- Millest sõltub voolutugevus juhis?
- Kuidas sõltub voolutugevus pingest juhi otstel?
- Kuidas sõltub voolutugevus juhi takistusest?
Probleemi lahendamine
Probleem
Voolutugevuse õppetükis toodud näidetest selgub, et erinevates elektritarvitites võib voolutugevus olla erinev. Kuna voolutugevusest sõltub voolu toimete intensiivsus, siis tuleb voolutugevust sageli reguleerida. Et seda teha, peame teadma, millest voolutugevus sõltub.
Vaatlus
Pistikupesa (seinakontakti) klemmidega ühendatud laualamp põleb heledalt (1). Kui sama lamp ühendada taskulambipatareiga, siis lamp põlema ei hakka (2). Heledalt põleb aga taskulambipatareiga ühendatud taskulambipirn (3).



1. Kuidas põlevad erinevate vooluallikatega ühendatud lambid?
Hüpoteesid
Teatavasti võib pinge erinevate vooluallikate klemmidel olla erinev. Pistikupesa klemmidel on pinge tavaliselt 230 V. Sama suurusega pinge on ka pistikupesa klemmidega ühendatud lambi hõõgniidi otstel. Taskulambipatareiga ühendatud lambi hõõgniidi otstel on pinge ainult 4 V piires. Kuna laualamp põleb heledalt vaid pistikupesa klemmidega ühendatult, patareiga ühendatult aga mitte, võib oletada, et voolutugevus juhis sõltub pingest juhi otstel.
2. Millest lähtudes võib oletada, et voolutugevus juhis sõltub pingest juhi otstel?
Miks põleb heledasti aga patareiga ühendatud taskulambipirn? Ilmselt tuleb nähtuse põhjust otsida lampidest enestest. Taskulambipirn ja valgustilamp on erinevad juhid, millel on erinevad omadused. Seega võib oletada, et voolutugevus juhis sõltub ka juhi omadustest.
3. Millest lähtudes võib oletada, et voolutugevus juhis sõltub juhi omadustest?
Katse planeerimine
Kontrollime oletuste õigsust katse abil. Tavaliselt uuritakse katses ühe füüsikalise suuruse sõltuvust mingist teisest füüsikalisest suurusest. Kõik ülejäänud füüsikalised suurused, mis võivad samuti nähtust mõjutada, ei tohi katse ajal muutuda. Kui katses muuta korraga näiteks kahe füüsikalise suuruse väärtusi, ei saa me olla kindlad, millise suuruse muutus põhjustas just sellise katsetulemuse.
Uurime, kuidas sõltub voolutugevus juhis selle otstele rakendatud pingest. Mõõdame voolutugevuse pinge erinevate väärtuste korral juhi otstel. Kuna juht soojeneb voolu toimel, siis võib temperatuuri muutus põhjustada selle omaduste muutumise. Kui aga juhi omadused muutuvad, võib muutuda ka voolutugevus. Et juhi temperatuuri muutus oleks võimalikult väike, viime mõõtmised läbi voolutugevuse väikestel väärtustel ja tekitame juhis elektrivoolu ainult lühiajaliselt.
4. Millise katse abil uuritakse voolutugevuse sõltuvust pingest juhi otstel?
Katse
Koostame vooluringi, milles on vooluallikas, juht, ampermeeter, voltmeeter ja lüliti.

Valime sellise vooluallika, mille klemmidel saab pinget muuta. Juhina kasutame spiraaliks keeratud pikka traati. Mõõdame voolutugevuse traatspiraalis pinge väärtustel 0 V, 1 V, 2 V, 3 V ja 4 V.
Katsetulemused kanname tabelisse. Need võib esitada ka voolutugevuse ja pinge sõltuvust väljendaval graafikul. Kuna me uurime voolutugevuse sõltuvust pingest, kanname graafiku horisontaalteljele pinge väärtused, vertikaalteljele aga voolutugevuse väärtused.
Jrk nr | ||
1. | 0 | 0 |
2. | 1 | 0,5 |
3. | 2 | 1 |
4. | 3 | 1,5 |
5. | 4 | 2 |

