A
- Absorbent – kahjulikke aineid endasse imav aine.
- Agarik – mere rannavööndis kasvav punavetikaliik; kasutatakse tarretavate omaduste tõttu kondiitritööstuses.
- Aineringe – ainete pidevalt korduv ringlemine:
surnud taimed ja loomad – lagundajad – huumus – süsihappegaas ja toitained – roheline taim. - Alustaimestu – puhma-, rohu- ja samblarinne kokku.
- Anemomeeter – riist tuule kiiruse mõõtmiseks.
- Atmosfäär ehk õhkkond – Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest.
B
- Baromeeter – õhurõhu mõõtmise riist.
- Bioloogiline tõrje ehk biotõrje – kahjurite tõrje, kus taimi kahjustavate elusolendite arvukust piiratakse teiste elusolendite abiga.
E
- Elukooslus – teatavat elupaika asustav taime- ja loomaliikide kogum.
- Energia – keha võime teha tööd.
F
- Fosforiit – maavara, mida kasutatakse fosforväetiste tootmiseks.
- Fotosüntees – taimedes päikesevalguse mõjul toimuv süsihappegaasi ja vee muundumine orgaanilisteks aineteks; seejuures eraldub õhku hapnik.
G
- Gaas – üks aine kolmest olekust (tahke, vedel, gaasiline), kus aine on nii hõre, et me seda ei näe.
H
- Haljasväetis – põllult äsja niidetud või seal kasvav taimestik väetisena.
- Hapnik – gaas, organismide elutegevuseks kõige tähtsam õhu koostisosa; hapnikku on vaja hingamiseks, põlemiseks, kõdunemiseks jne.
- Haudelinnud – linnud, kes jäävad suveks kohale pesitsema ja poegi välja hauduma.
- Hingamine – organismide gaasivahetus väliskeskkonnaga.
- Hoiuala – ala, kus kaitstakse liikide elupaiku väljaspool kaitsealasid.
- Huumus – tumepruuni või musta värvusega aine, mulla orgaaniline osa, mis sisaldab taimedele vajalikke toitaineid.
- Huumushorisont – mulla ülemist osa hõlmav huumust sisaldav tumepruun või must kiht.
- Hõljum – veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väikese liikumisvõimega organismide kogum.
- Hüdroelektrijaam ehk veejõujaam – elektrijaam, kus energiat toodetakse vee jõul.
I
- Ilm – atmosfääri pidevalt muutuv olek.
- Ilmaelemendid – atmosfääri seisundit iseloomustavad andmed (õhutemperatuur, tuule kiirus ja suund, õhurõhk, pilvisus jne).
- Ilmajaam ehk meteoroloogiajaam – vaatluskoht, kus kindlatel kellaaegadel ja kindlas korras tehakse ilmavaatlusi.
- Ilmastik – suhteliselt pika ajavahemiku ilmad mingis kohas.
- Ilmateade – ilmajaama teade ilma kohta.
- Ilmavaatlus – andmete kogumine ilma kohta ja nende alusel ilma ennustamine.
- Iluaed ehk ehisaed – kaunistava otstarbega aed.
J
- Jahindus – jahti ja jahimajandust hõlmav tegevusala.
- Jahiuluk – jahiloom või -lind.
- Juurvili – taimed, millel süüakse maa-alust juurt või varreosa.
- Jäätmed – inimese tegevusest tekkinud kasutud ained, esemed või nende jäägid.
- Jäätmekäitlus – tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, jäätmevedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist.
K
- Kaevandus – koht, kus kaevandatakse maavarasid. Eristatakse maa-alust kaevandust ja avakaevandust ehk karjääri.
- Kahjurid – organismid, kes oma elutegevusega kahjustavad põllukultuure, kasulikke loomi, toitu jne.
- Kari – merepõhja kõrgendik, mille kohal tekib murdlainetus.
- Keemiline tõrje – kahjurite tõrje, kus taimehaiguste ja kahjurite tõrjeks kasutatakse keemilisi mürkaineid.
