Honoré de Balzac, „Isa Goriot“

Kui mõelda tuhandele eri kujule, mida Pariisis omandab korruptsioon, avalik või salajane, küsib eneselt terve mõistusega inimene, millise arusaamatuse tõttu asutab riik sinna koole, kogub sinna noori inimesi, missugusel kombel austatakse seal veel ilusaid naisi, kuidas ei haihtu rahavahetajate aknail väljapandud kuld nagu nõiduse­väel oma kaussidest.

Balzac

Honoré de Balzaci looming

Honoré de Balzacile (1799–1850) tõid kirjanikuna menu ja tunnustuse esimesed kolm romaani, mille ta avaldas omaenda nime all: „Šuaanid” (1829), „Abielu füsioloogia” (1829) ja „Šagräännahk” (1831). Esimene neist on ajaloo­teemaline ja selles on tunda Walter Scotti mõju, kelle loomingust Balzac nooruses innustus. Hiljem olid tema peamised inspiratsiooni­allikad loodus­teaduse ja filosoofia vallast.

Esimesed romaanid olid kirjutatud iseseisvate teostena. 1830. aastate algul aga tekkis Balzacil idee suurest romaani­sarjast, mis hõlmaks juba kirjutatud teoseid ning sisaldaks veel hulka teisi. Sari, millele ta hiljem pani üld­pealkirjaks „Inimlik komöödia”, pidi andma põhjaliku ja süsteemse pildi Prantsusmaa elust 19. sajandil.

„Inimlik komöödia” on kavandatud kolme­osalisena: „Kommete etüüdid”, „Filosoofilised etüüdid” ja „Analüütilised etüüdid”. Suurem osa romaane, sealhulgas „Isa Goriot”, kuulub kommete etüüdide ehk uurimuste hulka. Neis romaanides kujutab Balzac inimeste suhteid ja ühis­kondlikku elu mitmesugustes keskkondades: linnas ja maal, kodanluse ja aadli seas, vaeste ja rikaste hulgas jne. Filosoofilisteks etüüdideks ehk uurimusteks liigitas ta teosed, milles käsitleb elu­sündmuste ja ühis­kondlike nähtuste põhjusi (sellesse ossa kuulub näiteks „Šagräännahk”). Analüütilised etüüdid, mis pidid „Inimliku komöödia” lõplikult tervikuks siduma ja mõtestama, jäid suuremalt jaolt kirjutamata. „Inimlikku komöödiasse” kavandatud 150 romaanist jõudis Balzac valmis umbes 90.

Romaanisarjas on ligi 2000 tegelast, kellest osa võib kohata mitmes teoses, kord kesksemas, kord kõrvalisemas rollis. Selle võtte peale tuli Balzac „Isa Goriot’d” kirjutades, mistõttu selles romaanis kohtub terve hulk romaani­sarja läbivaid tegelasi. „Isa Goriot’” ühe peategelase Rastignaci edasist elukäiku võib jälgida hulgas romaanides. Osa „Isa Goriot’” kõrval­tegelasi on mõne teise romaani pea­tegelased (näiteks hertsoginna de Langeais ja liig­kasuvõtja Gobseck), osa on ühendus­lülideks terve hulga romaanide vahel (näiteks Vautrin ja arst Horace Bianchon). See võimendab teoste üldistus­jõudu – maailm, mille Balzac loob, on suurem kui üks lugu, moodustab terve lugude võrgustiku.

Balzaci teoseid

ROMAANISARI „Inimlik komöödia”,

​kuhu kuuluvad näiteks ​

  • „Abielu füsioloogia” (1829),
  • „Gobseck” (1830),
  • „Šagräännahk” (1831),
  • „Kolonel Chabert” (1832),
  • „Eugénie Grandet” (1833),
  • „Hertsoginna de Langeais” (1834),
  • „Isa Goriot” (1835),
  • „Kaotatud illusioonid” (1837–1843)​​​​​​​​, 
  • „Kurtisaanide hiilgus ja viletsus” (1838–1847)​​.

NÄIDENDID

  • „Vautrin” (1840)
  • „Mercadet” (1840)​​

Eesti keeles ilmusid esimesed Balzaci teosed 1920. aastail, nende hulgas „Isa Goriot” (1929, tõlkinud Arma Kristen ja Bernhard Linde). 1955–1962 ilmusid mahukad „Valitud teosed”, mis sisaldavad suuremat osa Balzaci loomingust.

1820. aastate keskpaiku, mil valmis see portree, oli Balzac pettunud meelelahutuskirjanduses, millega noorpõlves leiba tahtis teenida, ning asus proovima õnne äri alal, asutades kirjastuse ja seejärel trükikoja. Ettevõtjana Balzac edu ei saavutanud, pöördus aga kogemuste võrra rikkamana ning hoopis uute loominguliste ideedega kirjanduse juurde tagasi. 

Teekond läbi teose

Loe romaani „Isa Goriot” ja arutle küsimuste põhjal.

