- Miks arvasid paljud sakslased, et Versailles’ rahuleping oli Saksamaa suhtes ebaõiglane?
- Mil moel lootis Stalin kommunistlikku maailmakorda laiendada?
Teise maailmasõja põhjused
Teise maailmasõja puhkemise peamine põhjus oli see, et 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi algusel suurriikide vahel tekkinud pinged ei leidnud esimese maailmasõja käigus lahendust. 1930. aastate lõpuks kujunesid eeldused uue ülemaailmse sõja vallapääsemiseks. Euroopa puhul võiks muu hulgas nimetada järgmist.
- Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpus järsult teravnema. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa, kes soovis esimese maailmasõja järel loodud süsteemi ära kaotada. Lääneriikide lepituspoliitika ning Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid Hitlerile kindlust. Nüüd võis ta rünnata ka Poolat. NSV Liidu juht Stalin kavatses aga nihutada oma riigi piire läände. Selleks oli vaja vallutada talle Molotovi-Ribbentropi paktiga eraldatud alad.
- Majanduslikud eeldused. Selleks, et viia Saksamaa suurest majanduskriisist välja ning tagada riigile majanduslik õitseng, otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Natsid võtsid suurpankuritelt ja -töösturitelt laene, lubades vastutasuks anda nende käsutusse vallutatud maade tööstuse, toorained ning odava tööjõu. Seega vajas Hitler edukaid vallutussõdu. Samas oli ka Nõukogude Liidu majanduspoliitika peaeesmärk tugeva sõjaväe (Punaarmee) ülesehitamine, mille vajalikkust õigustati välisriikide vaenulikkusega, kuigi oma riigi kodanikud elasid hirmsas vaesuses. Punaarmeele tuli leida sõjalist rakendust.
- Ideoloogilised eeldused. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Eluruumi tuli jõuga hankida naaberrahvastelt. Seega oli välisriikide sõjaline ründamine Hitleri arvates igati õigustatud. Nii õigustati Austria anšlussi, Sudeedimaa hõivamist ning Poola alade endale nõudmist. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Selle saavutamiseks oli NSV Liit valmis kasutama sõjajõudu. 23. augustil 1939. aastal Moskvas sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt muutis NSV Liidu ja Saksamaa ajutiselt liitlasteks. Nüüd võisid nad alustada teiste Euroopa riikide vallutamist, kartmata Suurbritanniat ja Prantsusmaad.
LISA. Teisele maailmasõjale eelnenud sündmused
1919
Pariisi rahukonverents
Versailles’ rahuleping
1920
Rahvasteliit alustab tegevusega
1921
Fašistide valimisvõit Itaalias
1922
Stalini võimuletulek
Moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NVSL)
Mussolini võimuletulek
1925
Locarno konverents
1928
Briandi-Kelloggi pakt
1929
Majanduskriisi algus
1931
Jaapan vallutab Mandžuuria
1933
Hitleri võimuletulek
Natsionaalsotsialistliku Töölispartei võit valimistel
Saksamaa astub Rahvasteliidust välja
1935
Itaalia ründab Etioopiat
1936
Algab Hispaania kodusõda
Saksa väed okupeerivad Reini piirkonna
Saksamaa, Jaapan ning Itaalia sõlmivad Antikominterni pakti
1938
Saksamaa okupeerib Austria
Müncheni kokkulepe
1939
Saksamaa okupeerib Tšehhoslovakkia
Molotovi-Ribbentropi pakt
Saksamaa ja NSV Liit ründavad Poolat
Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal (9 päeva pärast Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimist) Saksamaa sissetungiga Poolasse. Hitler lootis, et lääneriigid jäävad ka seekord kõrvaltvaatajateks, kuid juba 3. septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Prantslased ja britid ei alustanud kohe sakslaste vastu otsest sõjategevust ning Poola vallutamist nad ära hoida ei suutnud.
17. septembril sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene alad). Septembri lõpuks oli asi otsustatud ning poolakatel tuli alla anda. NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti 28. septembril 1939 sõprus- ja piirileping, millega Poola riik kaotati, selle alad jagati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel ning Leedu anti NSV Liidu mõjusfääri.

