Käändsõnad ja käänded (1.3)

Käändsõnad on sõnad, mis käänduvad. Käändsõnadel eristatakse tähenduse järgi nelja rühma.

KÄÄNDSÕNAD

NIMISÕNA

  • Nimisõnad nimetavad esemeid, inimesi, olendeid ja nähtusi, vastavad küsimustele kes?, mis?, kelle?, mille? jne.
  • Küsimus kes? esitatakse elusolendite kohta ja küsimus mis? eluta asjade kohta.
  • Nimisõnad on ka kõik nimed ja mine- ning ja-lõpulised tuletised, nt tantsimine, tantsija.

OMADUSSÕNA

  • Omadussõnad näitavad asjade, olendite ja nähtuste omadusi, vastavad küsimustele missugune?, milline? jne.
  • Omadussõnu kasutatakse kõige rohkem kirjeldustes.
  • Omadussõnadest saab moodustada võrdlus­astmed: omadussõna sõnastikuvormi nime­tatakse algvõrdeks, keskvõrde kaudu näidatakse, et mingit omadust on rohkem kui teisel asjal või nähtusel, ülivõrdega aga, et mingit omadust on kõige rohkem, nt ilus, ilusam, ilusaim e kõige ilusam.

ARVSÕNA

  • Arvsõnad näitavad millegi hulka ja järje­korda, vastavad küsimustele mitu?, mitmel?, ­mitmes?, mitmendas? jne.
  • Kui arvsõna näitab hulka, siis nimetatakse seda põhiarvsõnaks. Kui arvsõna näitab järjekorda, siis on see järgarvsõna.
  • Arvsõnu saab kirja panna numbritega. Järgarvude puhul seisab araabia numbri järel punkt. Rooma numbri järele punkti ei panda, vrd 4., IV – neljas, 4 – neli.

ASESÕNA

  • Asesõnad asendavad teisi käändsõnu ja vastavad samale küsimusele mis sõna, mida asendatakse, nt ta – kes?, mitu – kui palju?, selline – missugune?
  • Asesõna võib ka erinevaid lauseosasid ühendada, sellisel juhul on see siduv asesõna, nt Mari, kes käib võrkpallitrennis, esindab meie kooli riiklikel võistlustel.
More like this
More options

Harjutus 14

(Vassili Papastavrou „Vaalad”, inglise keelest tõlkinud Ivar Jüssi)
More like this
More options

Harjutus 15

Arutage klassis, kuidas moodustatakse võrdlusastmeid. Otsi eelmisest harjutusest 12 omadussõna. Moodusta nendest sõnadest võrdlusastmed (alg­võrre, keskvõrre, ülivõrre).

More like this
More options

Harjutus 16

Maa sügavaim koht on Vaikses ookeanis asuv Mariaani süvik sügavusega (10 920 m) . Mõningatel andmetel on Mariaani sügaviku sügavus (11 033 m) . Atlandi ookeani suurim süvik on Puerto Rico (9219 m) . Kariibi mere kõige sügavam koht on (6946 m)  ning Vahemere sügavaim koht Lõuna-Kreeka lähedal (4632 m) .

(Joel Levy „Tark mees taskus”, inglise keelest tõlkinud Kadri Haljamaa)

Sõna kõige tähtsam osa on tema tüvi. Tüvi on olemas igas sõnas. Tüvi annab teada sõna põhilise tähenduse, nt kassi/le, konna/de/ga. Eri sõnavormides võib sõna tüvi ka muutuda kas oma häälikute laadi või hääldamise intensiivsuse poolest. Seda nimetatakse astmevahelduseks ning sellest tuleb lähemalt juttu edaspidi (ptk 2.6).

Sõnadele annavad lisatähenduse tunnused ja lõpud. Käändsõnal on mitmuse tunnus: vaalad, hülgeile, hüljestega, haidest. Käändsõna lõpus võib olla ka käändelõpp: mereni, lahes, sügavikust, saarele.

More like this
More options

KÄÄNETE TABEL

Kääne

Küsimus

Ainsus

Mitmus

nimetav

kes? mis?

õnnelik lammas

õnneliku/d lamba/d

omastav

kelle? mille?

õnneliku lamba

õnnelikku/de lammas/te e õnnelike lammas/te

osastav

keda? mida?

õnnelikku lammas/t

õnnelikke lamba/i/d

sisseütlev

kellesse? millesse? kuhu?

õnneliku/sse e õnnelikku lamba/sse

õnnelikku/de/sse lammas/te/sse e õnnelike/sse lamba/i/sse

seesütlev

kelles? milles? kus?

õnneliku/s lamba/s

õnnelikku/de/s lammas/te/s e õnnelike/s lamba/i/s

seestütlev

kellest? millest? kust?

õnneliku/st lamba/st

õnnelikku/de/st lammas/te/st e õnnelike/st lamba/i/st

alaleütlev

kellele? millele? kuhu?

õnneliku/le lamba/le

õnnelikku/de/le lammas/te/le e õnnelike/le lamba/i/le

alalütlev

kellel? millel? kus?

õnneliku/l lamba/l

õnnelikku/de/l lammas/te/l e õnnelike/l lamba/i/l

alaltütlev

kellelt? millelt? kust?

õnneliku/lt lamba/lt

õnnelikku/de/lt lammas/te/lt e õnnelike/lt lamba/i/lt

saav

kelleks? milleks?

