Volbripäev, 1. mai

1. mai oli muistsete germaanlaste jaoks külvipüha. Enne, kui võis alustada uute seemnete külvamisega, tuli maa korralikult ära puhastada. Selleks põletati põllule kogunenud sodi ja tehti suur lõke. Aga nagu suurte pühade puhul ikka, usuti, et ööl vastu volbripäeva ehk volbriööl on liikvel halbu jõude. Volbriööl oli see just iseäranis nii.

Nimelt teati rääkida, et nõiad kogunevad ööl vastu esimest maid ehk Walpurgi ööl Saksamaal Blocksbergi mäele metsikut pidu pidama. Ning kuna algamas oli uus külviaeg, tuli eriti hoolikalt igasuguseid vajalikke toiminguid teha, et kõike kurja eemal hoida – lõkke tegemine õues pidigi seda teha aitama. See Põhja- ja Lääne-Euroopa uskumus levis ka vanade eestlasteni eeskätt just saarte ja Läänemaa kaudu ning sellest võeti üht-teist üle. Näiteks usuti siin, et nõiad kohtuvad volbriööl „loksperil“ ja pidutsevad seal üheskoos.

Enamasti aga kujunes eestlastel volbriööst ja -päevast üleüldine pidu, millega tähistati talve lõplikku taandumist kevade ees. Seetõttu kutsutakse 1. maid ka maipühaks. Keskajal valiti maipühal maikuningas ja maikuninganna, toimusid ka maikarnevalid. Nii nagu jüriöölgi, tehti volbriööl lõket ehk maituld ja pidutseti korralikult, et tähistada talvevaimude lõplikku allajäämist nii metsas kui ka nurmel. Ka oli esimene mai koos paari järgneva päevaga suurem koristus- ja aiatööde aeg, mil põletati lõketes oksi ja prahti, kaevati maad ja korrastati aedu.

Ka tänapäeval tähistatakse seda ööd meeleolukate ürituste ja tuletegemisega. Riietutakse nõidadeks või võluriteks ja peetakse karnevali ning pidusid. Kel võimalik, teeb kodus lõket, sageli kutsutakse lõkke ümber istuma ka sõpru.

Eestis on volbriõhtu ja -öö kõige erilisem ülikoolilinnas Tartus, sest seal tähistavad kevade algust korporandid.

Õhtu hakul kogunetakse rongkäiguks ning marsitakse raekoja ette. Kõige eesotsas astub alati Eesti vanim akadeemiline üliõpilasorganisatsioon Eesti Üliõpilaste Selts, kelle sinimustvalgest lipust on kujunenud ka Eesti rahvus- ja riigilipp.

Raekoja trepil annab linnapea pidulikult volbriööks linnavõimu üle üliõpilastele. Seejärel suundutakse ülikooli peahoone ette, kus tudengeid tervitab ülikooli rektor. Pärast seda lookleb rongkäik üles Toomemäele, et pesta puhtaks 19. sajandil elanud kuulsa loodusteadlase ja Tartu ülikooli õppejõu Karl Ernst von Baeri kuju pea ja siduda kujule kaela ka värviline lips. Edasi liigub rongkäik korporatsiooni- ja seltsimajade poole, kus pidutsetakse tantsu ning muusika saatel hommikuni. Kel on oma aed, siis tehakse seal kindlasti ka maituld. Kõik see toimub aga pidulikes riietes, mingeid nõia- ega muid kostüüme ei kasutata.