1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsioonirežiim. Natside vallutatud aladel hakati teostama juutide hävitamise kava. Selle tagajärjel tapeti miljoneid juute Saksamaal, Poolas, NSV Liidu aladel ja ka mujal. Hoolimata vallutajate hirmuvalitsemisest, tekkis anastatud maades ka laialdane vastupanuliikumine, mis taotles okupatsioonist vabanemist ning iseseisvuse taastamist.
Hitleri suhtumine Läände pärast Müncheni kokkulepet
Hitleri väidet, et Lääs muutub pärast Müncheni konverentsi uuesti leplikuks, kinnitas uudisteagentuuri informatsioon, mille järgi olevat üks Inglise kindralstaabi ohvitser uurinud Poola armee võitlusvõimet ja jõudnud tulemusele, et poolakate vastupanu olevat võimalik kiiresti murda. Seepeale lootis Hitler, et Briti kindralstaap teeb kõik, et veenda oma valitsust nii väheste väljavaadetega sõjapidamise mõttetuses. Kui 3. septembril järgnesid läänejõudude ultimaatumitele siiski sõjakuulutused, trööstis hetkeks hämmeldunud Hitler ennast ja meid väitega, et Inglismaa ja Prantsusmaa olevat sõja kuulutanud kindlasti vaid selleks, et maailma silmis mitte oma kohta kaotada; ta oli veendunud, et hoolimata sõja kuulutamisest asi lahinguteni ei jõua.
Albert Speer. Mälestused. Varrak. 2005.- Kuidas suhtus Hitler Saksamaa ja Prantsusmaa sõja kuulutamisse?
- Mis sellise seisukoha tekkimise aluseks oli?
NSV Liidu tungib kallale Põhja- ja Ida-Euroopale
Üheaegselt Poola jagamisega surus NSV Liit Eestile, Lätile ja Leedule peale (need riigid kuulusid Saksamaaga sõlmitud kokkulepete kohaselt NSV Liidu mõjusfääri) vastastikuse abistamise lepingud, mille alusel loodi Balti riikides Punaarmee sõjaväebaasid. Eestisse toodi nn baaside lepingu alusel 25 000 Punaarmee sõdurit ning seega polnud Eesti Vabariik oma poliitilistes otsustes enam täiesti sõltumatu. Pärast seda suunas Nõukogude juhtkond oma tähelepanu Soomele, mis jäi samuti Moskva mõjusfääri. 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu (soomlased nimetavad seda talvesõjaks). Soomlastel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid pärast kolmekuulist sõda pidid nad loovutama NSV Liidule Karjala maakitsuse ja Viiburi linna. Nõukogude Liit heideti küll agressorina Rahvasteliidust välja, kuid see ei avaldanud mingit mõju Moskva käitumisele. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia ning Bukoviina. Need alad liideti samuti NSVL-iga.
Millised riigid kaotasid aastatel 1939–1940 kas täielikult või osaliselt oma alasid NSV Liidu agressiooni tõttu?
- Soome
- Eesti
- Rootsi
- Läti
- Leedu
- Rumeenia
- Tšehhoslovakkia
- Poola
Milline riik neist suutis, hoolimata osa territooriumi kaotusest, iseseisvuse säilitada?
LISA. Talvesõda
Kui teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi.
Nüüd alustati Nõukogude Liidus ägedat Soome-vastast kihutustööd. 1939. aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. Tegelikult oli see piiritüli venelaste lavastatud. NSVL ütles lahti riikide vahel sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda.
Stalin paiskas soomlaste vastu peaaegu pool miljonit meest, 2000 tanki ning 1000 lennukit. Soome sõjaväkke, mille ülemjuhatajaks oli Gustaf Mannerheim, kuulus 300 000 meest, ligikaudu 100 lennukit ning umbes 50 tanki. Esialgu lootis Nõukogude juhtkond naaberriigi paari nädalaga vallutada ning kehtestada seal punavõimu. Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning Punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. Vaatamata tohutule ülekaalule ei suutnud Nõukogude sõjavägi kahe kuu jooksul Mannerheimi liini läbi murda. Vene väed kandsid suuri kaotusi: iga langenud soomlase kohta sai surma 4–5 punaarmeelast. Alles siis, kui Stalin vahetas välja väejuhid ning need rakendasid lisajõude, õnnestus Punaarmeel Mannerheimi liin ületada. Kuid kogu Soomet vallutada Stalin enam ei julgenud. Suurbritannia ning Prantsusmaa kavatsesid saata Soomele appi oma väed ning see sundis Stalinit rahulduma väiksemaga. Soome valitsus ei tahtnud samuti edasi sõdida, sest kartis, et nende maa muudetakse suurriikidevaheliseks sõjatandriks. Algasid rahuläbirääkimised ning 1940. aasta 12. märtsil sõlmiti Moskvas rahu.