- Keskkonnakaitse – tegevus, mille abil püütakse vähendada inimtegevuse kahjulikku mõju keskkonnale.
- Kihtsajupilved – 1,5–3 km kõrgusel asuvad tüüpilised sajupilved, millest sajab kas vihma, lund või lörtsi.
- Kisklus – toitumissuhe, kui üks loom toitub teisest loomast.
- Kiudpilved – 6–10 km kõrgusel asuvad põhiliselt jääkristallidest koosnevad pilved.
- Kivimid – kindla ehituse ja koostisega mineraalide kogumid.
- Kliima ehk ilmastu – mingi paiga pikaajaline keskmine ilm.
- Klorofüll – taimedele rohelist värvust andev aine.
- Kohastumus – organismide või nende elundite kujunemine selliseks, mis tagab kõige paremini nende säilimise ja paljunemise olemasolevates elutingimustes.
- Kompost – turbast, huumusrikkast mullast, olme- ja aiajäätmetest kõdunemise teel valmiv väetis.
- Kondenseerumine – veeauru muutumine silmaga nähtavateks veepiiskadeks.
- Konkurents – eri liikide või organismide omavaheline negatiivne mõju.
- Kooslus – koos elavate organismide kogum.
- Kultuurniit – väga tugeva inimmõjuga niit.
- Kultuurtaimed – taimed, keda inimene on arendanud ja kasutab enda tarbeks.
- Kõdunemine – taimsete ja loomsete jäänuste lagunemine mikroorganismide toimel.
- Kõrgkihtpilved – 3–5 km kõrgusel asuvad pilved, mis moodustavad taevas ühtlase katte.
- Kõrgrõhkkond – õhupööris, mille keskel on õhurõhk kõrgem kui äärtel ja kus õhk liigub keskelt väljapoole.
- Kõrgrünkpilved – 2–6 km kõrgusel asuvad valged, hallid või sinakad kihitaolised pilved.
- Köögivili – taim, mille mingeid osi kasutatakse toiduks kas värskelt või töödelduna.
- Köögiviljaaed – aed, kus kasvatakse köögivilju.
L
- Laanemets – viljaka ja niiske pinnase ning lopsaka taimestikuga mets.
- Lagundajad – organismid, kes toituvad mitmesugusest orgaanilisest ainest – surnud taimedest ja loomadest.
- Laht – mere osa, mis tungib sügavale maismaasse.
- Laid – väike, enamasti asustamata saar rannikul.
- Laugrannik – rannik, kus merepõhi on väikese kallakuga ja maapind merest kaugemal kerkib aeglaselt.
- Lauskrand – madal, enamasti liiva- või kivirand.
- Leetseljak – veealune liiva- ja kruusakuhjatis.
- Liblikõielised – taimed, mille õied meenutavad tõstetud tiibadega liblikat.
- Liivmuld – mulla liik, milles sisaldub liiva ja alla 10% saviosakesi.
- Looduskaitseala – inimtegevusest võimalikult puutumatuna hoitav maa-ala. Looduskaitseala eesmärgiks on kohaliku looduse kaitsmine ja uurimine.
- Looduslik tasakaal – ökosüsteemi püsimine ühesugusena elusolendite omavaheliste toitumissuhete ja muude tegurite toimel.
- Loodusmets – mets, kus pole ammu raieid tehtud ja kust on kadumas inimmõju märgid.
- Looduspark ehk maastikukaitseala – ala, mida hooldatakse peamiselt kultuurilistel ja puhke-eesmärkidel.
- Loodusvarad – kõik looduses olemasolev, mida on vaja inimkonna heaoluks ja majanduslikuks tegevuseks.
- Lubjakivi – keemilise või orgaanilise päritoluga settekivim, nt dolomiit, mergel jt.
- Luide – tuule toimel moodustunud liivakuhjatis.
- Lämmastik – gaas, mida on õhus kõige rohkem; lämmastik ei põle ega soodusta põlemist.