õnneliku/ks lamba/ks

õnnelikku/de/ks lammas/te/ks e õnnelike/ks lamba/i/ks

rajav

kelleni? milleni?

õnneliku lamba/ni

õnnelikku/de lammas/te/ni e õnnelike lammas/te/ni

olev

kellena? millena?

õnneliku lamba/na

õnnelikku/de lammas/te/na e õnnelike lammas/te/na

ilmaütlev

kelleta? milleta?

õnneliku lamba/ta

õnnelikku/de lammas/te/ta e õnnelike lammas/te/ta

kaasaütlev

kellega? millega?

õnneliku lamba/ga

õnnelikku/de lammas/te/ga e õnnelike lammas/te/ga

Uuri tabelit ja täida järgmised ülesanded.

  • Mis käände vorm on sõnastikuvorm (esitatakse sõnastikus märksõnana)?
  • Nimeta näitesõnade tüved.
  • Missuguse käände järgi saab moodustada teisi sama sõna käändevorme alates sisseütlevast käändest?
  • Missuguse käände järgi saab moodustada mitmuse omastavat käänet? Millal lisatakse mitmuse omastava käände vormis mitmuse tunnuse -de, millal -te?
  • Missuguse vormi järgi moodustatakse i-mitmus? Mis käänetes saab kasutada i-mitmust?
  • Missugused käänded on kohakäänded?
  • Miks nimetatakse viimast nelja käänet ninataga-kääneteks?
  • Mille poolest erineb ninataga-käänetes sõnapaari käänamine, võrreldes teiste käänetega? 
  • Kääna tabeli järgi sõnu missugune, mitu, mitmes.
  • Tabelis esitatud pikemaid mitmusevorme (õnnelikkude jts) tänapäeval peaaegu ei kasutata.
  • Kus võid niisuguseid vorme kohata?
More like this
More options

Harjutus 17

Võrkpall  on sportlik pallimäng, kus kaks  võistkonda  võistlevad võrguga  poolitatud väljakul . Võistlusmängu eesmärgiks  on saata pall üle võrgu  vastaspoole mängijate väljakule  nii, et see maanduks vastase väljakupoolel , läheks vastasmängija  puudutusest  auti või vastasmängija  eksiks reeglite  vastu. Samas peab takistama palli  maandumist  oma väljakupoolel.

Tänapäeval  on võrkpall väga levinud ja võrkpalli  harras­tajaid  arvatakse olevat maa­ilmas üle 800 miljoni .

Võrkpall sündis USAs  1895. aastal . Ala loojaks  peetakse Ameerika võimlemisõpetajat  William G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu  mintonette’iks.

Olümpiamängude kavas  oli võrkpall esimest korda Tokyos 1964. aastal. Võistlesid nii ­mehed  kui ka naised .

(et.wikipedia.org)
William G. Morgan (1870–1942)
  • Mis on sinu lemmikspordiala?
  • Otsi materjali ja koosta oma lemmikspordiala kirjelduse põhjal pinginaabrile sama­sugune harjutus.
More like this
More options

Harjutus 18

Loe katkend läbi ja nimeta kõik tekstis kasutatud käänd­sõnad. Arutage klassis, kas tegu on nimi-, omadus-, arv- või asesõnaga. Määrake käändsõna kääne.

Mis lugemine mulle andis?

Lugemine tegi mu elu rikkamaks ja põnevamaks. Alguses ei edenenud see eriti hästi, sest pidin lugemise teesklemiselt üle minema tegelikule lugemisele.

Äkki sain aru, et ei osanud üldse niimoodi lugeda, nagu oleksin pidanud. Ja et õigesti lugema õppimine oli väsitav ja tüütu tegevus.

Niipea kui olin kõik oma jõuvarud ära kulu­tanud ning tähtedest sõnade ja sõnadest lausete moodustamisega ­ lõpule jõudnud, kaotas loetu igasuguse mõtte.

Ei olnud enam vaest koera, kes võitles nälja ja raskus­tega. Polnud ­inglise piloote, kes öösiti kõrbes hädamaandumisi pidid sooritama.

„Miks ma pean lugema õppima?” küsisin oma esimeselt õpetajalt.

„Kui sa mingit paremat põhjust ei tea, siis tee seda kas või minu pärast,” vastas ta.

Ja ma tegin. Pingutasin, sest ta oli seda väärt.

Ta oli noor ja kena ning lõhnas mets­maasikate järele. Suudlesin kord teda, kui ta vahetunnis mul kingapaelu siduda aitas.

(Ulf Stark „Lugesin, lugesin ja hakkasin äkki kirjutama”,
​rootsi keelest tõlkinud Anu Kehman, Nukits, 2006)
  • Kuidas sina lugema õppisid? Jutusta sellest oma klassikaaslastele.
  • Mis oli esimene raamat, mille sa läbi lugesid?
  • Missugune oli sinu esimene õpetaja? Kirjelda teda.
  • Et teada saada, kuidas Rootsi lastekirjanik Ulf Stark oma esimesi raamatuid luges, jätka töövihiku harjutusega 17.
More like this
More options

KORDAME

1.

Kuidas muutuvad käändsõnad?

2.

Kuidas jagunevad käändsõnad tähenduse järgi liikideks?

3.

Mida väljendavad nimisõnad, mida omadussõnad?

4.

Mis küsimustele vastavad asesõnad?

5.

Mitu käänet on eesti keeles?

6.

Missugune seos on sõna kohta esitataval küsimusel ja käändelõpul?
More like this
More options