal tuleb maapinda kattev viljakas mullapind eelnevalt koorida ja vedada põldudele. Maavarade kasutamisel kehtib nõue, et pärast kaevandamise lõppemist tuleb karjääride veerud muuta ümaramaks ja nõo põhi tasandada. Endiste karjääride territooriumile tuleb istutada mets või rajada tehispõllud. Paraku ei ole seda nõuet alati silmas peetud. Eesti territooriumil leidub laialipillutatult rohkesti suuri ja väikesi liiva- ning kruusakarjääre, mida pole püütudki korrastada.
Mida saame teha karjääri korrastamiseks?
Ümardame karjääri nõlvad. • Istutame nõlvadele metsa. • Rajame tehisveekogu. • Korrastame ümbruse.
Karjääride korrastamine on tänapäeval põlevkivi tootmisprotsessi lahutamatu osa ja võtab aega 2–3 aastat. Kõigepealt kaetakse kaljused kivimid puistanguga, selle katteks veetakse rabenenud lubjakivi, mergel, savi. Kõige ülemisse ossa ladestatakse uue pinnase moodustamiseks moreen, turvas, saviliiv. Korrastamine toimub kahes järgus. Esmalt tasandatakse pinnas, silutakse nõlvad ja rajatakse teedevõrk. Järgneb alade metsastamine, milleks kasutatakse peamiselt mändi, kaske, kuuske, lehist jt puuliike. Teise etapi töödeks kaasatakse metskondi, kelle valdusesse korrastatud ala hiljem üle antakse.
Põlevkivikarjäärid pööravad aasta jooksul maakatet ringi mahu poolest kümneid kordi vähem kui Eesti põldude kevadine kündmine. Sellest hoolimata peetakse kaevandamist suuremaks keskkonna muutjaks kui maaviljelust. Põhjuseks on kaevandamisega pööratud maa pikem taastumisperiood.
Rohkem kui põlevkivi kaevandamine muudab maastikku ja looduskeskkonda aga turba kaevandamine. Kosmosest on näha üle terve Eesti ammendatud, hüljatud või töös olevad turbaväljad. Paljudel turbaväljadel, kus tootmine on lõpetatud, kasvab nüüd võsa. Osa turbavälju kavatsetakse taastada loodusliku rabamaastikuna, sellised on näiteks Viru ja Hara raba Lahemaa rahvuspargis.
Pean meeles
Maavarade kaevandamine kaevandustes ja karjäärides toob kaasa keskkonnaprobleeme.
Küsimusi ja ülesandeid
- Miks vanasti ehitusmaterjalide kaevandamine karjäärides loodust ei kahjustanud?
- Loetle kaevanduste ja karjääridega seotud keskkonnaprobleeme.
- Millises Eesti piirkonnas on kaevandamisega seotud keskkonnaprobleemid kõige tõsisemad?
- Miks vajab kaevandamine palju elektrienergiat?
- Milliseid töid tuleb teha karjääride korrastamisel pärast kaevandamise lõpetamist?
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
Põlevkivipiirkonna kohta saad lisaandmeid ka „Eesti atlasest”. Leia sealt Kirde-Eesti kaevanduste kaart. Sellel on kujutatud kaevandused ja karjäärid.
Vasta küsimustele.
- Kuidas on skeemil kujutatud kaevandused ja karjäärid?
- Millised karjäärid paiknevad põlevkivipiirkonnas?
- Millised maa-alused kaevandused paiknevad põlevkivipiirkonnas?
- Milline kaevandus on neist suurim?