  • Kuidas väljenduvad tegelastes romantismi­ajastu ideaalid? Kuidas need ühiskondliku ja inimliku tegelikkusega kokku põrkavad?
  • Kuidas on teoses seotud armastuse, raha ja eetika probleemid? Kas need seosed on sinu arvates ajastu­omased või aktuaalsed ka nüüdisajal? Põhjenda.

Romantilised karakterid reaalses maailmas

1. Seleta katkendite põhjal, miks Goriot’l selline äärmuslik isaarmastus tekkis.

Väljaspool oma eriala, väljas­pool oma pimedat ning lihtsat poodi, mille lävel ta viibis oma vabadel tundidel, õlg toetatud uksepiidale, muutus ta totraks ning jõhkraks tööliseks, meheks, kes ei suutnud mõista ainustki arutlust, osavõtmatu kõigile vaimsetele lõbudele [‑‑‑] Säärased iseloomud sarnanevad peaaegu kõik üksteisega. Peaaegu kõigil neil leiate südames õilsaid tundeid. Kaks ainulist tundmust olid täitnud nuudli­kaupmehe südame, olid imenud enesesse kogu tema mahla, nagu vilja­ärigi oli tarvitanud tema aju kogu intellekti. Ta naine, rikka taluniku ainus tütar Brie’st, oli ta religioosse imetluse, piiritu armastuse objektiks. Goriot imetles temas habrast ning tugevat olendit, arukat ning ilusat, kelle iseloom moodustas tugeva kontrasti tema omale. [‑‑‑] Seitsme­aastase pilvitu õnne järel kaotas Goriot õnnetuseks temale oma naise: naine oli hakanud temasse mõju avaldama ka väljaspool tunde­elu. Võib-olla oleks naine kultiveerinud seda inertset iseloomu, võib-olla oleks ta äratanud temas arusaamist maailma asjade ning elu vastu. Sellises olukorras arenes isatunne Goriot’l mõistmatuseni. Ta naise surma läbi pettunud armastus kandus tema kahele tütrele, kes rahuldasid alguses ta tundeid täiesti.

2. Iseloomusta Goriot’ suhteid tütardega terve romaani põhjal. Toetu küsimustele.

  • Kuidas tütred Goriot’sse suhtuvad? Kas see on tingitud Goriot’st endast või tütarde iseloomust ja eluviisist?
  • Kuidas Goriot oma tütreid ja oma suhteid nendega ette kujutab?
  • Millal ja miks tema illusioon puruneb?

3. Iseloomusta Eugène de Rastignaci suhet Goriot’ga. Toetu küsimustele.

  • Millises Goriot’ elujärgus Rastignac temaga tutvub?
  • Miks ta õpib Goriot’d lähemalt tundma kui teised tegelased?
  • Kuidas tutvus Goriot’ga Rastignaci mõjutab?

4. Iseloomusta Vautrini episoodi põhjal, kus politseinikud tulevad teda arreteerima, sest on kindlaks tehtud, et Vautrin on tegelikult põgenenud sunni­tööline ja meisterkurjategija Collin.

Igaüks mõistis nüüd Vautrini, tema minevikku, ta olevikku, ta tulevikku, ta armutuid doktriine, tema isikliku lõbu religiooni, seda kuninglikku meele­valda, mis ta mõtete ning tegude küünilisus talle andis, ning seda jõulist organismi, mis oli valmis kõigeks. Veri tõusis Vautrinil näkku ning ta silmad kiirgasid nagu metskassil. Ta tegi liigutuse, mis avaldas säärast metsikut energiat, ta möirgas nii tugevasti, et kõikide pansionäride suust tungis hirmukarje. Nähes seda lõvi­liigutust ning toetudes üldisele kisale, haarasid agendid oma püstolid. Collin mõistis hädaohtu, nähes relvade üles­tõmmatud läikivaid kukkesid, ning andis korraga tunnistust kõrgeimast inimlikust võimust. Hirmus ning majesteetlik vaatemäng! Ta nägu kujutas enesest fenomeni, mida võib võrrelda ainuüksi katlaga täis keeva auru, mis võiks tõsta paigalt mägesid ja mida rahustab silma­pilkselt ainus tilk külma vett. See külma vee tilk, mis jahutas ta raevu, oli mõte, kiire nagu välk.

5. Too romaanist näiteid selle kohta, kuidas avaldub Vautrini iseloom igapäeva­elus ning tema sõna­võttudes.

6. Mida Vautrin Rastignacile õpetab? Millist tegevus­plaani ta Rastignacile soovitab?

7. Kuidas Rastignac Vautrini õpetustesse ja soovitustesse suhtub? Kuidas ta tegutseb?

8. Kuidas Rastignaci iseloom ja väärtus­hinnangud romaani jooksul arenevad? Kuhu see areng romaani lõpuks jõuab? Kuidas see sinu arvates jätkuda võiks?

9. Arutle teose põhjal, milles seisneb Rastignaci võitlus Pariisiga.

  • Mis mõttes on Pariis Rastignaci vastane?

  • Mis tähendaks Rastignaci jaoks võitu, mis kaotust?