M
- Maabriis – öine rannikutuul suunaga maismaalt merele.
- Maaparandus – muldade, vee- ja kliimaolude parandamine mullaviljakuse tõstmiseks.
- Maavarad – maapõues esinevad ained, mida inimesel on võimalik majanduslikult kasutada.
- Madalrõhkkond – õhupööris, kus õhurõhk on keskel madalam kui äärtel ja kus õhk liigub väljastpoolt keskele.
- Mahepõllundus – põllupidamise viis, kus ei kasutata mineraalväetisi ega mürkkemikaale.
- Maitsetaimed – taimed, mis muudavad toidu maitsvamaks ja tervislikumaks.
- Majandusmets – mets, kus tehakse korrapäraselt metsakasvatustöid ja raieid.
- Maksimumtemperatuur – vaatlusperioodi kõrgeim mõõdetud temperatuur.
- Merebriis – päevane rannikutuul suunaga merelt maismaale.
- Meteosatelliit ehk ilmasatelliit – Maa tehiskaaslane, mis saadab orbiidilt andmeid planeedi eri piirkondades olevatest ilmastikutingimustest.
- Metsakasvatus – noore metsa loomine ja raieküpseks kasvatamine.
- Metsamajandus – majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse ja majandamisega.
- Metsarinded – erineva kõrgusega metsataimede korrused.
- Metsatööstus – tööstusharu, mis tegeleb metsaraie ja puidu esmase töötlemisega.
- Metsatüübid – ühesuguse mullaga ja kasvutingimustega alad metsas.
- Miinimumtemperatuur – vaatlusperioodi madalaim mõõdetud temperatuur.
- Mikroorganismid ehk mikroobid – väikseimad organismid, nähtavad ainult mikroskoobiga.
- Mitmeväljasüsteem – põllupidamise viis, kus teatud aastate järel vahetatakse ühel ja samal põllul erinevaid taimeliike.
- Moondekivim – maakoores moodustunud sette- või tardkivim.
- Muld – maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elus- ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel.
- Mullaelustik – kõik pinnases elavad organismid.
- Mullaharimine – mulla pealmiste kihtide töötlemine mullaharimisriistade ning -masinatega.
- Mullahorisondid – mulla püstsuunalises läbilõikes eristatavad kihid, mis on tekkinud mulla arenemise käigus.
- Mullakaitse – keskkonnakaitse ja looduskaitse osa, mille eesmärk on mulla kui loodusvara säilitamine.
- Mullaorganismid – organismid, kes lagundavad surnud organismid mineraalaineteks, veeks ja süsihappegaasiks.
- Mullaprofiil – mullahorisontide järjekord.
- Mullasõmerad – väikesed liiva- ja saviosakestest koosnevad mullatükid.
- Mullavesi – vesi, mis liigub raskusjõu mõjul mullasõmerate vahelistes poorides.
- Mullaviljakus – mulla võime varustada taimi vee, toitainete ja hapnikuga.
- Mullaõhk – õhk, mis liigub mulla poorides.
- Murenemine – kivimite purunemine ja muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide toimel.
- Mügarbakterid – bakterid, kes elavad sümbioosis liblikõieliste taimedega.
- Mürkained – ained, mis organismi sattudes põhjustavad mürgitust.
N
- Neem – maanina, poolsaare tipp.
- Niit – taimkatte tüüp, mis moodustub mitmeaastastest rohttaimedest.
- Normaalõhurõhk – 760 mm Hg (millimeetrit elavhõbedasammast).
- Nõmmemets – kuiva liivase pinnasega alade mets.
P
- Paas ehk paekivi – lubjarikaste kivide (dolomiit, mergel, lubjakivi) üldnimetus.
- Palumets – keskmise kuni hea viljakusega muldadel kasvav männik.
- Pank ehk järsakrand – lainetuse tagajärjel kivimitesse tekkinud järsak.
