Funktsioonide summa ja korrutise tuletis

Funktsiooni y(x) tuletise leidmisel definitsiooni järgi tuleb leida

  1. funktsiooni muut Δy;
  2. funktsiooni muudu ja argumendi muudu jagatis \frac{\Delta y}{\Delta x};
  3. avaldis, millele läheneb \frac{\Delta y}{\Delta x}, kui Δx → 0, s.t

y'=limΔx0ΔyΔx.

Funktsioonide tuletiste leidmine ainult definitsioonist lähtudes on töö­mahukas. See­tõttu toimitakse nii, et leitakse sagedamini esinevate funktsioonide tuletised ja diferentseerimise üld­reeglid, mis võimaldavad siis koos kasutades ka keerukamate funktsioonide tuletisi leida. Selle kava realiseerimisele järgnevalt asumegi.

1. KONSTANTSE FUNKTSIOONI TULETIS.

Konstantse funktsiooni y = c väärtused on argumendi x iga väärtuse korral võrdsed ühe ja sama arvuga c. Leiame tuletise:

Δy = f (x + Δx) – (x) = c – c = 0;

\frac{\Delta y}{\Delta x}=\frac{0}{\Delta x}=0;

y'=limΔx0ΔyΔx=limΔx00=0.

Seega

c' = 0,
s.t konstandi tuletis on null.

Näide 1.

  1. Kui y = 364,2, siis y' = 364,2' = 0;
  2. kui y = –8, siis y' = (–8)' = 0;
  1. kui y = π, siis y' = π' = 0;
  2. kui \sin\frac{\pi}{7}, siis y'=\left(\sin\frac{\pi}{7}\right)^'=0.

2. ARGUMENDI TULETIS.

Vaatleme funktsiooni y = x.

Rakendame tuletise definitsiooni:

Δy = f (x + Δx) – (x) = (x + Δx) – x = Δx;

\frac{\Delta y}{\Delta x}=\frac{\Delta x}{\Delta x}=1;

limΔx0ΔyΔx=limΔx01=1.

Seega,

x' = 1,
s.t argumendi tuletis on üks.

3. FUNKTSIOONIDE SUMMA TULETIS.

Olgu funktsioonidel y(x) ja y(x) tuletis olemas kohal x. Leiame summa f (x) + (x) diferentseerimise reegli.

Vaatleme funktsiooni y(x) + (x) ja rakendame sellele tuletise definitsiooni:

\Delta y = \left[f\left(x+\Delta x\right)+g\left(x+\Delta x\right)\right]-\left[f\left(x\right)+g\left(x\right)\right] = \left[f\left(x+\Delta x\right)-f\left(x\right)\right]+\left[g\left(x+\Delta x\right)-g\left(x\right)\right];

\frac{\Delta y}{\Delta x} = \frac{\left[f\left(x+\Delta x\right)-f\left(x\right)\right]+\left[g\left(x+\Delta x\right)-g\left(x\right)\right]}{\Delta x} = \frac{f\left(x+\Delta x\right)-f\left(x\right)}{\Delta x}+\frac{g\left(x+\Delta x\right)-g\left(x\right)}{\Delta x};

fx+gx' = limΔx0ΔyΔx = limΔx0fx + Δx - fxΔx+limΔx0gx + Δx - gxΔx.

Et esimene liidetav on funktsiooni y(x) tuletis f '(x) ja teine liidetav funktsiooni y = (x) tuletis g '(x), siis

[(x) + (x)]' = f '(x) + g '(x).

Sõnastatult:

kahe funktsiooni summa tuletis võrdub liidetavate funktsioonide tuletiste summaga.

Näide 2.

Leiame 1) funktsiooni y = x + 7 ja 2) funktsiooni y=\frac{x^2+1}{x} tuletise.

  1. \left(x+7\right)^' = x'+7' = 1 + 0 = 1.
  2. Et \left(\frac{1}{x}\right)^'=-\frac{1}{x^2}, siis \left(\frac{x^2+1}{x}\right)^'\left(x+\frac{1}{x}\right)^'x'+\left(\frac{1}{x}\right)^' = 1-\frac{1}{x^2}.

Funktsioonide summa diferentseerimise reeglit võib laiendada ka kolmele ja enamale liidetavale. Näiteks

\left[f\left(x\right)+g\left(x\right)+h\left(x\right)\right]^' = \left\{\left[f\left(x\right)+g\left(x\right)\right]+h\left(x\right)\right\}^'\left[f\left(x\right)+g\left(x\right)\right]^'+h'\left(x\right) = f'\left(x\right)+g'\left(x\right)+h'\left(x\right).

4. FUNKTSIOONIDE KORRUTISE TULETIS.

Olgu funktsioonid y(x) ja y(x) kohal x diferentseeruvad. Tuletame korrutise f (x) · (x) diferentseerimise reegli.

