Seente osalemine aineringes. Kooselu teiste organismidega

Seeni leidub kõikjal looduses, seega on neil ka oluline roll looduslikus aineringes.

  • Kes on lagundajad? Mis on nende ülesanne?
  • Mis on sümbioos?
  • Millised organismid elavad seentega sümbioosis?

Seente osalemine aineringes

Seened on looduse tähtsaimad lagundajad.

Bakterid ja seened on organismid, kes põhjustavad erinevate toidu­ainete riknemist. Toidu­ainete riknemine aga on lagunemise esimene etapp. Looduses on lagunemine äärmiselt oluline protsess, sest nii välditakse surnud organismide (puutüved, oksad, lehed, okkad jms) kuhjumist maa­pinnale. Lagunemise tulemusena muudetakse kogu surnud materjal lihtsamateks orgaanilisteks ühenditeks ning keemilisteks aineteks. Neid aineid kasutavad elus­organismid uuesti. Eelkõige on kasutajateks taimed, aga ka bakterid ja seened ise. Seened suudavad lagundada isegi tselluloosi, mida teised organismid ei suuda. Seda omadust kasutades põhjustavad seened näiteks puidu­mädanikku.

Mahalangenud puutüvel on hakanud kasvama libliktagel.

Sümbioos taimedega

Seened elavad sümbioosis taimedega.

Seened ei ole looduses üksnes lagundajateks, vaid ka olulisteks toit­ainete kogujateks ja edastajateks. Mitmed seened (riisikad, pilvikud) elavad ainult koos teatud puudega. Seen saab taimelt eluks vajalikke orgaanilisi ühendeid (suhkruid) ning aitab oma­korda puul imendada vett ning teisi toit­aineid. Puujuur ja seene hüüfid moodustavad keeruka kompleks­organi seen­juure – mükoriisa. Sellist vastastikust kasulikku kooselu nimetatakse sümbioosiks. Teadlased on leidnud, et vähemalt 90% taimedest on seentega sümbioosis. Põhjus on eelkõige selles, et seened suudavad oma eriti peenikeste laial alal harunevate hüüfidega omandada mullast oluliselt rohkem aineid kui taime­juured. Lisaks muule kaitsevad seened ka taimede juurestikku erinevate parasiitide eest.

Mükoriisa moodustumine

Sümbioos loomadega

Seened võivad elada sümbioosis ka loomadega.

Taimed ei ole kaugeltki mitte ainukesed organismid, kellega seened sümbioosid elavad. Sümbioos võib olla ka mitmete loomadega. Näiteks elavad mitmete rohu­sööjate loomade magudes ainu­raksed seened, kes aitavad seedida taimset materjali, eelkõige tselluloosi. Seen leiab siis looma maos endale sobiva elupaiga.

Väga huvitav suhe on troopikas elavatel lehelõikaja-sipelgatel ning seentel. Need sipelgad kasvatavad oma pesa­kuhilates seene­niidistikku, toites seda taime­lehtede tükkidega. Seene­niidistikust toituvad sipelgate vastsed. Kumbki neist liikidest ei saaks enam üksi hakkama.

Lehelõikaja-sipelgad

Sarnane kooselu on ka üraskite (üks mardikaliste rühm) ja seente vahel. Üraskite vastsed arenevad puidus või otse selle koore all. Selleks rajab emane ürask emakäigu, mille serva muneb munad. Munadest koorunud vastsed toituvad puidust ning närivad puidusse ema­käigust algavad käigud. Nii tekivad puidule koore alla keerukad käikude mustrid. Siiski ei toitu vastsed üksnes puidust, vaid käikudes elavast seene­niidistikust. Selle on sinna toonud emane ürask juba munemise ajal. Seene­niidistiku transpordiks on ta kehal spetsiaalsed taskukesed, kus paikneb seene­niidistik. Munemise ajal istutab ta niidistiku uuristatavasse emakäiku, kus see hakkab kasvama ning on koorunud vastsetele toiduks. Seenel on võimalus putukate abil levida.

Orhideed, seenlill

Mõned taimed kasutavad seeni omakasu saamiseks.

Kõik suhted seentega ei ole siiski vastastikku kasulikud. Orhideed on selline taime­rühm, kes vajab oma elu­tegevuse alustamiseks seente abi. Nimelt on orhideede seemned nii väikesed, et ilma kõrvalise abita kasvama hakata ei suuda. Seene­niidistiku abil hangib ta endale vajalikke toit­aineid. Samal ajal ei kahjusta ta aga kuidagi seent ennast.

Väga erilise eluviisiga on okas­metsades kasvav klorofüllita taim seenlill. Klorofülli puudumise tõttu ei suuda ta ise orgaanilisi ühendeid toota ja peab neid hankima mingil muul moel. Olles seen­juure kaudu ühenduses seene­niidistikuga, mis omakorda on ühenduses puu juurtega, saab ta neid aineid puult.

Kuigi seenlillel on sarnasusi seenega, on ta klorofüllita rohttaim.

Mõisted

Mükoriisa

Oluline

  • Seened elavad teiste organismidega vastastikuses kasulikus kooselus ehk sümbioosis.
  • Taimede juured ja seeneniidistik moodustavad keeruka kompleksi – seenjuure ehk mükoriisa.
  • Seened elavad sümbioosis ka sipelgate ja üraskitega.
  • Mitmed rohttaimed (näiteks orhideed ja seenlill) vajavad elutegevuseks seente abi.

Küsimused

  1. Millel põhineb sümbioos?
  2. Milliste liikidega võib seen koos eksisteerida?
  3. Kuidas nimetatakse seene hüüfidest ja taime juurtest moodustunud kompleksi?
  4. Kirjelda orhidee ja seene omavahelist suhet.
  5. Miks vajab seenlill seente abi?