- Parasitism – kahe liigi vaheline suhe, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjulik.
- Pilv – veepiiskadest või jääkristallidest tekkinud õhus hõljuv moodustis.
- Pilvisus – pilvede kogum taevalaotuses mingi maa-ala kohal.
- Poolsaar – kitsas maismaaosa, mis ulatub merre.
- Puidutööstus – tööstusharu, mis tegeleb puidu mehaanilise ja keemilise töötlemisega.
- Puisniit – puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetav hõre puistu.
- Punane nimestik – ohustatud ja haruldaste liikide nimestik.
- Puurinne – puudest koosnev rinne taimekoosluses.
- Puuvili – toiduks tarvitatav viljapuu vili.
- Puuviljaaed – puuviljade kasvatamiseks kasutatav aed.
- Põlemine – nähtus, mille puhul eraldub soojust ja valgust.
- Põlevkivi – kollakas kuni peaaegu must settekivim, mida kasutatakse energia tootmiseks.
- Põlismets – mets, kus puuduvad selgesti märgatavad inimtegevuse jäljed.
- Päikesekiirgus – Päikeselt Maale jõudev aineosakeste voog.
- Päikesepaneel ehk päikesepatarei – seade elektrienergia tootmiseks päikeseenergiast.
- Pärandkooslused – niidud, mida inimene on pikka aega mõjutanud ainult mõõdukalt.
- Püsielupaik – ala, mis on moodustatud kindla liigi kaitsmiseks.
R
- Rahu – väike kivine merepõhja kõrgendik, laiust väiksem saareke.
- Rahvuspark – suure pindalaga ja valdavalt looduslik kaitsealune territoorium. Rahvuspargi eesmärgiks on looduse ja kultuuripärandi uurimine, kaitsmine ja tutvustamine.
- Rand – suurt veekogu ääristav maismaaosa.
- Rannajoon – maismaa ja mere vaheline piir.
- Rannaniidud – looduslikult tekkinud niidud, mis asuvad mere ääres madalail aladel.
- Rannavall – tormilainetega rannale heidetud kivimmaterjalist vall.
- Rannik – rand koos selle naabruses oleva maismaa ja merega.
- Ravimtaimed – taimed, mida kasutatakse ravimite valmistamiseks.
- Riimveeline – veekogu, kus on segunenud jõevesi ja merevesi ning vee soolsus on palju väiksem kui ookeanides.
- Rohurinne – rohttaimede rinne taimekoosluses.
- Rünkpilved – 0,8–1,3 km kõrgusel moodustuvad rüngakujulised, villakuhilate sarnased pilved.
S
- Saar – väike maismaaosa, mida igast küljest ümbritseb vesi.
- Sademed – vedelas või tahkes olekus vesi, mis langeb pilvedest; sademed võivad maapinnale ja esemetele tekkida ka õhust.
- Sademete hulk – sademetest rõhtpinnale (sademetemõõtja anumasse) moodustuva veekihi paksus millimeetrites.
- Sademetemõõtja – vahend sademete hulga mõõtmiseks.
- Salumets – viljakal soodsa veerežiimiga pinnasel kasvav segamets.
- Samarõhujooned – jooned, mis ühendavad kaardil kõiki ühesuguse õhurõhuga punkte.
- Samasajujooned – jooned, mis ühendavad kaardil kõiki ühesuguse sademete hulgaga kohti.
- Samasoojusjooned ehk isotermid – jooned, mis ühendavad kaardil kõiki ühesuguse temperatuuriga punkte.
- Samatuulejooned – jooned, mis ühendavad kaardil kujutatava ala kõiki punkte, kus on puhunud ühesuguse keskmise kiirusega tuuled.
- Savi – väga peentest mineraalosadest koosnev sete.
- Savimuld – mulla liik, milles sisaldub üle 50% saviosakesi.
- Sete – kivimite murenemisel maismaal või veekogus tekkinud pude materjal.