Katsetulemuste analüüs
Mõõtmistulemustest selgub, et pinge erinevate väärtuste korral on voolutugevus juhis erinev. Kui pinget juhi otstel suurendada kaks korda, suureneb ka voolutugevus kaks korda; kui aga pinget suurendada neli korda, suureneb ka voolutugevus neli korda. Voolutugevuse sõltuvust pingest kirjeldav joon graafikul on telgede lõikepunktsit algav sirge. Matemaatikast on teada, et sellist sõltuvust muutujate vahel nimetatakse võrdeliseks sõltuvuseks. Tähistades võrdelise sõltuvuse võrdeteguri tähega k, võime voolutugevuse sõltuvuse pingest avaldada kujul
I = k U.
Järeldus
Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. Voolutugevuse sõltuvuse pingest avastas 1826. aastal Saksa füüsik Georg Simon Ohm, seetõttu nimetatakse seda seost Ohmi seaduseks.
5. Kuidas sõltub voolutugevus juhis pingest juhi otstel?
Katse ajal juhi omadused ei muutunud, sest me kasutasime kõigis mõõtmistes ühte ja sama juhti. Võrdetegurit k võib seega vaadelda kui suurust, mis iseloomustab juhi omadusi.
6. Mida iseloomustab Ohmi seaduses võrdetegur k?
Vaatluste ja katsetulemuste seletus
Vaadeldes eespool olevas tabelis esitatud katsetulemusi, tekib küsimus, miks antud pinge korral on voolutugevus juhis just sellise väärtusega?
Näiteks: miks on voolutugevus juhis 2 A just siis, kui juhi otstele on rakendatud pinge 4 V?
Voolutugevus juhis sõltub küll juhi otstele rakendatud pingest, kuid antud pinge korral sõltub voolutugevuse suurus võrdeteguri k väärtusest. Kui võrdeteguril k oleks mingi teine väärtus, oleks ka voolutugevusel mingi teine väärtus. Mida suurem on antud pinge korral võrdetegur, seda suurem on ka voolutugevus juhis ehk seda suurem on elektrilaeng, mis ajaühikus läbib juhi ristlõiget. Võrdetegur k iseloomustab seega juhi omadust juhtida elektrivoolu.
Tavaliselt mõjub igale liikuvale kehale liikumist takistav jõud. Selle jõu mõjul keha kiirus väheneb. Erinevatel juhtudel võib liikumist takistav jõud olla erineva suurusega. Näiteks põlvini vees joostes kulub mingi vahemaa läbimiseks rohkem aega kui rannaliival joostes. Vees on meie kiirus väiksem, sest vesi takistab liikumist rohkem kui õhk.
Ka juht takistab vabade laengukandjate suunatud liikumist, mille tulemusena nende kiirus väheneb. Mida suurem on juhi takistav mõju, seda rohkem väheneb vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus ja seda väiksem on elektrilaeng, mis ajaühikus juhi ristlõiget läbib.
Kui juhi takistav mõju on suur, on antud pinge korral selles juhis voolutugevus väiksem kui juhis, mille takistav mõju on väike.
Juhi takistavat mõju vabade laengukandjate liikumisele nimetatakse juhi elektritakistuseks ehk takistuseks ning seda tähistatakse tähega R. On kindlaks tehtud, et juhti iseloomustavad suurused R ja k on pöördvõrdelises sõltuvuses.
Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju vabade laengukandjate suunatud liikumisele ehk elektrivoolule.
Eelnevalt tehtud vaatluse tulemusi on lihtne seletada, kui eeldada, et laualambi- ja taskulambipirnil on erinevad takistused. Kuigi taskulambipatareiga ühendatud elektripirnide hõõgniitide otstel on sama pinge, on voolutugevus taskulambipirnis suurem kui valgustilambis. Taskulambipirn põleb ju heledalt, valgustipirni hõõgniit aga ei hõõgu (joonised ptk alguses). Sama pinge korral saab voolutugevus taskulambipirnis olla suurem ainult siis, kui selle elektripirni takistus on väiksem lauavalgusti elektripirni takistusest.
7. Mida nimetatakse juhi elektritakistuseks?
Lõppjäreldus
Asendades Ohmi seaduses võrdeteguri k elektritakistuse pöördväärtusega, saame voolutugevuse sõltuvuse juhi otstele rakendatud pingest ja juhi takistusest avaldada seosega
Sellest lähtuvalt võib Ohmi seaduse sõnastada nii: voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega:
Ohmi seadus on üks elektrivoolu põhiseadusi. Kuna erinevatel juhtidel võib olla erinev takistus, võib ka voolutugevus erinevates juhtides sama pinge korral olla erinev. Ühes ja samas juhis on voolutugevus erinev siis, kui juhi otstele rakendatud pinge on erinev.
Ohmi seaduse abil saab arvutada voolutugevuse nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. Seadus kehtib aga ainult sel juhul, kui juhi temperatuur on muutumatu. On kindlaks tehtud, et temperatuuri muutudes juhi takistus muutub. Kui juht voolu toimel soojeneb ning selle takistus muutub, muutub ka voolutugevus juhis.
8. Kuidas sõltub voolutugevus juhi otstele rakendatud pingest ja juhi takistusest?

Ülesanded
- Kas pinge juhi otstel sõltub voolutugevusest juhis? Põhjenda.
- Mis põhjusel ei hakka põlema taskulambipatareiga ühendatud laualambipirn?
- Pinge juhi otstel on 10 V, voolutugevus juhis on 2 A. Kui suur on voolutugevus juhis, kui pinge juhi otstel on 15 V?
- Kui pinge juhi otstel on 6 V, on voolutugevus juhis 1,5 A. Kui suur peab olema pinge juhi otstel, et voolutugevus juhis oleks 0,5 A?
- Kasutades tabeli andmeid, kujuta graafiliselt voolutugevuse sõltuvus pingest.
0 | 2 | 4 | 6 | 8 | 10 | |
0 | 0,4 | 0,8 | 1,2 | 1,6 | 2 |
Võrdeline sõltuvus kahe suuruse vahel tähendab seda, et kui üks suurustest suureneb mingi arv korda, siis teine suurus sama arv korda.
Pöördvõrdeline sõltuvus kahe suuruse vahel tähendab seda, et kui üks suurustest suureneb mingi arv korda, siis teine suurus sama arv korda.
Voolutugevus juhis pingest juhi otstel.
Voolutugevus juhis on pingega juhi otstel.
Mida on pinge juhi otstel, seda suurem on voolutugevus juhis.
- Et voolutugevus juhis suureneks,
- Et voolutugevus juhis ei muutuks,
- Et voolutugevus juhis väheneks,
- tuleb suurendada pinget juhi otstel.
- tuleb säilitada muutumatu pinge juhi otstel.
- tuleb vähendada pinget juhi otstel.
Voolutugevus korda.
Suurendades korda.