Talvesõjas olid soomlastele suurimaks ohuks Vene tankid. Soomlastel oli Karjala kannasel umbes 50 tanki, vastaspoole käsutuses oli neid aga ligi 1400. Tankid suudeti eriliste tõkete ja kaevanditega siiski peatada ning süütepudelitega hävitada.
- Soome sõjavägi oli hästi motiveeritud ja oskuslik.
- Punaarmee oli halvasti ette valmistatud ja selle juhtkond saamatu.
- Soome sõjaväel oli rohkem mehi ja varustust.
- Suurbritannia ja Prantsusmaa olid valmis Soomele appi minema.
Saksamaa vallutused Lääne-Euroopas
1940. aasta kevadel alustas taas aktiivset tegevust Saksa armee: vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaal. Nüüd astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia. Üsna varsti oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning Prantsusmaa alistus. Saksa-Prantsuse vaherahu sõlmiti 22. juunil 1940. aastal Compiegne’i metsas (sealsamas, kus 1918. aastal oli Saksamaa pidanud Antandile alistuma). Kaks kolmandikku Prantsusmaast, sh Pariis, sattus Saksa okupatsioonitsooni alla. Okupeerimata lõunaosas tegutses aga Saksa-sõbralik valitsus. Vaherahuga mitteleppinud prantslased eesotsas kindral Charles de Gaulle’iga rajasid Suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa ning kutsusid prantslasi üles jätkama võitlust hitlerliku Saksamaa vastu.

Teine maailmasõda algas lääneliitlastele hävitava lüüasaamisega. Üks kurvemaid hetki oli viimaste Briti sõdurite evakueerimine mandrilt 1940. a mais-juunis. Sellesse operatsiooni olid kaasatud pea kõik vabad alused, isegi kaluripaadid. Nii suudeti Briti lennuväe katte all üle Inglise kanali toimetada 340 000 sõdurit.
- Pariisist
- Suurbritanniast
- Lõuna-Prantsusmaalt
Kes oli prantslaste vastupanuliikumise juht?
Britid ei alistu
Nüüd jäi Suurbritannia mõneks ajaks ainsaks Saksamaa ja Itaalia vastu võitlevaks riigiks. Briti valitsus eesotsas Winston Churchilliga keeldus alistumast Hitlerile ja Mussolinile. Hitler valmistas ette meredessanti Suurbritanniasse, kuid see plaan kukkus läbi. Seejärel alustasid Saksa lennukid Inglismaa linnade ägedaid pommitamisi, kuid ka seekord pidasid britid vastu. Samas toimusid ägedad lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid. Brittide äge vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia vallutamise kavast.

„Mul ei ole teile pakkuda muud kui verd, vaeva, pisaraid ja higi.“
10. mail 1940, vaid mõni tund enne seda, kui Saksamaa tungis Prantsusmaale, määras kuningas George VI Winston Churchilli Briti peaministriks. Esimesest hetkest võttis Churchill kindla seisukoha pidada sõda võiduka lõpuni, kuigi väga paljud valitsuskabinetis tahtsid Hitleriga kokku leppida.
Meenutan, et oleme ühe maailma suurima lahingu eelstaadiumis, et me tegutseme paljudes kohtades Norras ja Hollandis, et me peame olema valmis Vahemerel, et õhulahing jätkub ja et siin kodus tuleb meil teha palju ettevalmistusi. … Ütlen parlamendile, nagu ütlesin neile [ministritele], kes valitsusega liitusid: „Mul ei ole teile pakkuda muud kui verd, vaeva, pisaraid ja higi.“ Meie ees on üks kõige rängemaid katsumusi. Meie ees on palju palju kuid võitlust ja kannatusi. Te küsite, milline on sinu tegevusplaan? Ma ütlen: See on pidada sõda merel, maal ja õhus kõige oma jõu ja kõige oma tugevusega, mis Jumal võib meile anda; pidada sõda koletu türannia vastu, mis ületab kõik senituntud kuritööd. See on meie tegevuskava. Te küsite: Mis on sinu eesmärk? Ma võin vastata ühe sõnaga: Võit – võit iga hinna eest, võit hirmule vaatamata, võit, ükskõik kui pikk ja raske tee selleni viib…
W. Churchilli kõne Briti parlamendi alamkojas 13. mail 1940.- Poola
- Prantsusmaa
- Belgia
- Suurbritannia
- Holland
- Norra
- Taani
- Luksemburg
Itaalia ja Saksamaa hõivavad Lõuna-Euroopa
1940. aasta hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. Kreeklased panid ägedalt vastu ning itaallased sattusid hätta. Seejärel kutsus Mussolini appi Hitleri. Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid mõlemad riigid alistatud.
LISA. Kolmikpakt
1940. aasta sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, millega allakirjutanud riigid – Saksamaa, Itaalia ja Jaapan – võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada. Hiljem liitusid Kolmikpaktiga ka mõned teised riigid.

- Saksamaa
- NSV Liit
- Itaalia
- Jaapan
Küsimused
- Sõnasta lühidalt viis teise maailmasõja põhjust.
- Millised vastanduvad riikide blokid kujunesid teise maailmasõja algul?
- Millise lepingu kehtimahakkamisega algas teine maailmasõda?
- Miks suutsid soomlased talvesõjas oma iseseisvuse säilitada?
- Vaata kaardilt ja nimeta 1941. a suveks Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki.
- Kuidas osalesid prantslased Hitleri-vastases võitluses?