- Settekivim – kivim, mis on tekkinud mitmesuguste setete kogunemisel veepõhja ja nende kivistumisel.
- Siirdekala – kalad, kes kudemiseks lähevad mageveekeskkonnast merre või riimveest magevette.
- Sisemeri – meri, mis on ühenduses ookeani või mõne teise merega ühe või mitme väina kaudu.
- Soojuselektrijaam – elektrijaam, kus elektrit toodetakse mingit liiki kütuse põletamisel.
- Sort – teatud kultuurtaimede rühm, millele on aretustööga loodud teatud omadused.
- Sõnnik – põllumajandusloomade väljaheited, mida kasutatakse ka väetisena.
- Sõralised – taimtoidulised maismaaimetajad, kellel varvaste viimaseid lülisid kaitsevad sõrad.
- Säästev tarbimine – inimeste teadlik valik võimalikult väikese keskkonnamõjuga kauba või teenuse kasuks.
- Sümbioos – eri liiki organismide vastastikune kasulik kooselu.
- Süsihappegaas – gaas, mis tekib hingamisel, kõdunemisel, paljude ainete põlemisel; süsihappegaas ei põle ega võimalda põlemist.
T
- Taastumatud loodusvarad – loodusvarad, mida ei saa taastada või mis taastuvad väga aeglaselt.
- Taastuvad loodusvarad – loodusvarad, mis uuenevad ja tekivad jälle.
- Taimehaigused – taimede elutegevuse häired.
- Taimekooslus – ühesugustes keskkonnatingimustes koos kasvavate taimede kogum.
- Tarbijad – kas taim- või loomtoidulised loomad.
- Tardkivim – magma või laava tardumisel tekkinud kivim.
- Termomeeter – seadeldis gaaside, vedelike, esemete, organismide temperatuuri mõõtmiseks.
- Tippkiskja – loomtoiduline loom, kellel puuduvad looduslikud vaenlased.
- Toiduahel – rida organisme, keda seob järjestikku toitumine ja toiduks olemine.
- Tolmlemine – õietolmu sattumine õie keskel olevale emakasuudmele.
- Tootjad – orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja bakterid.
- Tuul – õhu horisontaalne liikumine maapinna või mere kohal kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale.
- Tuule kiirus – näitab, mitu meetrit läbib tuul sekundis.
- Tuule suund – suund, kust tuul puhub.
- Tuulegeneraator ehk elektrituulik – tuulik, mis muudab tuule energia teist liiki energiaks.
- Tuulelipp – riist tuule suuna määramiseks.
- Tuuleroos – tuule suuna graafilise kujutamise viis.
- Tuultolmlemine – tuule abil toimuv taimede tolmlemine.
V
- Vee soolsus – vees lahustunud soolade hulk promillides (grammides 1 liitri vee kohta).
- Veeringe – päikeseenergia ja gravitatsiooni mõjul toimuv vee ringlemine looduses.
- Vetikad – fotosünteesivõimeline organismide rühm.
- Väetamine – taimede eluks vajalike toitainete viimine mulda.
- Väetis – aine, mida kasutatakse taimede toitumise parandamiseks ja saagi suurendamiseks.
- Väin – kitsas veeala, mis ühendab omavahel mere osi, lahutab aga maismaaosi.
- Vääriselupaik – väike ala metsas, mis sobib elamiseks ohustatud ja haruldastele liikidele.
Õ
- Õhk – Maa atmosfääri moodustavate gaaside segu, vt ka hapnik, lämmastik, süsihappegaas.
- Õhumass – ühesuguste omadustega suur õhuhulk.
- Õhurõhk – rõhk, mida õhk avaldab kõikidele kehadele; see on atmosfääri ülapiirini ulatuva õhusamba raskus.
- Õhutemperatuur – aluspinna kohal soojenenud õhu temperatuur.
Ö
- Ökomärgis – tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust.
- Ökosüsteem – terviklik osa loodusest koos selles sisalduva omavahel seostunud elusa ja eluta poolega.