Vaatleme funktsiooni y(x) · (x) ja rakendame sellele tuletise definitsiooni. Funktsiooni muut

\Delta y=f\left(x+\Delta x\right)\cdot g\left(x+\Delta x\right)-f\left(x\right)\cdot g\left(x\right).

Liidame võrduse paremale poolele ja ka lahutame võrduse paremast poolest korrutise g\left(x+\Delta x\right)\cdot f\left(x\right) ning teisendame avaldist järgmiselt:

\Delta y = f\left(x+\Delta x\right)\cdot g\left(x+\Delta x\right)-g\left(x+\Delta x\right)\cdot f\left(x\right)+g\left(x+\Delta x\right)\cdot f\left(x\right)-f\left(x\right)\cdot g\left(x\right) = \left[f\left(x+\Delta x\right)-f\left(x\right)\right]\cdot g\left(x+\Delta x\right)+f\left(x\right)\cdot\left[g\left(x+\Delta x\right)-g\left(x\right)\right].

Suhte \frac{\Delta y}{\Delta x} kirjutame kujul

\frac{\Delta y}{\Delta x} = \frac{f\left(x+\Delta x\right)-f\left(x\right)}{\Delta x}\cdot g\left(x+\Delta x\right)+f\left(x\right)\cdot\frac{g\left(x+\Delta x\right)-g\left(x\right)}{\Delta x}.

Nüüd

fx·gx' = limΔx0ΔyΔx = limΔx0fx + Δx - fxΔx·gx+Δx+limΔx0fx·gx + Δx - gxΔx = limΔx0fx + Δx - fxΔx·limΔx0gx+Δx+limΔx0fx·limΔx0gx + Δx - gxΔx = f'x·gx+fx·g'x

Siin arvestasime, et 1) funktsioon y(x) on kohal x diferentseeruv, järelikult ka pidev, ja see­tõttu limΔx0gx+Δx=gx, 2) limΔx0fx=fx, sest f (x) avaldis muutu Δx ei sisalda, Δx suhtes on f (x) kui konstant.

Kokku­võetult:

[(x) · (x)]' = f '(x) · (x) + (x) · g '(x).

ja sõnastatult:

kahe funktsiooni korrutise tuletis võrdub esimese teguri tuletise ja teise teguri korrutisega, millele on liidetud esimese teguri ja teise teguri tuletise korrutis.

Näide 3.

Leiame \left(x^2\right)^'.

Et \left(x^2\right)=x\cdot x, siis \left(x^2\right)^'\left(x\cdot x\right)'x′\cdot x+x\cdot x′ = 1\cdot x+x\cdot1 = 2x.

(x2)' = 2x.

Näide 4.

Leiame \left(6x\right)′.

Et 6x=6\cdot x, siis \left(6x\right)′=6′\cdot x+6\cdot x′=0\cdot x+6\cdot1=6.

Leiame [cf (x)]', kus c on konstant.

\left[cf\left(x\right)\right]^' = c′\cdot f\left(x\right)+c\cdot f′\left(x\right) = 0\cdot f\left(x\right)+c\cdot f′\left(x\right) = cf′\left(x\right).

Seega

[cf (x)]'c · f '(x),
konstantse teguri võib tuua tuletise märgi alt tegurina välja.​

Näide 5.

Leiame \left(5x^2\right)^'.

\left(5x^2\right)^'=5\cdot\left(x^2\right)^'=5\cdot\left(2x\right)=10x.

Näide 6.

Leiame \left(\frac{4}{x}\right)^'.

Et \frac{4}{x}=4\cdot\frac{1}{x}, siis \left(\frac{4}{x}\right)^' = \left(4\cdot\frac{1}{x}\right)^' = 4\cdot\left(\frac{1}{x}\right)^' = 4\cdot\left(-\frac{1}{x^2}\right) = -\frac{4}{x^2}.

5. FUNKTSIOONIDE VAHE TULETIS.

Olgu funktsioonid y(x) ja y = g (x) diferentseeruvad kohal x. Leiame vahe f (x) – (x) diferentseerimise reegli.

Rakendame ees­pool tuletatud reegleid:

[(x) – (x)]' = [(x) + (–1) ⋅ (x)]' = f '(x) + [(–1) ⋅ (x)]' = f '(x) + (–1) ⋅ g '(x) = f '(x) – g '(x).

Seega:

[(x) – (x)]' = f '(x) – g '(x),
funktsioonide vahe tuletis võrdub vastavate funktsioonide tuletiste vahega.

Näide 7.

Leiame (x2 – x)'.

(x2x)' = (x2)'x' = 2x – 1.

