Sõnaraamatutest (8.5)

  • Korraldage klassis ajurünnak sõnaraamatute kohta.
  1. Õpetaja kirjutab tahvlile märksõna (sõnaraamatud).
  2. Iga õpilane ütleb sõnu, mis talle selle märksõnaga seostuvad (võõrkeeled, ÕS, tähestik jne). Kõik sõnad kirjutatakse tahvlile, nende õigsusele või sobivusele hinnangut ei anta.
  3. Pärast ajurünnakut vaadatakse tahvlile kogunenud sõnad üle, arutletakse nende teemakohasuse üle, võetakse kokku, missugused on klassi teadmised nimetatud valdkonna kohta.

Ajurünnak – loova otsimise meetod, mille abil kogutakse mingi märksõna kohta palju ideid või probleemile võima­likke lahendusi. Ajurünnak aitab selgitada inimeste teadmisi teema ­ kohta, mida haka­takse käsitlema.

Sõnastik on mingil otstarbel korrastatud sõnavarakogum. Sõnastikud võivad olla välja antud raamatuna, aga üha enam on tarvitusel elektroonilisel kujul sõnastikke. Hulgaliselt sõnastikke leiad aadressilt www.keeleveeb.ee.

Harjutus 210

Uuri, missuguseid sõnaraamatuid pakub Keeleveeb. Missuguseid sõnaraamatu liike on eristatud? Mis sõnaraamatuid mis otstarbeks kasutaksid?

Sõnastik koosneb sõna­artiklitest, millel on kaks osa:

Kahekeelsed sõnaraamatud annavad märksõna ühes keeles ja kirjelduse teises keeles, nt eesti-inglise sõnaraamat.

  • Kuidas on võimalik leida vajalikku sõna, kui sõnaraamatus on tuhandeid märksõnu?

Ühekeelseid sõnaraamatuid on omakorda mitu liiki. Mõni neist haarab kindlat osa keele sõnavarast, mõni kogu keele sõnavara. Järgnevalt on pakutud valik eesti sõnaraamatutest.

  1. Õigekeelsussõnaraamat ehk ÕS sisaldab suuremat osa eesti keele sõnavarast ning näitab sõnade muutumist ja õigekirja. ÕSi on vaja kõigil keelekasutajatel, et aeg-ajalt mõne sõna õigekirja, vormimoodustust või kasutusvaldkonda kontrollida.
  2. Võõrsõnaraamat esitab ühe keele võõrsõnu ja nende seletusi.
  3. Slängisõnaraamat annab ülevaate ühes keeles esinevatest slängidest või ühest slängist (nt õpilassläng).
  4. Murdekeele sõnaraamat esitab ühe keele kõigi murrete või mingi konkreetse murde sõnavara.
  5. Oskussõnaraamat esitab ühe eriala või valdkonna erialaste sõnade loetelu, nt majandussõnaraamat sisaldab majandusvaldkonnaga seotud termineid, info­tehnoloogiasõnaraamat aga infotehnoloogiavaldkonna termineid.
  6. Uudissõnastik esitab uudissõnu, mis on keeles veel võrdlemisi võõrad.
  7. Sõnastuslikku abi saab sünonüümisõnastikust, antonüümisõnastikust, fraseo­loogiasõnaraamatust.
  • Uuri raamatukogust või internetist mõne raamatukogu kataloogist, missuguseid sõnaraamatuid on veel olemas.

Harjutus 211

Mis sõnaraamatutega on järgmiste näidete puhul tegemist (mereleksikon, murdesõnastik, uudis­sõnastik, võõrsõnade leksikon, etnograafia­sõna­raamat)? Mille järgi otsustad?

Harjutus 212

Kasutage sõnaraamatut ja leidke pinginaabriga paaristööna järgmiste võõrsõnade seletused.

konfidentsiaalne, fookus, kamraad, korsaar, serpentiin, vegetaarlane, trofee, nasaal, kriteerium, genitiiv, dialekt, aspekt, harmoneeruma, isolatsioon, padespann, vitaalsus, minoorne, kuliss, rahhiit, šeik

  • Missugune pinginaabripaar oli kiireim? Mis määrab sõnaraamatu kasutamise kiiruse?

Harjutus 213

Kasutage rühmatööna ÕSi ja täitke järgmised ülesanded.

  1. Nimeta sõna kompvek ainsuse omastava ja osastava vormid.
  2. Nimeta sõna politseinik omastava vorm(id).
  3. Uuri, mida võib tähistada lühend l.
  4. Kuidas on sisseütleva käände vorm kohanimest Piibe?
  5. Mitu märksõna annab ÕS x-tähega?
  6. Kumb variant on õige: üheidulehene või ühe­iduleheline?
  7. Kes on õuelaulik?
  8. Mispuhul kasutatakse ÕSi sõnaseletustes ­võrdusmärki?
  9. Mis märksõna juurest tuleb otsida, kui soovid teada, kas lükandaken on korrektne sõna?
  10. Miks annab ÕS sõna palk kahel korral märk­sõnana?
  11. Mida tähendab sõna pagisema?
  12. Mida tähendab sõna õõtse?
  13. Missugused sõnad on ÕSis antud looksulgudes?
  14. Mis aastal anti välja esimene eesti keele õige­keelsussõnaraamat ehk alustati meie õigekeelsussõnaraamatute traditsiooni?
  • Pärast rühmatöö lõppu arutage õpetajaga, kas oskasite kõikidele küsimustele ikka õigest kohast vastust otsida, kas tunnete ÕSi üles­ehitust ja kasutusvõimalusi.

Harjutus 214

Kasutades abistavaid sõnastikke, leia...

  1. liitsõnu, mille esimene või teine pool on sõna sõna (nt vanasõna, sõnaraamat);
  2. antonüümid sõnadele sõnakas, sõnakus, sõnakuulelik, sõna­kuule­likkus, sõnapidaja, sõnapidamine;
  3. sünonüüme sõnadele ja väljenditele sõnakehv, sõnakas, sõnakõlks, sõnaraamat, sõnalahing, sõnasööja, sõnaviija, sõnelema, sõnu tagasi võtma, sõnu raiskama, sõnu ­otsima, sõnulema, sõnulseletamatu, sõnad jäävad kurku kinni, sõna kuulama, sõna saatma, sõna tõsises mõttes, sõnadega ­keerutama, sõna andma.

KORDAME

1.

Milleks on vaja sõnaraamatuid?

2.

Mille alusel saab sõnaraamatuid liigitada? Too üks näide.

3.

Nimeta tuntumaid sõnastike liike.

4.

Too näiteid, missuguse probleemi puhul leiad abi õigekeelsussõnaraamatust.

5.

Missugused sõnaraamatud aitavad, kui jääd hätta sõnastusprobleemidega?