Funktsiooni piir­väärtus

Vaatleme funktsiooni

y=\frac{x^2+x-2}{x+2}.

Selle funktsiooni määramis­piirkonnaks on kogu reaal­arvude hulk, välja arvatud arv –2, sest x = –2 korral puudub funktsioonil väärtus (jagatise \frac{0}{0} pole ühest tähendust). Koostame antud funktsiooni väärtuste tabeli ja selle järgi funktsiooni graafiku.

Nagu näeme, osutub antud funktsiooni graafikuks sirge, millel puudub üks punkt (joonis 4.1a või b). Puuduvat punkti graafikul märgitakse seest tühja väikese ringikesega (joonis 4.1a) või sellesse puuduvasse punkti suunatud kahe vastastikuse noolega (joonis 4.1b).

Joon. 4.1

Et graafikuks (määramis­piirkonna ulatuses) on tõesti sirge, ilmneb ka sellest, et

\frac{x^2+x-2}{x+2} = \frac{\left(x-1\right)\left(x+2\right)}{x+2} = x-1.

Seega funktsioonide

y=\frac{x^2+x-2}{x+2}, kus x ∈ R, x ≠ –2,   (1)

ja

yx – 1, kus xR,   (2)

erinevus on vaid määramis­piirkonna ühes väärtuses x = –2. Järelikult on ka nende graafikud samad, välja arvatud kohal x = –2.

Uurime järgnevalt, kuidas käitub funktsioon

y=\frac{x^2+x-2}{x+2}

koha x = –2 läheduses ehk ümbruses, nagu öeldakse matemaatikas. Selleks laseme argumendi väärtustel läheneda arvule –2 ehk teisiti öeldes, vaatleme argumendi x väärtuste jada, mis läheneb arvule –2 (s.t mille piir­väärtus on –2), ja leiame sellele jadale vastava funktsiooni väärtuste jada:

x: –2,1; –2,01; –2,001; –2,0001; –2,00001; … → –2.

y: –3,1; –3,01; –3,001; –3,0001; –3,00001; … → –3.

Nagu näha, lähenevad funktsiooni väärtused tõkestamatult arvule –3 (funktsiooni väärtuste jada piir­väärtus on –3). Saadud tulemuse põhjal püstitame hüpoteesi, et argumendi x i g a väärtuste jada korral, mille piir­väärtus on –2, lähenevad vaadeldava funktsiooni väärtused arvule –3.

Tõestame selle väite. Olgu argumendi väärtuste jada, mille piir­väärtus on –2, üld­liige xn, kus­juures xn ≠ –2. Siis limnxn=-2. Leiame vastava funktsiooni väärtuste jada üld­liikme yn. Et x ≠ –2 korral on yx – 1, seos (2), siis xn ≠ –2 korral on ynxn – 1. Leiame nüüd funktsiooni väärtuste jada piir­väärtuse:

limnyn = limn(xn-1) = limnxn-limn1 = -2-1 = -3.

Seega tõesti,

kui x\to-2, siis y\to-3 ehk \frac{x^2+x-2}{x+2}\to-3.

Arvu –3 nimetatakse funktsiooni y=x2 + x - 2x + 2 piir­väärtuseks argumendi x lähenemisel arvule –2. Kirjutada võib seda kujul

kui x\to-2, siis y\to-3 ehk \frac{x^2+x-2}{x+2}\to-3 või lühemalt limx-2x2 + x - 2x + 2=-3.

Neid kirjutisi võib lugeda mitut moodi:

funktsiooni \frac{x^2+x-2}{x+2} piir­väärtus, kui x läheneb –2-le, on –3;

funktsiooni \frac{x^2+x-2}{x+2} piir­väärtus on –3, kui x läheneb –2-le;

funktsiooni \frac{x^2+x-2}{x+2} piir­väärtus kohal –2 on –3;

liimes \frac{x^2+x-2}{x+2}-stkui x läheneb –2-le, on –3.

Näide 1.

Leiame vaadeldud funktsiooni piir­väärtuse, kui x\to2.

Nagu funktsiooni väärtuste tabelist näha, on funktsioonil kohal x = 2 väärtus olemas. See on 1. Kui nüüd x väärtused lähenevad arvule 2, lähenevad funktsiooni väärtused arvule 1, s.t

kui x\to2, siis \frac{x^2+x-2}{x+2}\to1

ehk lühemalt

limx2x2 + x - 2x + 2=1.

Üld­juhul:

arvu A nimetatakse funktsiooni y = (x) piir­väärtuseks kohal a, kui argumendi igale väärtuste jadale (xn), mille piir­väärtus on a ning xna, vastab funktsiooni väärtuste jada ((xn)), mille piir­väärtus on A.

Sümbolites:

limxaf(x)=A

ehk

kui xa, siis (x) → A.

Funktsiooni piir­väärtuse definitsioonis on tingimus „kui argumendi igale väärtuste jadale (xn), mille piir­väärtus on a“. Selgitame näitega, miks selline nõue on vajalik. Selleks vaatleme funktsiooni

y=\cos\frac{1}{x}

kohal 0. Kui x = 0, puudub funktsioonil väärtus. Püüame leida funktsiooni piir­väärtust kohal 0. Selleks moodustame argumendi x väärtuste mingi jada, mille piir­väärtus on 0:

\frac{1}{2\pi}, \frac{1}{4\pi}, \frac{1}{6\pi}, \frac{1}{8\pi}, … → 0.

