Liisa ja Paul jalutasid Tallinna kesklinnas. Vahepeal otsustasid nad Vabaduse väljaku juures Harjuvärava mäe pargi pingil veidi jalgu puhata. „Küll linnas on ikka tore. Nii palju poode ja valikuid. Ja kui tahad kusagil pargipingil vaikuses omaette olla, siis selleks leidub kah kohti,” leidis Liisa. „No mis vaikust siin pargipingil on? Autode müra on nii kõva, et summutab lindude hääled täiesti ära!” vaidles Paul vastu. „Noh ja vaata neid puid. Mitte ühtegi samblikku pole tüvedel näha. Kas sa siis ei tea, et seal, kus samblikud kasvada ei saa, on õhk kahjulik ka inimesele? Linnas on üldse keskkond inimesele kahjulik.” Liisa ei vastanud midagi, sest ei teadnud, misasi see keskkond täpselt on. Aga otsustas, et uurib kodus järele, kas tõesti on linn inimese tervisele kahjulik.
- Mis on keskkonnakaitse?
- Kuidas inimene keskkonda saastab?
- Kuidas jälgitakse keskkonna seisundit ja kuidas keskkonda kaitstakse?
Saasteallikad ja keskkonnakaitse
Inimene toodab oma tegevusega küll rohkesti hüvesid, kuid rikub sellega paratamatult suuremal või vähemal määral keskkonda. Ta ei muuda mitte ainult ökosüsteeme, vaid ka saastab õhku, vett, mulda ja muud keskkonda meie ümber. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse sellist kahjulikku mõju keskkonnale vähendada.
Õhku saastavad tööstusettevõtted, näiteks Kirde-Eestis asuvad soojuselektrijaamad, mis põlevkivi põletades toodavad elektrit, mida igapäevaselt vajame. Olulised õhu saastajad on ka liiklusvahendid, kaasa arvatud sõiduautod, mis on paljudes peredes asendamatuteks sõiduvahenditeks. Õhku saastab ka näiteks elumajade ahjude kütmine, suurendades õhus süsihappegaasi, tahma jt ainete kogust. Õhk on suuremates linnades, tööstusettevõtete ümber, suurtel maanteedel rohkem või vähem saastatud. Saastatud õhk sisaldab kahjulikke aineid inimesele ja paljudele tundlikele organismidele, näiteks samblikele.
Mulda saastavad väetised ja mürgid, mida kasutatakse põllumajandusliku toodangu suurendamiseks, aga ka saasteained tööstusettevõtetest ja liiklusvahenditest, mis algul satuvad õhku, kuid hiljem sademeveega mulda. Veekogusid saastab inimene heitvetega, mis tekivad tööstusettevõtetes ja inimeste igapäevases majapidamises. Samuti satub jõgedesse, järvedesse ja merre mürke põllumajandusliku tootmise ja laevaliikluse tõttu ning muudel põhjustel.
Selleks et piirata õhu, mulla, vee ja muu keskkonna saastamist, on vastu võetud rohkesti keskkonnakaitset reguleerivaid seadusi, määrusi ja rahvusvahelisi kokkuleppeid, millest osapooled on kohustatud kinni pidama. Nendes regulatsioonides on kehtestatud kindlad normid. Keskkonna rikkujaid ähvardavad saastetrahvid ja muud karistused.
Selleks, et selgitada, milline on teatud paikades keskkonna tegelik seisund, mõõdetakse seda pidevalt. Näiteks asuvad üle kogu Eesti vastava aparatuuriga varustatud mõõtejaamad, kus mõõdetakse pidevalt õhusaastet.
Õhuseire Tallinnas
Euroopa Liidu juhtnööride kohaselt peab linnades, kus elab üle 250 000 elaniku, tegema õhuseiret ehk õhu pidevat jälgimist vähemalt kolmes erinevas paigas. Tallinnas jälgitakse õhu seisundit kesklinnas, Koplis ja Õismäel. Igas jaamas on peatähelepanu erinevatel saasteallikatel. Kesklinnas mõõdetakse peamiselt transpordisaastet, Koplis tööstussaastet ning Õismäel kogutakse taustaandmeid, see tähendab saadakse teada, milline on õhu üldine seisund. Vabaduse väljaku servas on üles pandud ekraan, kust igaüks saab näha värskeid andmeid Tallinna keskkonnaseisundi kohta.
Ka müra võib olla saastaja
Kas oled märganud, et kui kõnnid tiheda liiklusega tänaval, pead selleks, et keegi sind kuuleks, tahtmatult häält tugevdama? Rokkmuusika kontserdil viibides tuleb aga selleks, et end naabrile arusaadavaks teha, vahel lausa karjuda. Kui inimene peab viibima pidevalt mürarohkes keskkonnas, siis kahjustab see aja möödudes tema kuulmiselundeid. Näiteks on kindlaks tehtud, et inimestel, kes on töötanud kümme või rohkem aastat mürarohkes tööstusettevõttes, on kuulmine tihti selgesti nõrgenenud.
Pean meeles
Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse vähendada inimese kahjulikku mõju keskkonnale.
Õhku saastavad tööstusettevõtted, liiklusvahendid jm saasteallikad.
Mulda saastavad põllumajanduses kasutatavad väetised ja putukatõrjemürgid, samuti tööstusettevõtetest ja mujalt tulevad saasteained.
Vett saastatakse tööstuse ja majapidamise heitvetega, põllumajandusliku tootmisega, laevaliiklusega jne.
Küsimusi ja ülesandeid
- Mis on keskkonnakaitse?
- Kuidas inimene saastab õhku, mulda ja vett?
- Mismoodi jälgitakse Eestis õhu saastatust?
Fooniõhu seirejaamu on .
Tööstuse seirejaamu on .
24 m meteomaste on .
Linnaõhu seirejaamu on .
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Koosta oma kodukoha ümbruse peamiste keskkonnaprobleemide nimestik (näiteks maavarade kaevandamine, katlamajad, karjalaudad, tööstusettevõtted jms). Paiguta need probleemid tähtsuse järgi järjekorda. Iseloomusta iga probleemi lähemalt ja paku välja võimalusi, kuidas nende keskkonda kahjustavat toimet piirata.
- Selgita, millega tegeleb su kodukohale lähim tööstusettevõte. Mismoodi see ohustab ümbritsevat keskkonda?
- Uuri internetist aadressil www.klab.ee, kuidas Eestis selgitatakse õhu, vee, pinnase saasteainete sisaldust.