Inimloomuse ja ühiskonna mudel

1. Loe, kuidas jutustaja arutleb inimeste vastuvõtlikkuse üle, kirjeldades Vautrini mõju Rastignacile. Kuidas see lõik on Balzacile iseloomulik?

Kahtlemata on ideede edasi­andmise jõud otse­koheses sõltuvuses jõust, mis neid sünnitab, ja vastavalt matemaatilisele seadusele, mida võiks võrrelda seadusega, mis juhib suurtüki­kuule kahurist välja­laskmisel, löövad nad sisse sinna, kuhu aju neid saadab. Selle mõju on erisugune. On õrnu loomusi, kellesse ideed löövad pesitsema ning keda nad hävitavad; on ka tugeva­jõulisi iseloome, teras­valliga ümbritsetud ajusid, mille vastu teiste tahtmised lömastuvad ning langevad nagu kuulid müüri ette maha. Siis on veel olemas mannetuid, vedelaid iseloome, kelles teise ideed surevad, nagu kuulid väli­kindlustuste pehmes mullas. Rastignacil on üks neist püssi­rohtu täis­laetud peadest, mis plahvatavad esimesel puudutusel.

2. Kas selline iseloomude liigitus peab sinu arvates paika? Põhjenda.

3. Seleta, kuidas sa liigitust täiendaksid ja täpsustaksid. Kui aga põhimõtteliselt kahtled inimeste liigitamises, siis seleta, miks.

4. Loe katkendit proua Vauquer’ pansioni kirjeldusest romaani alguses ja arutle küsimuste põhjal.

Lohutamatu pilt, mida selle maja sisemus pakkus, kordus samuti tema elanike riietuses, kes olid ühte­viisi maha käinud. Mehed kandsid kuubi, mille värv oli muutunud kahtlaseks, jalanõusid, nagu neid elegantsetes kvartalites visatakse pühkme­kastidesse, kulunud pesu, riideid, mis olid viimasel veerandil. Naistel olid kleidid, mis olid pleekinud, üle värvitud ning juba uuesti värvi kaotanud, vanad nõelutud pitsid, kandmisest läikima löönud kindad, kollakad kraed ning lipendavad rätid. Vaatamata sellistele riietele oli neil peaaegu kõigil hea keha­ehitus, tervis, mis oli vastu pannud elutormidele, nägu, mis oli külm, kalk, kulunud nagu väärtuse kaotanud raha. Närtsinud suud olid relvastatud ahnete hammastega. Need pansionärid lasksid aimata möödunud või küpsevaid draamasid; mitte aga draamasid, mida mängitakse rambi­valgusel, maalitud lõuendi ees, vaid elavaid ning tumme draamasid, jäiseid draamasid, mis hõõgusid kuumalt südames, draamasid, mil pole lõppu.

5. Kuidas tegelaste välised tunnused (näiteks rõivad, keha, nägu) peegeldavad nende iseloomu ja saatust?

6. Kuidas üksikute tegelaste iseloom ja saatus peegeldavad ühiskonda laiemalt?

7. Kuidas aitab selliste seoste loomine kirjanikul saavutada oma eesmärki: koondada loomingusse võimalikult avar pilt tervest maailmast?

Kõikvõimas autor, kõiketeadev jutustaja

1. Kuidas nähtub õpikus toodud katkenditest, et tegemist on kõiketeadva jutustajaga?

2. Arutle, mille poolest kõike­teadev jutustaja realistlikule romaanile sobib. Kuidas aitab see täita realistliku kirjanduse eesmärke?

3. Otsi romaani esimesest kolmandikust üles

  • kohad, kus proua Vauquer’ pansionärid teevad oletusi isa Goriot’ ning tema mineviku kohta;
  • koht, kus hertsoginna de Langeais räägib Rastignacile Goriot’ minevikust.

4. Võrdle teiste tegelaste teadmisi ja oletusi Goriot’st ülevaatega, mille annab jutustaja. Milles ja miks tegelased eksivad?

Teosest kaugemale

Austria kirjanik Stefan Zweig (1881–1942) on kirjutanud Balzacist elulooraamatu (1946, ee k 2000). Zweig oli 20. sajandil väga populaarne autor. Eluloo­raamatud moodustavad kaaluka osa tema loomingust. Balzaci oli ta käsitlenud juba varem, esseeraamatus „Kolm meistrit” (1920, ee k 1985). Zweig läheneb teiste kirjanike elule ja loomingule suure kaasa­elamisega. Tema käsitlused toetuvad küll põhjalikule eeltööle allikatega, kuid väljendavad samavõrd tema isiklikku suhet teemaga kui tõsikindlaid teadmisi teema kohta.

Eesti Raadio saatesarjas „Maailmapilt” on intervjuu Balzaci elulooraamatu tõlkija Vilma Jürisaluga (1999). Kuula saadet ERR-i arhiivis ja mõtle raamatute sünni­lugude üle.

  • Mis kirjanikke inspireerib?
  • Kuidas võib üks kirjanik inspireerida teist kirjanikku või tõlkijat?
  • Kuidas algsest inspiratsioonist lõpuks teos saab?