Leiame funktsiooni väärtuste vastava jada

\cos2\pi, \cos4\pi, \cos6\pi, \cos8\pi, …

ehk

1, 1, 1, 1, … → 1.

Nüüd võiksimegi väita, et funktsiooni piir­väärtus kohal 0 on 1. Kontrollime seda väidet veel kord argumendi mingi teise väärtuste jada korral, mille piir­väärtus on 0:

\frac{1}{\pi}, \frac{1}{3\pi}, \frac{1}{5\pi}, \frac{1}{7\pi}, … → 0.

Funktsiooni väärtuste vastav jada on

\cos\pi, \cos3\pi, \cos5\pi, \cos7\pi, …

ehk

–1, –1, –1, –1, … → –1.

Nagu näha, on tulemus eelnevast erinev. Sellest saame teha vaid ühe järelduse – funktsioonil y=\cos\frac{1}{x} kohal 0 piir­väärtus puudub.

Meenutame eksponent­funktsiooni omadust 6.1 (peatükk 3.3): funktsiooni yax, a > 1 korral, 1) kui x väärtused tõkestamatult kasvavad, siis funktsiooni väärtused kasvavad kui­tahes suureks, ehk sümboleis, kui x\to∞, a^x\to∞; 2) kui x väärtused tõkestamatult kahanevad, siis funktsiooni väärtused lähenevad nullile, ehk sümboleis, kui x\to-∞, siis a^x\to0.

Seda omadust saab kirjutada lühemalt, kui kasutada piir­väärtuse mõistet:

kui yax, a > 1, siis limxax= ja limx-ax=0.

Analoogiliselt saab eksponent­funktsiooni omadust 6.2 kirjutada kujul

kui yax, 0 < a < 1, siis limxax=0 ja limx-ax=.

Tuletame meelde, et sümbol ∞ ei tähista arvu. Seega ei tähenda kirjutised x\to∞ ja x\to-∞, et muutuja x väärtused lähenevad mingile arvule, vaid seda, et (x\to∞ korral) x väärtused kasvavad ja saavad kui­tahes suureks (liikumine arv­telje positiivses suunas) või (x\to-∞ korral), et x väärtused pidevalt kahanevad (liikumine arv­telje negatiivses suunas).

Kui funktsiooni y(x) väärtused tõkestamatult kasvavad või kahanevad, kirjutatakse samuti f\left(x\right)\to∞, f\left(x\right)\to-∞. Ka kirjutist limxafx= tuleb mõista nii, et funktsiooni f (x) väärtused kasvavad tõkestamatult, kuigi sageli loetakse funktsiooni f (x) väärtused lähenevad lõpmatusele või koguni funktsiooni f (x) piir­väärtus on lõpmatus.

* Kui limxafx=A ehk f\left(x\right)\to A, kui x\to a, siis suurus f\left(x\right)-A\to0, kui x\to a. Teisi­sõnu, kui limxafx=A, siis suurus f\left(x\right)-A\to0 x lähenemisel arvule a.

Veendume selles järgmise näite varal.

Näide 2.

Varem leidsime, et limx-2x2 + x - 2x + 2=-3. Kuna

f\left(x\right)-A = \frac{x^2+x-2}{x+2}-\left(-3\right) = \frac{x^2+4x+4}{x+2} = \frac{\left(x+2\right)^2}{x+2} = x+2,

siis x + 2 → 0, kui x → –2 ehk limx-2x+2=0. Nii­siis f (x) – A → 0 x lähenemisel arvule –2.*

Ülesanded A

Ülesanne 802. Funktsiooni piir­väärtus

Moodustage veel vähemalt kaks argumendi väärtuste jada, mille piir­väärtus on 2 ja leidke siis funktsiooni y=\frac{x^2+x-2}{x+2} vastavad väärtuste jadad. Veenduge, et funktsiooni väärtuste jadade piir­väärtus on 1.

Ülesanne 803. Funktsiooni piir­väärtus

y=x^2+6x väärtused, kui x\to-4.

Vastus. Selle funktsiooni väärtused lähenevad siis arvule .

y=\frac{1}{x^2} väärtused, kui x\to0.

Vastus. Selle funktsiooni väärtused lähenevad siis .

y=\frac{1}{x} väärtused, kui x\to∞.

Vastus. Selle funktsiooni väärtused lähenevad siis arvule .

y=\frac{3x^2}{5x^2-2} väärtused, kui x\to∞.

Vastus. Selle funktsiooni väärtused lähenevad siis arvule .

Ülesanded B

Ülesanne 804. Funktsiooni piir­väärtus

Leidke jadade abil piir­väärtus limx0sin xx.

Vastuslimx0sin xx = 

Ülesanne 805. Funktsiooni piir­väärtus

Veenduge, et funktsioonil y=\frac{\left|x\right|}{x} kohal 0 piir­väärtus puudub.

Ülesanne 806. Funktsiooni piir­väärtus
  • Milline on funktsiooni y=\frac{\left|x\right|}{x} määramis­piirkond?
    VastusX = 
  • Konstrueerige funktsiooni graafik.
  • Miks pole sellel funktsioonil kohal 0 piir­väärtust?
Ülesanne 807. Funktsiooni piir­väärtus
Joon. 3.26
  1. limx0 tan x = 
  2. limxπ2 tan x = 
  3. limx2π tan x = 
Ülesanne 808. Logaritm­funktsiooni omadused

kui a > 1, siis limxlogax= ja limx0logax=-.

kui 0 < a < 1, siis limxlogax=- ja limx0logax=.