PILDID JA FOTOD KUI AJALOOALLIKAD

Tänapäeva inimesel on kerge ennast ja oma lähedasi jäädvustada. Selleks tarvitseb vaid teha foto. Pildistamise kunsti pole aga inimkond üldsegi väga kaua nautinud. Digikaamerad on tavakasutuses olnud kõigest mõnikümmend aastat. Enne seda pildistati filmile.

Kaamera sisse pandi filmirull ja sellele sai harilikult teha 24–36 fotot. Kui kõik need fotod olid tehtud, siis öeldi, et film on täis, see keriti kokku ja viidi laborisse. Ootama pidi vähemalt mitu tundi, aga mõnikord läks ka päevi või nädalaid, enne kui fotoäri pildid valmis sai ja inimene lõpuks nägi, mis tal fotole püüda oli õnnestunud.

Kõige varajasem fototehnika, millega pilte tehti, oli aga veel keerulisem ja seda igaüks kasutada ei osanudki. See oli ka väga kallis, mistõttu käisid inimesed väga harva fotograafi juures pildistamas. Seda tähtsamad kõik fotod olid ja üldiselt hoiti neid väga hoolsalt alles.

Fotograafia[mõiste: Fotograafia – valgustundliku tehnika abil maailma jäädvustamine fotodele ehk piltidele.] on inimkonna ajaloos üks olulisemaid leiutisi. Selle mõju võib võrrelda trükipressiga. Tänu fotodele said inimesed ühtäkki justkui oma silmaga näha seda, kuidas teised inimesed laias maailmas elavad ja missugune on loodus nende ümber.

Enne seda olid kõik pildid ikka ja ainult joonistatud. See aga tähendas, et nad ei saanud olla nii täpsed ega tõetruud. Näiteks on teada, et kui Euroopa maadeavastajad teistele mandritele jõudsid ja täiesti teistmoodi taimi ning loomi nägid, ei suutnud nad neid kohe tõepäraselt joonistada.

Sageli kujutasid kunstnikud oma modelli ka meelega teistmoodi. See juhtus näiteks siis, kui nad tegid tellimustööd mõnest jõukast isikust või valitsejast. Kuna nad kartsid, et aus kujutis võib suursuguseid kliente solvata, hakkasid nad neid pildil ilustama. Selle tulemusel valmisid tõetruude piltide asemel meelitavad kujutised, mistõttu me ei võigi lõpuni kindlad olla, kas kuningad ja kuningannad ikka olid seda nägu, nagu nad meile maalidelt vastu vaatavad.

Uusajal muutusid väga populaarseks väikesed portreed ehk miniatuurid[mõiste: Miniatuur – hästi täpselt maalitud väike pilt ]. Neid sai paigutada medaljoni sisse ja panna kaela või riputada rinda. Mõnikord võis juhtuda, et inimesed nägid teineteise miniatuurseid portreesid, armusid ja otsustasid abi­­elluda. Kui nad aga lõpuks päris elus kokku said, siis ei tundnud nad teineteist äragi ning ka pulmadest ei pruukinud enam asja saada. See kõik meenutab vägagi tänapäeva maailma, kus inimestele meeldib oma kallimate või pereliikmete fotosid mobiil­telefoni ekraanipildiks panna. Need on nagu moodsad digitaalsed miniatuurid. Samamoodi on endiselt levinud ka ausate piltide asemel meelitavate piltide loomine. Sotsiaal­meedias on väga lihtne kasutada erinevaid filtreid ja fotode töötlemise programme, mistõttu ei pruugi inimesed enam päriselus sarnaneda nendele kujutistele, mida nad endast avalikult jagavad.

Ajaloolastele meeldib maalide ja fotode puhul vaadata kaugemale sellest, mida need näiliselt kujutavad. Ka muudetud pildid ja fotod on kõnekad, kuna aitavad näha, missugune oli mingi ajastu iluideaal. Ajaloolastele meeldib teraselt uurida ka kõike seda, mis fotol või maalil peale inimeste nägude veel näha on. Mõnikord on taust isegi põnevam kui see, mis on esiplaanil. Paljud kunstnikud on osanud oma teoste sisse ära peita põnevaid detaile, mis näitavad vanaaegset eluolu ja on suurepäraseks ajalooallikaks.

Ajalooliste fotode vaatamine toob möödunud ajad lähemale. Fotod on sageli nii elutruud, et sööbivad inimeste mälestustesse. Mõnikord võib lausa tunduda, et mäletad asju, mida tegelikult oma silmaga pole näinud.

Ligi sada aastat tagasi võttis prantslane Albert Kahn ette suure­joonelise projekti. Sel ajal oli pildistamine haruldane ja inimesed palju ei reisinud. Kahn soovis aga reisida ja pildistada üles kogu inimkonna. Selle „planeedi arhiivi” jaoks palkas ta abilisi ning paarikümne aasta jooksul jõutigi teha tuhandeid fotosid. Nendel piltidel on näha toonase elu argised üksikasjad ja on ilmselge, et sada aastat tagasi riietuti igas riigis omamoodi. Täna annavad pea igas maailma nurgas tooni teksad ja T-särgid ning nüüdne „planeedi arhiiv” ilmselt sedavõrd mitmekülgne ei oleks.

1. Kuidas fotograafia sünd ajalugu mõjutas?
2. Miks vanadel maalidel inimesi ilustati?
3. Miks ajaloolastele meeldib vanu maale ja fotosid uurida?
4. Ütle oma sõnadega, mis on miniatuur.
5. Sul on kodus kindlasti fotoalbumeid. Vali neist välja paar pilti ja räägi teistele, mis infot need fotod mineviku kohta annavad.
6. Nimeta kolm huvitavat fakti, mis sa videost teada said.