Gustave Flaubert, „Madame Bovary“

1. Loe romaani 1. osa I–III peatükki ja seleta, kuidas Charles Bovary kesk­pärasus ja tahte­jõuetus väljenduvad tema haridus­tees, ametivalikus, esimeses abielus ning Emma kosimisel.

2. Iseloomusta Charles’i selle põhjal, kuidas ta oma abiarsti­ametit peab.

Charles’il oli hea tervis ja terve näovärv; ta oli nüüd lõplikult tunnustuse võitnud. Maarahvas armastas teda, sest ta ei olnud upsakas. Ta paitas lapsi, ei käinud kunagi kõrtsis ja äratas oma karske elu­viisiga usaldust. Iseäranis õnnelik käsi oli tal katarride ja rinna­haiguste peale. Hirmsasti kartes patsienti tappa, ei kirjutanud Charles tegelikult mingeid ravimeid peale rahustite, määras vahel okseteid, jalavanne ja kaane. See aga ei tähenda, et kirurgilised operatsioonid oleksid teda kohutanud; ta laskis haigel vulinal aadrit nagu hobusel ning hamba välja­tõmbajana oli tal raudne käsi.

3. Loe romaanist, kuidas Emma Charles’i ameti­alastesse saavutustesse suhtub. Kuidas see suhtumine Emmat iseloomustab? Kuidas see seletab nende abielu nurjumist?

4. Seleta katkendi põhjal, mis Emmale tema elus ei meeldi.

Aga südamepõhjas ootas ta siiski mingit sündmust. Nagu merehädas madrus kammis ta meele­heitlikul pilgul elu­üksindust, otsides udusel taeva­kaarel valendavat purje. Tal polnud aimu, mis juhus see võiks olla, milline tuul selle tema juurde võiks kanda, kuhu rannale see teda ennast heidaks, ei teadnud, kas see on mõni lihtne luup või kolme­tekiline laev, lastiks hinge­ahastus või hoopis pardani õndsust täis. Aga igal hommikul ärgates lootis ta seda selsamal päeval saabuvat, varitses iga heli, tõusis võpatades, imestas, et see ükskord juba ei tule, ja soovis igal päikese­loojangul ikka nukramana, et homne päev oleks juba käes.

Tuli taas kevad. Esimese kuuma­laine ajal, kui pirni­puud õitsesid, vaevas teda lämmatav õhupuudus.

Juuli algusest peale hakkas ta sõrmedel lugema, kui mitu nädalat jääb veel oktoobri alguseni, lootes, et võib-olla korraldab markii Andervilliers Vaubyessard’is uuesti balli. Aga terve septembri­kuu möödus ilma ainsagi kirjata, ainsa külaskäiguta.

Pärast seda masendavat pettumust jäi ta süda jälle tühjaks ja taas jätkus ühe­näoliste päevade lõputu ahel.

Tähendab, nii nad nüüd hakkavadki veerema, üksteise järel, alati ühetaolised, loendamatud, ja sootuks ahtrad! Teiste inimeste elus, nii maotu kui see oligi, püsis vähemalt mingi sündmuse võimalus. Üksainus seiklus võib mõnikord äraarvamata hulgal murrangulisi tagajärgi kaasa tuua ja kogu lavapilt muutub. Aga temaga ei juhtu iial midagi, see on taeva tahtmine! Tulevik on üksnes pilkane pime koridor ja selle lõpus kõvasti suletud uks.

5. Millest Emma rahulolematus tuleb? Miks ta sellest kunagi ei vabane?

6. Too romaanist veel näiteid selle kohta, kuidas Emma unistab teistsugusest elust ning püüab seda saavutada.

7. Kuidas sellist eesmärki mõista? Kas ja kuidas on seda sinu arvates võimalik saavutada? Põhjenda.

1. Kust pärinevad Emma ootused elu suhtes? Kui realistlikud need on?

2. Mille poolest Charles Emmast ses osas erineb? Mille poolest on nad sarnased?

3. Kuidas see katkendis väljendub?

Tuginedes teooriatele, mida ta õigeks pidas, püüdis Emma endale siiski armastust sisendada. Aias kuu­valgel deklameeris ta kõiki kirglikke värsse, mida ta peast teadis, laulis abikaasale õhkamiste saatel nukraid adagiosid; aga pärast seda tundis ta end niisama leigena kui enne ja ka Charles’i juures polnud sügavat armu­kihku ja hinge­hardust märgata.