Ülesannete 829 ja 832 lahendamisel veendusime, et

(x)'=12x.

Näide 8.

Leiame funktsiooni y = x1,5 graafiku puutuja võrrandi punktis, kus x0 = 4.

Esitame funktsiooni kujul y=x\cdot x^{0,5} ehk y=x\cdot\sqrt{x}. Leiame puute­punkti A: kui x0 = 4, siis y_0=4\cdot\sqrt{4}=8. Puute­punkt on A(4; 8). Leiame funktsiooni tuletise:

\left(x\sqrt{x}\right)^' = x'\sqrt{x}+x\left(\sqrt{x}\right)^'\sqrt{x}+\frac{x}{2\sqrt{x}}\frac{3x}{2\sqrt{x}} = 1,5\sqrt{x}.

Puutuja tõus k=y'\left(4\right)=1,5\cdot\sqrt{4}=3. Et puutuja kui sirge korral on teada punkt A ja tõus, siis võrrandi leiame kujul y-y_0=f'\left(x_0\right)\cdot\left(x-x_0\right). Järelikult puutuja võrrand on y – 8 = 3 ⋅ (x – 4) ehk y = 3x – 4.

Ülesanded A

Ülesanne 833. Konstantse funktsiooni tuletis

y=25
y'

y=-0,009
y'

y=10
y'

y=-\pi
y'

y=e^{-3}
y'

y=\pi\cdot e
y'

y=\sin\frac{\pi}{6}
y'

y=\tan7,7
y'

y=\log10
y'

Ülesanne 834. Funktsioonide summa tuletis

y=x+44
y'

y=x+e
y'

y=x-10
y'

y=\frac{x+1}{x}
y'

y=\frac{1}{x}+5
y'

y=\frac{1-8x}{x}
y'

Ülesanne 835. Astme­funktsiooni tuletis

Vastus. (x3)'

Kirjutage veel kord välja x', (x2)' ja (x3)'. Milline võiks olla nende tuletiste ees­kujul (xn)', kui nN? Kontrollige oletust n = 4 korral, kasutades jälle korrutise tuletise reeglit.

Vastus. (xn)'

Ülesanne 836. Funktsiooni tuletis

y=7x
y'

y=-3x
y'

y=\frac{7}{x}
y'

y=3x+6
y'

y=2x+10
y'

y=-4x+8
y'

y=2\left(x+3\right)
y'

y=6\left(2x+1\right)
y'

y=3\left(x+\frac{1}{x}\right)
y'

Ülesanne 837. Lineaar­funktsiooni tuletis

y' = 

Ülesanne 838. Funktsiooni tuletis

y=4-x^2
y'

y=8-x
y'

y=10x^2-9
y'

y=3x^2-2x+6
y'

y=4x^2-6x
y'

y=8x-7x^2
y'

Ülesanne 839. Funktsiooni tuletise väärtus antud kohal

f\left(x\right)=4x^2-8x+1
f ' (x) = 

Vastus. f '(3), f '(–2), f '(0), f '(0,25), f '(–0,7)

f\left(x\right)=\frac{1}{x}
f ' (x) = 

Vastus. f '(3), f '(–2), f '(0), f '(0,25), f '(–0,7)

f\left(x\right)=\frac{8x^3+4}{x}
f ' (x) = 

Vastus. f '(3), f '(–2), f '(0), f '(0,25), f '(–0,7)

Ülesanne 840. Liikumis­seadus

s=t^2+2t+1.

Vastus. Kiiruse valem v. Kui t = 10, siis kaugus lähte­punktist on  ja kiirus on .

s=0,5t^2-0,8t

Vastus. Kiiruse valem v. Kui t = 10, siis kaugus lähte­punktist on  ja kiirus on .

s=80t+4

Vastus. Kiiruse valem v. Kui t = 10, siis kaugus lähte­punktist on  ja kiirus on .

Ülesanne 841. Puutuja tõus ja võrrand
  1. x=3

    Vastusk, y
  2. x=1

    Vastusk, y
  1. x=0

    Vastusk, y
  2. x=-1,5

    Vastusk, y

Ülesanded B

Ülesanne 842. Funktsiooni tuletis

y=x^2+x+5
y'

y=\frac{1}{x}+2x+3
y'

y=\frac{x^2+3x+4}{x}
y'

y=\frac{x^2-3x+2}{x}
y'

y=\frac{11x^2-x}{x}
y'

y=\frac{2x-4}{x}
y'

Ülesanne 843. Funktsiooni tuletis

y=\left(x+3\right)^2
y'

y=\left(4-2x\right)^2
y'

y=\left(x-1\right)^2
y'

y=x^2\sqrt{x}
y'

y=2\sqrt{x}-3x^2
y'

y=\left(\sqrt{x}+1\right)^2
y'