Kui ta oli sel kombel mõnda aega oma südame tulerauda tagunud, ilma et see kordagi oleks sädet andnud, suutmata õieti mõista seda, mida ta oma sisimas ei kogenud, ning võimetu uskuma sellesse, mis kokku­lepitud vormides ei avaldunud, jõudis ta suurema pingutuseta veendumusele, et Charles’i armastuses pole enam midagi vägevat. Mehe tunde­puhangud olid reegli­päraseks muutunud; ta süleles naist kindlatel kella­aegadel; see oli harjumus nagu iga teinegi, sama, mis ette teada olev magus­roog pärast maotut lõunasööki.

4. Kuidas sama probleem avaldub Emma suhetes Rodolphe’i ja Léoniga?

5. Loe 3. osa V peatükki ja kirjelda selle põhjal, millistesse äärmustesse Emma seeläbi jõuab, et püüab kogu aeg kellegi teise elu elada.

6. Arutle romaani põhjal, kas Emma elus leidus ka midagi ehedat ja reaalset, mida ta hindas.

7. Loe 3. osa VIII peatükki. Mis olukorras muutub Emma mõnevõrra vähem enese­keskseks ja oma tegeliku elu suhtes tähelepanelikumaks?

8. Võrdle Charles’i ja Emma saatust. Kuidas soov­mõtlemine ja puudulik tegelikkuse­taju Charles’i puhul avaldub? Kuidas ja millal Charles’i illusioonid purunevad? Mis temast siis saab? 

1. Loe romaani algust ja iseloomusta jutustajat. Mis vormis jutustaja kõneleb? Kus ta tegelaste suhtes asub? Mida ta loo maailmast teab? Kui pikalt nõnda jutustatakse?

2. Mida Charles nende tutvuse alguses Emma juures märkab? Mis tundeid see temas tekitab?

Charles märkas imestusega ta valgeid küüsi. Need olid läikivad, otsast teravad, siledamad kui Dieppe’i elevandi­luu ja mandlikujuliseks viilitud. Käed ise aga polnud üldse kaunid ega vist ka küllalt valged ja paistsid sõrme­liigeste kohalt pisut karedad; pikkustki oli neil üleliia ja piir­joontel puudus pehme kaarduvus. Seevastu olid neiul väga kaunid silmad: ehkki pruunid, paistsid nad pikkade ripsmete all peaaegu mustad ja kohtasid võõra pilku avala, julge siirusega.

3. Otsi romaanist veel näiteid selle kohta, kuidas näevad Emmat Charles, Rodolphe ja Léon. Mille poolest nende vaate­punktid erinevad, mille poolest sarnanevad?

4. Mis katkendis näitab, et Charles’i on kirjeldatud Emma vaatepunktist?

Charles’i jutt oli lame nagu kõnni­tee, sealt käisid läbi isiku­pärata mõtted argi­ülikondades, ilma tundmusi, naeru või unelmaid esile kutsumata. Nagu ta ise tunnistas, polnud tal Roueni päevil iial isu olnud teatrisse minna Pariisi näitlejaid vaatama. Ta ei osanud ujuda, ei osanud vehelda ega püstolist lasta ja isegi ratsutamis­kunsti oskus­sõna, mida Emma kuskil romaanis kohtas, oli talle tundmata.

Eks mees oleks ju ometi pidanud kõike teadma, paljudel aladel osavust üles näitama, naisele kire­jõudu sisendama, kõiki elu peensusi ja müsteeriume õpetama! Aga see mees ei õpetanud midagi, ei osanud midagi, ei ihaldanud midagi. Tema meelest oli Emma õnnelik. Ja Emma pani talle pahaks seda sügavat meele­rahu, seda siredat jäikust, seda õnnegi, mille allikaks ta ise oli.

5. Arutle, kuidas mõjutab lugeja ette­kujutust teose maailmast ning suhtumist tegelastesse see, kui lugu jutustatakse 

• ühe tegelase vaate­punktist;
• vaheldumisi mitme tegelase vaatepunktist.

6. Põhjenda oma seisukohti näidetega „Madame Bovaryst” ning võrdle seda teiste romaanidega, mida tunned.